Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=HpKDf4bheSs&list=TLGGLl8TAnhpMTExNjExMjAyMw
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Selle aasta esimene valitsuse istung on lõppenud ning pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja siseminister Lauri Läänemets.
Nagu ikka, palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Tere ja head uut aastat kõigile! Rõõm kõiki näha ja hea, et see krõbe külm ei ole kedagi ära võtnud. Loodetavasti saite pühade ajal ka olla koos peredega.
Ma huvi pärast vaatasin pakase kohta. Vanarahva tarkus ütleb, et külm jaanuar toob sooja suve. Ja vanarahva tarkus ütleb ka seda, et kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. Loodetavasti siin vanarahvas eksib ja selle aasta suvi tuleb siiski mõistlik, mitte põuane.
Uus aasta tõi meile ka sellised positiivsed arengusuunad, et alates sellest aastast kehtib Eestis ka abieluvõrdsus. Ja eks ta on nii, et kuigi ajad on rasked, inimesed endiselt armuvad, abielluvad, ka lahutavad. See on elu. Hea meel on selle üle, et riik ei pea kuidagi siis täiskasvanud inimestele seadma piiranguid armumiseks ja abiellumiseks. Küll aga saab riik panna paika seadusandliku raamistiku, et inimesed saavad oma kooselu registreerida, ja ma loodan, et sellest Eesti ühiskond muutub omakorda sallivamaks ja mõistvamaks.
Mul on väga hea meel, et eile õhtul kella viiese seisuga ehk siis aasta esimese kolme päeva jooksul on abiellumiseks esitanud avalduse koguni 79 paari, kellest 30 on samasoolised. Nii et see on suurepärane, õnnitlen kõiki ja loodetavasti tulevad ilusad pulmad.
2024, uus aasta, mis nüüd alanud on, tuleb ka huvitav. Eelmine aasta oli väga tegus ja pingeline, pakkus meile palju suuri väljakutseid ja pidime tegema valitsuses ka palju raskeid, aga vältimatuid otsuseid Eesti julgeoleku, riigikaitse, hariduse ja tervishoiu edendamiseks, aga ka riigi rahanduse seisu toetamiseks. Ja 2024. aastal kindlasti jätkame seda tööd.
Selle valitsuse kõige suurem prioriteet on olnud julgeolek. Me panustame Eesti riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ehk siis ületame kaitsekulutustega sellel aastal 3% piiri sisemajanduse kogutoodangust.
Sellel aastal algab ka eestikeelsele haridusele üleminek. See on väga vajalik ja oluline samm, samuti julgeoleku vaatest, et kõik Eesti inimesed oleksid samas inforuumis. Ja me oleme selleks üleminekuks ette näinud ka täiendavad vahendid, sellel aastal 71,9 miljonit eurot.
Haridusse tervikuna läheb rohkem raha kui riigikaitsesse, nimelt 1,5 miljardit eurot läheb haridusvaldkonda ja kogu valitsussektori – selle alla käivad nii kohalikud omavalitsused, ülikoolid kui ka teised keskvalitsuse juriidilised asutused – haridusvaldkonna eelarve on sel aastal 2,5 miljardit eurot ehk 6% SKT-st, rohkem kui kaitsesse. Ja sellel aastal oleme ka selle numbriga Euroopas tipus, 4. kohal.
Eelmisel aastal tõusis õpetajate palgafond 24%. See on olnud väga suur kasv, ja 2024. aastal tõuseb riigitöötajatest samuti ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab veel 25 miljoni euro võrra. Lisaks saab õpetajate palgafond juurde 8 miljonit eurot, mis haridus- ja teadusminister teatavasti eelmise aasta lõpus leidis omavahenditest.
Teadus- ja arendustegevusse läheb 1% SKT-st ehk kokku circa 400 miljonit eurot. Ja mis on oluline majanduse elavdamiseks, investeeringute ja investeeringutoetustena suuname sel aastal majandusse koguni 1,9 miljardit eurot.
Ja siin, nagu me ka täna hommikul rääkisime, kindlasti vaatame ka kogu euroraha kasutust. Hakkame väga intensiivselt tegema kogu seda plaani, et oleks kindel, et need vahendid läheksid Eesti majanduse toetamiseks ja võimalikult kiiresti.
Lisaks, oluline info on see, et 2024. aastal maksukoormus jääb samale tasemele, kui see oli 2019. või 2021. aastal. Ühtegi uut maksu sel aastal ei tule. Tõusis küll käibemaks 2% võrra ja 5% võrra alkoholi- ja tubakaaktsiis. Käibemaksu ja aktsiisitõusude tulemusel laekub riigi tuludesse suurusjärgus 300 miljonit eurot.
Võib-olla tasub veel üle rõhutada, et võrreldes Euroopa Liidu keskmise maksukoormusega on Eesti Euroopa mõistes endiselt madala maksukoormusega riik ehk 27 liikmesriigi hulgas oleme me tagantpoolt viies. Euroopa Liidus keskmiselt on maksukoormus üle 41%, aga Eestis jääb see 33% juurde.
