Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/7P1Teobaxoc?si=UZTvsKIRW0rpTv6j
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ning pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning terviseminister Riina Sikkut.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast! Alustuseks head mardipäeva kõigile! Hoiame eesti rahvakultuuri tavasid au sees ja anname neid ka noortele edasi. Kes ei oleks lapsena käinud mardisanti jooksmas.
Täna käisid meil ka mardisandid, kindlasti saate sealt palju head materjali, kuidas valitsuse liikmete üle nalja teha. Aga nad käisid meil siis istungil viljaõnne soovimas ja igal juhul see kulub rasketel aegadel marjaks ära.
Lugesin ka, et traditsiooniliselt on mardipäeval keelatud linatöö, villatöö ja käsitöö, aga valitsuse töökohta ei ole midagi, nii et me tegime täna siiski tööd.
Nüüd teemadest, mis on üleval. Kõigepealt energiapoliitika ja varustuskindlus. Kõigepealt tänan riigikontrolli selle aruande eest energia varustuskindluse kohta. See on korralik revisjon ja igal juhul kasulik vahend poliitikakujundamisele, et muuta taastuvenergiatulekut lihtsamaks.
Ma olen riigikontrolliga selles mõttes nõus, et liiga kaua pole Eestis pööratud tähelepanu energiapoliitika kitsaskohtadele ja nende lahendamisele. Aga hea meel on just sellepärast, et alates 2021. aastast on see olnud valitsuste prioriteet.
Taastuvenergia arendamine on vajalik majanduse kasvuks ja ettevõtluse konkurentsivõime arenguks, sest tõesti taastuvenergia on tunduvalt odavam kui fossiilsetest kütustest toodetud energia.
Toon lihtsalt mõned näited sellest, mida me oleme teinud. Oleme rajanud õhuseireradarid, mis olid takistuseks osa tuuleparkide rajamiseks. Need radareid võimaldavad tuuleparke ehitada sinna, kuhu neid muidu ei saanud teha.
Ka tuumaenergia töörühm teeb meil tööd ja nad peaksid tulema 2024. aasta jaanuaris välja oma raportiga, kas tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on võimalik ja kas see oleks mõistlik. Nad teevad selle kohta omad järeldused ja ettepanekud. Lisaks, Eesti-Soome alternatiivse LNG-terminali loomine 2023. aastal. Samuti umbes 650 megavati ulatuses päikeseparke üle Eesti.
Oleme teinud ka vajalikud otsused tuuleparkide arenduste käivitamiseks ja planeeringute lihtsustamiseks. Elektrivõrgu desünkroniseerimise projekti aasta varasemaks toomine on samuti tehtud.
Ka viimase kümne aasta jooksul [on üht-teist tehtud], kasvõi Estlink 2, praegu liigume edasi ka Estlink 3 rajamisega, mis on olnud oluline Eesti varustuskindlusele, Kiisa avariireservelektrijaam samamoodi 2014.
Nüüd, kliimaministeerium on valmistamas ette varustuskindluse paketti, mis sisaldab regulatsiooni muudatusi strateegilise reservi kasutuselevõtuks. See annaks riigile võimaluse vähempakkumise kaudu juurde saada juhitavat võimsust, kui seda turupõhiselt kuidagi ei tule. Ja see on peatselt valitsuses arutelul.
Nagu ma ütlesin, me teeme selle nimel järjepidevalt tööd. Ma arvan, et selles valitsuses on energeetikaküsimused sellised küsimused, mida me oleme kõige tihedamalt arutanud.
Õpetajad on selleks reedeks välja kuulutanud tunniajase hoiatusstreigi. Kui ma oleksin hetkel õpetaja, siis ma oleksin kindlasti väga raske valiku ees: kas homme streikida või mitte streikida. Ühest küljest tahaks olla solidaarne oma kolleegidega ja streikida. Aga teisest küljest vaataksin numbritele otsa ja konstateeriksin, et eelmisel aastal tõusis õpetajate palk 24%. Erasektoris tõusis palk keskmiselt 10%, seega enamikul Eesti inimestest ei ole sellist palgatõusu ette näidata.
Veel peaksin ma seda tõdema, et koalitsioon on lubanud, et 2027. aastaks tõuseb õpetajate palk 120%-ni Eesti keskmisest palgast, aga meil on hetkel aasta 2023.