2024. aasta on märgiline ka selles mõttes, et möödub 20 aastat sellest, kui Eesti liitus Euroopa Liidu ja NATO-ga. Need on otsused, mis tehti aastaid tagasi ja mille tulemusel me saame öelda täna, et me ei ole kunagi enam üksi, meie julgeolek ja majandus on hoitud. Nii et Eesti on nende kümnendite jooksul suutnud ennast tõestada võrdväärse partnerina ja liitlasena.
Me kasutame neid kogemusi ka selleks, et aidata teisi sellel teel, näiteks aitame Ukrainal liituda NATO ja Euroopa Liiduga. Üks oluline teetähis seal on see, mille me saavutasime enne aasta lõppu Euroopa Liidu ülemkogul.
Selle aasta 9. juunil toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised, olulised valimised, mis annavad Euroopale suuna, millises Euroopas me tahame ka tulevikus elada.
Ja üks olulisematest kohtumistest, mis sel aastal kindlasti veel tuleb, on NATO tippkohtumine, mis toimub juulis Washingtonis. Sellega tähistatakse ka NATO 75. aastapäeva.
Valitsuse istungil me võtsime vastu 13 otsust. Muuhulgas laiendasime Haapsalu muinsuskaitseala, kuid oluline on seejuures märkida, et piirangud muutuvad leebemaks ja tegelikult see vähendab administratiivset koormust nendele hoonetele, mis sinna muinsuskaitseala alla jäävad. Muinsuskaitseameti tööd vähendab see samamoodi.
Kinnitasime ka ühtsed põhimõtted, mida avaliku sektori asutused peavad jälgima selle jaoks, et kui nad soovivad võtta kasutusele pilveteenused. See on selge, et siin kõik, mis puudutab tehnoloogiat, on oluline ka julgeoleku vaates. Avalik sektor kasutab järjest enam pilveteenust, see on mugav selle jaoks, et e-riigi teenuseid pakkuda. Aga et küberturvalisus ja andmekaitse oleksid kõrgel tasemel tagatud, tuli paika panna need põhimõtted, millest asutused lähtuvad, et meil ei tekiks eraldi julgeolekuriske seal ja ei oleks kuidagi erinevat poliitikat eri asutustes. Aga aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Ja palun, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Head uut aastat! Ma väga loodan, et kõik said veeta lähedastega koos jõuluaja ja need viimased paar päeva, mis on Eestis olnud väga külmad. Aga selle eest päike paistab, ja mitte ainult siin, vaid ka mujal – ma käisin kontrollimas.
See aasta tuleb tõepoolest väga oluline aasta rahvusvahelisel tasemel. Venemaa agressioon Ukraina vastu on jätkuv ja nagu te olete tähele pannud, Venemaa on viimase nädala jooksul viinud läbi mastaapsemaid rünnakuid, võib-olla isegi kogu selle sõja käigus kõige mastaapsemaid, mis puudutab raketirünnakuid.
Selles mõttes mingit positiivset lahendust ma hetkel ei näe. Ukraina suudab küll vastu pidada. Erinevad toetajad eri riikide organisatsiooni näol on oma pikaajalisi lubadusi andnud ja ma loodan, et see aasta neid lubadusi ka reaalselt peetakse.
Väga tähtis on see, et Ukraina peab selle sõja võitma. Ja see toetus peab olema sisuline ja jätkuv, mitte ainult sõjalisel tasemel, vaid ka poliitilisel tasemel.
Seepärast ma ikkagi kordan veel üle selle, mis võib-olla jäi aastalõpu sagina taha varju. Esiteks, Euroopa Liidu laienemise otsus, Ukraina ja Moldovaga alustatakse ametlikke läbirääkimisi, aga ka see, et Gruusiale näiteks anti ametlik kandidaatliikme staatus.
Need on sellised ajaloolised otsused, mis sisustavad kindlasti kogu seda aastat, aga ka sealt edasi, kindlasti just nimelt seetõttu, et see defineerib kogu meie regiooni julgeolekuarhitektuuri alused. Selles mõttes võib öelda, et eelmise aasta lõpp oli ajaloolise tähtsusega positiivses suunas. Kuigi Venemaa agressioon Ukraina vastu jätkub.
Nüüd, nagu peaministri ütles, sel aastal me tähistame 20 aasta möödumist sellest hetkest, kui meist sai NATO ja Euroopa Liidu täisliige. Ja vaadates seda, mis meie ümber toimub, eriti viimase paari aasta jooksul, ma arvan, et ilma nende kahe organisatsiooni täisliikmesuseta me ei oleks pruukinud siin täna pidada pressikonverentsi vabas Eestis vaba Eesti valitsusena.
Ehk siis kõik need arusaamad, millest me toona rääkisime, ja see, mida me viimase 20 aasta jooksul oleme rääkinud, eriti mis puudutab agressiivset Venemaad, on kahjuks realiseerunud, täna küll sõjas Ukraina vastu, aga enne seda on toimunud ju agressioon Gruusia vastu. Gruusia on osaliselt okupeeritud senimaani, ja me ei näe, et Venemaa agressiivne käitumine kuidagi muutuks. Nii et paratamatult need kaks organisatsiooni eelkõige, aga ka meie liitlassuhted defineerivad meie julgeolekuolukorra.
Ka tänasel valitsuse istungil, kabinetiistungil me käisime läbi mitmed erinevad punktid, mis puudutavad meie välispoliitilisi põhiseisukohti järgmisteks aastateks. Kõigepealt me panime paika raamid, mis puudutavad Ukraina ülesehitusprotsessi. Nagu te teate, järgmiseks neljaks aastaks on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada 138 miljonit eurot otseselt Ukraina ülesehitusprojektide läbiviimiseks.
See ei ole mitte ainult Ukraina ülesehitusprojektide toetamine, vaid ma nimetan seda seemnerahaks, et Eesti osaleks koos oma erasektoriga, oma ettevõtetega Ukraina ülesehitusprotsessis, mille mastaabiks hinnanguliselt on tänaseks öeldud üle 500 miljardi dollari, aga ma arvan, et see ajas järjest suureneb.
Nii et Eesti oma juba ellu viidud projektidega, mis puudutab näiteks lasteaeda, mis puudutab sillaehitust, mis puudutab praegu juba ehitatavaid perekodusid ja palju teisi projekte, on üks nendest eestvedajatest riikidest, kes näitab, et ka sõja ajal on võimalik Ukraina ülesehitustööga tegeleda. Meie vastu on väga suur huvi suurtele doonorriikidel, samuti G7 riikidel ja Euroopa Komisjonil. Ja täna me käisime üle need raamid ja põhimõtted, kuidas me seda tööd edasi viime.
14 miljonit eurot on ette nähtud selleks aastaks, käesoleva aasta eelarves, samuti on erinevad garantiimehhanismid meie ettevõtjatele, et nad saaksid osaleda Ukraina ülesehituses, aga võiksid ka hakata investeerima Ukraina majandusse isegi sõja ajal. Nii et see on üks oluline aspekt.
Käisime üle ka Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi eesmärgid 2024. kuni 2030. aastani. Meie sihtriigid või -regioonid on eelkõige idapartnerlusega seotud, nt Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia, kus me oleme olnud aastakümneid kõvasti oma projektidega sees ja jätkame, aga samamoodi on ka näiteks Aafrika suund.
Siin on olnud kriitikat, et mispärast Eesti riik investeerib näiteks 300 000 eurot Aafrika digitaliseerimise projektidesse. Me ei pane ühtegi eurot sisse, kui me ei kaasa sinna suuremat raha. Seesama 300 000 eurot toob Euroopa Liidu rahastuse, kokkuvõttes üle 2 miljoni meie ettevõtjate projektidele, mis puudutavad ühiskonna arendusprojekte ja digitaliseerimist. Need suunad on väga olulised, ükspuha, kuidas seda kritiseeritakse, sest lõpuks see raha tuleb ka meie majandusse.
Samamoodi käsitlesime värskema pilguga meie suhteid Ameerika Ühendriikidega ja laiemalt Eesti seisukohti globaalküsimustes. See puudutab neid põhimõtteid, millele Eesti riik on üldse rajatud. Ehk siis reeglitepõhine maailm, demokraatia, riikide ja rahvaste vabadus iseennast määratleda ja valida omaenda tee. Kuigi see tundub väga tavaline ja igapäevane meile siin Kodu-Eestis, on viimased paar aastat kahjuks näidanud, et nende väärtuste eest tuleb seista.
Eesti on siin järjekordselt üks eestvedaja ka näiteks ÜRO tasemel, kui me räägime agressioonikuritegude hukkamõistmisest, eritribunali [loomisest], Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmisest või teistest teemadest, millega Eesti tegeleb. Nii et välispoliitiliselt tuleb ka see aasta hästi aktiivne.
Nüüd, rääkides Eesti sisepoliitikast, ma arvan, et see tuleb väga väljakutseterohke, sest kui me vaatame meie majandusseisu ja vaatame neid kriise laiemalt, mis on nii Eesti ühiskonnas, Euroopas kui ka globaalselt, siis ma võin öelda Eesti 200 esimehena seda, et kindlasti üks meie fookuseid on see, kuidas elavdada Eesti majandust, mismoodi toetada Eesti ettevõtjaid, ettevõtlust selles arenguhüppeks, mida me peame tegema Eesti riigina kõik koos, sest me ei ole enam odava tööjõu maa.
Meie majandus enam ei arene seetõttu, et me oleme konvergentsi majandus või et me oleme odava tööjõu maa. Meid lihtsalt tõmmatakse kaasa, me peame oma tootlikkust tõstma. Ka valitsus on juba käesolevaks aastaks eelarves näinud ette üle 2 miljardi euro vahendeid selleks, et investeerida Eesti ettevõtjate tootlikkuse tõusu.
Samamoodi energiapööre, kõik muud investeeringud ja ressursside kasutuselevõtt, loodusressursside võtmes, aga eelkõige me räägime inimeste tööjõust, nende harimisest ja kogu sellest poolest.
Hommikul me arutasime kolme erakonna esimehega, et lähiajal me peame koalitsioonis istuma maha ja neid plaane pidama. Me peame üle vaatama, mitte ainult riigi eelarvestrateegia võtmes, vaid laiemalt, mis on need tegevused, mida me saame veel paremini ja fokuseeritumalt teha selleks, et eelkõige aidata Eesti ettevõtjatel Eesti majandust elavdada ja majandus käima tõmmata.
See on, ma võin öelda, minu jaoks üks kõige tähtsamatest teemadest sellel aastal, kuna need numbrid, mida me kasvõi näiteks Eesti Panga prognoosis aasta lõpus nägime, ei ole midagi väga julgustavat. Ja see ei ole mitte ainult Eesti probleem. Me räägime majanduse jahtumisest kogu Euroopas, me räägime eksporditurgude ära kukkumisest paljudele Eesti majandussektoritele. Siin me proovime olla valitsusena nii palju toeks, kui vähegi võimalik, sest valitsus iseenesest ei ei tegele ettevõtlusega, aga me saame olla võimalikult soodustavad ettevõtluskeskkonnale, just nimelt selle jaoks, et jõuda uuele tasemele selles arengus.
Ja muidugi hariduse teemad. Vaatame, mis jaanuaris saab. Õpetajate streik on suure tõenäosusega tulemas. Ja on paljud teised teemad. Nii et ma arvan, et meil koalitsioonis tegevust jätkub päris kõvasti.
Viimane infopunkt on see, et Venemaa saatis välisministeeriumile ametliku noodi seoses Jaanilinna piiripunkti sulgemisega ja selle noodi järgi alates 1. veebruarist on remondi tõttu maantee liiklusele suletud Jaanilinna piiril. Seetõttu katkeb sõidukite liiklus ka läbi meie piiripunkti Narvas. Jalakäijatele jääb Narva piiripunkt avatuks. Ja praeguste plaanide puhul, noodi järgi, on esialgsetel andmetel need remonditööd planeeritud kuni 2025. aasta lõpuni. Eks me näeme, mis siis tegelikult saab. Aga see on lihtsalt see info, mis ma tahtsin teile edastada. Meie omalt poolt jätkame oma tavapärast tegevust piiril, aga seda saab pärast, kui on küsimuste esitamise aeg, siseminister kindlasti kommenteerida.
Nii et mul on ka väga hea meel selle üle, et nüüd saavad kõik inimesed abielluda. See oli Eesti 200 jaoks üks väga oluline teema [ja põhjus], miks me selle koalitsiooniga liitusime. Ma ei teadnud neid numbreid peast, aga tõepoolest see, mida peaminister ütles, näitab et, et kui riik laseb inimestel olla õnnelik ja teha ise oma valikuid ilma sekkumata, siis neid inimesi on küll, kes tahavad Eesti Vabariigis abielluda. Ja ma soovin kõigile nendele: vananege koos. See oli üks soov, mis mulle pulmades sooviti. Ma alguses ei saanud aru, mis see tähendab. Aga tegelikult, kui te mõtlete, siis see on väga sisuline soov: vanane koos. Aitäh!
Juhataja
Jah, aitäh! Ja palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist ja head uut aastat! Samuti loodan, et pühad ja aastavahetus olid võimalikult paljudel inimestel võimalik veeta toredalt pere keskel.
Aga pühad, eriti pikad pühad, on alati väljakutseterohke meie esmareageerijatele. Jõuluperioodil anti paljudes kodudes lisaks jõulukinkidega oma lähedastele peksa. Lähisuhtevägivalla kohta tuli kokku 241 teadet. Oli 241 kodu, kus pühaderahu ja kodutunde asemel mindi oma lähedastele kätega kallale, valdavalt ikka mehed naistele. Pahatihti oli nii, et lapsed nägid kõike pealt ja pidid ise abi kutsuma.
Roolist kõrvaldati neil päevil pea 100 roolijoodikut. Need inimesed oleks oma vastutustundetusest võinud põhjustada õnnetusi, mille tagajärjel oleks need pühad jäänud mõnele teisele inimesele viimaseks.
Tihe aeg on muidugi ka aastavahetus. Ainuüksi alates 1. jaanuari südaööst tehti häirekeskusele juba 4613 kõnet. Kõige suurem kõnekoormus oli ajavahemikus kella 12–3, siis tehti kuni 335 kõnet tunnis. Meie päästekorraldajad suutsid selle koormuse all teha tööd nii, et kõnede ooteaeg oli siiski kõigest 5 sekundi ringis. Väga tublid!
Enamik aastavahetusel toimunud õigusrikkumisi oli seotud alkoholiga, kusjuures avalikus ruumis toimunud üritused olid politsei jaoks suures plaanis rahulikult, aga taas käis möll pigem koduseinte vahel. Pea poolesajal korral pidi sel ööl politsei minema inimeste kodudesse, kus tavaliselt tugevas alkoholijoobes inimene oli läinud oma lähedasele kallale.
Ehk siis kokkuvõttes olid Eesti pikad pühad sellised, et pea 400 korral pidi inimestele koju politsei kutsuma, sest keegi läks oma lähedasele kätega kallale. Lisaks otseselt kannatanutele olid nende juhtumite tunnistajateks kümned kui mitte sajad lapsed ja noored. Rõhutan, et need on ainult juhtumid, millest me teame ja kuhu politsei kutsuti.
Need numbrid on taas näide sellest, et lähisuhtevägivald pole kuhugi kadunud. Ja kui varasemalt siseministeeriumi valdkonnas keskendusime lähisuhtevägivalda puudutavate koolituste pakkumisel ja täienduskoolitustel politseinikele, siis sellel aastal on meil eesmärk katta vastava väljaõppega siseturvalisuse valdkonda laiemalt, sealhulgas häirekeskuse päästekorraldajaid ja ka päästeametnikke, et me suudaksime esmareageerimisega rohkem kodudes toeks olla.
Kui võrrelda varasemate aastate aastavahetust ja pühade perioodiga, siis väga suuri muutusi ei olnud ei ühele ega teile poole.
Mis ma panen inimestele südamele? Ilmad on läinud külmaks, tavaliselt kipub juhtuma, et köetakse kodusid üle, tekivad tulekahjud, hävib vara ja ja mõnikord ka inimesed surevad. Nii et olge palun tähelepanelikud! See on tõsine asi, ülekütmine. Jälgige, mis te kodus teete.
Aga positiivne, nii nagu me kõik oleme öelnud, on ka minu arvates abieluvõrdsus. Hirmutamist oli sellega palju, kes nägi abieluvõrdsuses Eesti traditsioonide lammutamist, kes julgeolekuohtu, kes mõnda kolmandat tonti. Aastavahetusega see jõustus ja siin me oleme. Siseministrina võin kinnitada, et abieluvõrdsusest tulenevalt ei ole julgeolekuolukord muutunud ning ka siseturvalisuse riskihinnangud ei ole muutunud.
Küll on aasta esimesed päevad näidanud, et pea pooled abieluks soovi avaldanud inimesed on samasoolised paarid. Mul on nende inimeste üle väga hea meel. Küll on tunnetatav laiem mõju ning tagasiside, mida oleme saanud. Vähemuste jaoks polnud küsimus selles, et hakata kohe kellegagi abielluma, vaid üleüldises ühiskonna mentaliteedis ja riigi suhtumises samasoolistesse paaridesse. Kõigi inimeste õigusi, vabadusi ja eneseteostust austavas riigi ei saa riigi tunnustatud kooseluvorm olla vaid enamuse privileeg, vaid peab olema kõigi [võimalus]. Seega, Eesti selle otsusega kindlasti kuidagi ei vähendanud, vaid pigem loob abieluvõrdsusega just uusi sildu, usaldust ja sallivust meie ühiskonnas. Rohkem inimesi tunneb, et riik on ka nende jaoks olemas ja tunnustab nende armastust.
Küllap ei tasu märkamata jätta ka seda, et abieluvõrdsuse jõustumine on neil päevil tõmmanud omajagu ka rahvusvahelise meedia tähelepanu. Praeguses rahvusvahelises poliitikas keerulistel ja pingelistel aegadel on see otsustav signaal Eesti kuuluvusest lääne väärtusruumi. Selle otsusega oleme taas selge kontrast Venemaale, kus öö varjus aetakse vähemusi kumminuiadega taga ja viiakse politseiautodes miilitsasse ülekuulamisele. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Ka sel aastal öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun, Kroliina!
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on siseministrile. Aga räägime siin ka sisepoliitikast. Tänane kõige kuumem uudis on see, et Tanel Kiik plaanib ilmselt sotsidega liituda. Kas olete ise ka sel teemal temaga vestelnud? Ja mis on motivatsioonitegurid? Me teame, et poliitikas ikka lubatakse midagi. Kas talle on ka lubatud, ütleme, kasvõi sotside fraktsioonijuhi kohta või midagi kõrgemat? Aitäh!
Lauri Läänemets
Aitäh! Ma tõmban kohe selle teema maha. Vaadake, vastavalt seadusele, kui sa oled kandideerinud ühe erakonna nimekirjas ja teise erakonda lähed, siis ei saa neid fraktsiooni[juhi] kohti keegi saada, siis ei saa fraktsiooniga liituda.
Aga ma pean ütlema, et spekulatsioone selle üle, kes või kas keegi Keskerakonnast on jõudnud otsusele erakonda vahetada ning liituda sotsiaaldemokraatidega, on loomulikult olnud palju, aga hetkel on neid selles mõttes vara kommenteerida, et mul puudub info sellistest liitumisavaldustest.
Aga ma saan seda öelda, et sotsiaaldemokraatidel kindlasti on hea meel ja me oleme avatud kõigile neile, kes on, ma ei tea, kas riigikogu tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil või ka lihtliikmed Keskerakonnast, kes soovivad sotsiaaldemokraatidega ühineda, kui nad jagavad meie maailmavaadet. Regionaalne areng on oluline meie jaoks, sotsiaalvaldkond, n-ö vaesema inimese eest seismine ja tugev keskklass on sotsiaaldemokraatide jaoks olulised. Ma arvan, et sellist ideoloogilist kattuvust meil on.
Ma ütlen, et kui keegi soovib tulla, siis jah, aga tõesti, minu käes seda avaldust ei ole ja mina neid otsuseid teha ei saa. Ja ma arvan, et riigikogus peale sotsiaaldemokraatide kõigi erakondade liikmed siin laua taga suhtlevad Keskerakonna liikmetega ka nendel teemadel, mis tulevikus võiks saada. See muidugi ei ole kellegi jaoks saladus.
Loomulikult, me kõik oleme arvatavasti nende inimestega suhelnud, aga kunas nad teevad, kas nad teevad ja kes teevad selle otsuse, seda nad saavad ikka ise öelda. Aitäh!
Karoliina Vasli
Üks täpsustav küsimus, mida erakonna juhina vast ikka saate kommenteerida. Tallinna linnavõimu küsimus – Keskerakond ja sotsid –, kuidas seal koostöö on? Me näeme siin, et tõesti on ka liikumisi ja olen kuulnud, et volikogu sees ka arvutatakse kibedalt, kuidas nende kohtadega on ja et kas ühel hetkel võib-olla tõesti tuleks teha isegi koalitsioon ilma Keskerakonnata. Ja põhimõtteliselt teoorias, kui tuleb seal veel liikumisi, on võimalik, et isegi EKRE-t ei peaks kaasama.
Küsiski, kuidas teie hinnangul praegu läheb koalitsioonil linnas. Kas on tõesti võimalik, et ühel hetkel tuleb muudatusi? Aitäh!
Lauri Läänemets
Jaa, aitäh! Tallinna koalitsiooni tervist ma pean heaks, nii palju, kui ma tean seda. Ma selles koalitsioonis ise n-ö otseselt ei viibi. Ja kui juhtumisi tõesti peaks juhtuma, et mõni inimene Keskerakonnast tuleb sotsidesse, kes on linnavolikogu liige Tallinnas, noh, siis tegelikkuses toimub see liikumine ju selle koalitsiooni sees. Seda jõudude vahekorda see seal ei muuda. Ja ma ei näe praegu ka mingit muutust tulemas. Aitäh!
Simon Suviste, Kanal 2
Jäi eelmisest aastast arusaamatuks, kas riigi eelarvestrateegia on avatud või suletud. Või on see nagu Schrödingeri strateegia, et ta on avatud ja suletud ühekorraga? Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa. No riigi eelarvestrateegias oli meil 400-miljoniline sisustamata maksutõus ette nähtud. Selles suhtes ta on avatud, et me peame kokku leppima, mis me selle 400 miljoniga teeme.
Täna hommikul ma ka istusime maas ja arutasime. Nii nagu siin juttu oli, me võtame eraldi aja. Siin on palju elemente, mida tuleb läbi arutada, et et kokkuleppele jõuda, ja seda me peame tegema selles ajaraamis, et saaks vastavad muudatused teha nii, et nendega saab arvestada riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves järgmisel aastal.
Margus Tsahkna
Ma lisan ka siia, et me hommikul istusime päris pikalt maas kolme erakonna esimehega. Tegelikult see, mida me ühiselt tahame, on ju see, et panna võimalikult täpselt paika need plaanid, mida me ellu viime ja teeme.
Vastab tõele, et rahandusminister eelmise aasta lõpus ütles, et tema riigi eelarvestrateegias ette nähtud suurusjärgus 400 miljonit maksutõuse ei toeta. See tähendabki ju tegelikult, et arutelu ongi avatud.
Aga minu seisukoht on väga selgelt see, et me ei pea mitte ainult keskenduma riigi eelarvestrateegiale selles mõttes, mis puudutab laekumisi või kulusid, vaid me peame nüüd vaatama laiemalt seda olukorda, mis puudutab Eesti riigi majandusseisu, mis puudutab juba ette nähtud rahaliste vahendite kasutamist.
Rahandusminister rääkis näiteks laenu võtmisest. Ma tahan arutada, milleks laenu võtta ja kas on midagi sellist, mille jaoks me saame laenu võtta, et meie tootlikkus või mingi konkreetne teema saab investeeringu ja muutub paremaks, mitte me lihtsalt [ei kasuta seda raha] jooksvateks kuludeks, ja nii edasi.
Me leppisime erakonna esimeestega kokku, et me lähitulevikus peame sellise ajurünnaku ja plaanipidamise tegema, mitte ainult fookusega numbritele, vaid vaadates sinna taha, mis seal tegelikult on. Tuleb vaadata üle ka need teemad, mida me oleme juba ära otsustanud, näiteks kasvõi rahaliselt, ja mõelda, kuidas me tegelikult võtame selle raha Eesti majanduse käima tõmbamiseks kasutusele. Siin kindlasti saab ka majandusministeerium, IT-ministeerium oma osa anda.
Ja Tiit Riisalo majandusministrina on juba mõnda aega ette valmistanud majandamise elavdamise kava, millega me kindlasti tuleme nii valitsusse kui ka avalikkuse ette. Ja see ongi meie üks eesmärke sellel aastal: selgemini ära sisustada need meetmed, kuidas tõmmata majandus paremini käima ja mismoodi tugevamini majanduskriisist läbi tulla. Aitäh!
Juhataja
Nii. Jah, Sven, palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimust ei ole kuulda
Lauri Läänemets
Jaa, aitäh! Ma vabandan, kui jäi mulje, et ma vangutasid pead. Võib-olla vaatasin ühele ja teisele poole, mõnikord seda ka juhtub, et on vaja siin vaadata.
Sellega ma olen nõus, mis rahandusministeerium ütleb, st ma olen rahandusministeeriumiga nõus, et maksukoormus on Eestis üldiselt Euroopas üks madalamaid. See vastab tõele. Jah, niimoodi on.
Mis puudutab seda, kas ja kuidas me edasi läheme, siis see, mida peaminister ja välisminister ütlesid, täpselt nii on. Me täna hommikul arutasime ja leppisime kokku, et me jaanuaris leiame selle aja, kui me istume maha ja võtame need teemad ette, vaatame seda riigieelarvet ja 400 miljonit.
Kindlasti on ka teisi küsimusi. Proovime majandusprognoosi arvesse võtta. Mõtleme selle peale, kuidas majandust elavdada.
Ühesõnaga, me oleme kõik üheselt aru saanud sellest, et nii pea, kui seda võimalik teha on ja nii pea, kui ettevalmistused tehtud saavad, me seda ka teeme.
Kaja Kallas
Ma lisan siia juurde ka, mis me hommikul rääkisime. Nagu ma ütlesin, meil on investeeringuteks 2024. aastal ette nähtud märkimisväärsed summad. Ja vaatame eelmisel aastal investeeringuteks ette nähtud raha kasutamist – see oli umbes 60% ringis. See tähendab, et see on väike protsent. Ja see tähendab seda, et selle raha, mis me oleme investeeringuteks ette näinud, me peame kiiresti saama Eesti majandusse suunata. See puudutab väga palju Euroopa raha. See puudutab väga palju neid rakendusmeetmeid.
See tähendab seda, et me tegelikult järgmise kahe nädala jooksul võtame selle ette ka valitsuse tasandil, et need meetmed oleksid täpselt sihitud nendesse kohtadesse, kus on abi kõige rohkem vaja. See on reaalselt see asi, mis me saame kohe teha. Lisaks sellele, mis on n-ö pikem plaan. Aga jah, jaanuaris me peame neid asju arutama.
Sven Soiver
Kui tohib, siis täpsustav küsimus ikkagi. Õpetajate streik tuleb vähem kui mõne nädala pärast. Kas te leiate selle raha, peab Kristina Kallas selle kuskilt leidma või läheb selliseks põrnitsemismänguks, et enne kukub valitsus või õpetajatel saab streigiraha otsa?
Kaja Kallas
Jaa. No need sõnumid, mis on nüüd tulnud, on sellised, et tegelikult erinevad analüüsid ja prognoosid majanduse suhtes on negatiivsemad, kui nad on olnud varasemalt.
Mida see tähendab? See tähendab seda, et meil on maksuraha vähem. Valitsusel ei ole mingit eraldiseisvat raha. See on maksumaksja raha, mida valitsus jagab, kas see on õpetajate palkadeks või erinevateks toetusteks. Seda raha juurde tulemas praegu ei ole.
Seetõttu me tegime pingutuse aasta lõpus, haridusminister eelkõige tegi selle pingutuse, et leida see 8 miljonit veel õpetajate palgatõusuks. Tuletan meelde, et õpetajad on need, kelle palk tõuseb. Ja seda me saame teha. Mis me räägime 2025. aastast ja 2026. aastast, need on need arutelud, mida me arutame siis, kui need arutelud käes on.
Aga veel kord: praegu meie probleem on eelkõige tulude pool. Kulusid juurde võtta meil ei ole tegelikult ruumi.
Lauri Läänemets
Kui tohib, siis ma ka ühe asja siia ütlen. Sotsiaaldemokraatide nägemus selle koha pealt on selline. Me oleme ka öelnud seda korduvalt, et kuna 2024. aasta eelarves tulusid ei saa enam juurde panna, on eelarve piires seda palgaküsimust keeruline lahendada, uusi lisavahendeid leida. Aga 2025, 2026 ja 2027 ju alles tulevad ja sinna saab ette kõiki otsuseid teha.
Meie kindlasti ei lähtu sellest, et õpetajate palk on kulu, vaid leiame, et see on investeering. Reeglina on nii, et kui investeeringu jätad tegemata, siis tuleviku tulud jäävad ka tulemata.
Nii et selles mõttes ma arvan, et me peame kindlasti seda õpetajate palgaküsimust nüüd ka jaanuaris arutama. Tegelikult ma seda ka hommikul ütlesin, et meie seisukoht, sotsiaaldemokraatide seisukoht on see. Ja ta on ka väga oluline sõnum teistpidi: ei saa ju olla niimoodi, et kui me räägime, et järgmisel aastal Eesti keskmine palgakasv on prognoosi järgi 6% ja ülejärgmisel aastal umbes samasugune ning kui palk kasvab enamikul inimestel, siis need inimesed, kes on riigitööl, peavad sellepärast, et majandusel läheb kehvasti, olema kannatajad. Ei. Ma arvan, et me peame tagama selle, et ka need inimesed, kes riigitööl on, saavad oma palgatõusu kätte.
Ja lõppkokkuvõttes õpetaja palga küsimus on jätkuvalt küsimus Eesti tulevikust. See tulevikukindlus on tänane otsus. Kui me jätame täna mingid sammud tegemata, siis see mõju avaldub viie või kümne aasta pärast.
Me peame sellest aru saama: me ei räägi ainult sellest, et palk tuleb täna, aga mõju tuleb oluliselt pikemalt. Minu arvates on väga oluline rääkida investeeringutest täna. Aitäh!
Margus Tsahkna
Jaa. Kristina Kallas haridusministrina on teinud ju väga kõva töö selles mõttes ära, et esiteks nüüd, alanud aastal õpetajate palgad tõusid, valitsus selle määruse ka oma viimasel istungil eelmisel aastal kinnitas, nii et need numbrid on paigas. Haridusminister leidis ka veel haridusministeeriumi enda seest 8 lisamiljonit, mis on arvestatud sellesse palgatõusu. Lisaks see raha, mis oli juba varem mõeldud, ja diferentseerimisfond, mis annab võimaluse koolipidajal ja koolijuhil veel eraldi maksta palgalisa nende õpetajatele, kes teevad suurema koormusega tööd. See on 2024. aastaks paigas.
Mida on Kristina Kallas haridusministrina taotlenud – ma loodan, et see läheb ka lõpuks käiku –, on see, et istuda maas koos õpetajate esindajatega, aga ka kohalike omavalitsuste esindajatega ja pidada pikema plaani mõttes läbirääkimisi, mis ei kätke mitte ainult õpetajate palga teemat, vaid ka näiteks koolivõrku, aga ka kvaliteedinõudeid, mis puudutab tegelikult väga valusat teemat, õpetajate koormuse küsimusi.
Ma loodan, et need läbirääkimised algavad võimalikult kiiresti. Need võtavad aega. Need on väga sisulised läbirääkimised. Need pole ainult rahanumbrite läbirääkimised, mis puudutavad riigi eelarvestrateegiat, vaid on ka see, kuidas me tegelikult oma haridust korraldame üle Eesti erinevates kohtades, et meie lapsed saaksid hea hariduse, ükspuha, kus nad elavad, aga et meil oleks ka olemas õpetajad, kes tahavad seda tööd teha, ja et meil oleks olemas tulevikku juurdekasvu õpetajate näol.
Selles mõttes ma olen absoluutselt nõus, et see on investeering meie tulevikku, ka majandusse. Sest üks probleem meil on see, et mingis perspektiivis meil ei ole piisavalt enam õpetajaid.
Nii et paratamatult hariduse teema on väga valusasti laua peal. Sellega tuleb tegeleda. Ja haridusminister Kristina Kallas on mulle kinnitanud, et ta temal on valmisolek istuda osapooltega laua taga ja arutada ja kokku leppida, mis saab meie haridussüsteemist laiemalt, kaasa arvatud õpetajate palgast. Seda tuleb teha sel aastal. Aitäh!
Juhataja
Jah, aitäh kõikidele ja nägemiseni!