Ma saaksin kindlasti aru ka sellest, et koolivõrk vajab Eestis korrastamist. See annab tegelikult võimaluse õpetajate palka tõsta ja koormust vähendada. Ja ilmselt ma teaksin ka seda, et Eesti on Euroopas kolme kõige rohkem haridusse panustava riigi hulgas ja et meie kulutused haridusele on suuremad kui meie kulutused julgeolekule. Kokku kulutame riigina haridusele ja teadusele 1,5 miljardit eurot.
Mida me veel teeme? Oleme suurendanud 2024. aastaks õpetajate diferentseerimisfondi 17,1%-lt 20%-le. See annab koolidele või kohalikele omavalitsustele võimaluse hoolitseda koolide tugispetsialistide eest ja see omakorda võtab õpetajatelt koormust ära.
Esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste toetame lähtetoetusena 3,7 miljoni euroga. Lisaks, eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit eurot. Ehk eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra. Eraldi on Ida-Virumaa õpetajate palgatoetuse meede.
Nii et laiemalt 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse läheb 409 miljonit eurot.
Kui ma kõik need mõtted oleks siin üksteise vastu välja käinud, siis ma teeksin mingisuguse otsuse.
Igal juhul, mida ma tahan öelda, on see, et me peame valitsusena väga õpetajatest lugu ja seetõttu õpetajad on ainukesed, kelle palk järgmisel aastal riigisektoris tõuseb. Ma saan aru sellest pahameelest, et seda on vähe, ja alati võiks olla rohkem, aga igal juhul praegune valitsus väga hindab õpetajate tööd.
Haridus on meie rahvuslik prioriteet, seda tõestavad ka need numbrid, mis ma ette lugesin. Eelarve prioriteet kindlasti on haridus.
PISA testid näitavad seda, et meie lapsed on maailma nutikamad. Minu soov ja lootus on, et see oleks nii ka 10 ja 20 aasta pärast. Selle eelduseks on, et meil on optimaalne koolivõrk ja motiveeritud õpetajaskond.
Igal juhul me tegutseme selle nimel kõik koos, nii valitsus, kohalik omavalitsused, õpetajad kui ka lapsevanemad. Muidugi lapsed kipuvad sellistes vaidlustes jääma alati kannataja rolli.
Nüüd väliskohtumistest. Esmaspäeval käis siin Euroopa Komisjoni asepresident Dombrovskis ja me saime ka esimese RRF fondi väljamakse, mis Eestile oli 238,5 miljonit eurot. Sellega toetame Eesti rohe- ja digipööret.
Arutasime ka seda, kuidas me saame Euroopa konkurentsivõimet tõsta. Avaldasin ka lootust, et Euroopa Komisjon tuleb välja soovitusega Ukrainaga liitumisläbirääkimisi alustada. Õnneks nii ka läks.
Eile tuli komisjonilt soovitus alustada nii Ukraina kui ka Moldovaga liitumisläbirääkimisi. See on väga suur ja oluline samm. Detsembris ülemkogul peaks selle ka otsustama, nii et selle eest kindlasti kavatsen seista.
Eile käis siin Läti uus peaminister. Kuigi me oleme mitmetel üritustel juba kohtunud, ei olnud sellist tavapärast visiiti erinevatel põhjustel veel toimunud. Eks oma naabritega on alati eriti palju ühiseid teemasid, eelkõige see, kuidas me Rail Balticuga saaksime võimalikult kiiresti ikkagi edasi minna, nii et hoida kulusid kontrolli all ja saada see ühendus Euroopaga valmis.
Eesootavad kohtumised. Neid on tulemas mitmeid. Reedel sõidan Pariisi, kus ma esinen rahufoorumil, ja minu esinemise fookuses on kriitilise taristu kaitse ja küberturvalisusega seotud teemad. Asendan seal meie riigipead Alar Karist, kes haigestumise tõttu ei saa osaleda.
See on oluline foorum, mille president Macron käivitas 2018. aastal, selleks et tuua kokku riikide juhid ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete juhid, et otsida lahendusi maailma ees seisvatele põletavatele probleemidele.
Samuti osalen koos president Maconiga Christchurch Call 2023. aasta tippkohtumisel. See on Uus-Meremaa 2019. aastal loodud algatus, mis on suunatud terroristliku sisuga materjalide levitamise tõkestamisele internetis.
Järgmisel nädala alguses olen visiidil Washingtonis. On väga tähtis, et me saame liitlastega silmast silma rääkida ja sõnumeid otse esitada. Mul on kavas terve hulk poliitilisi kohtumisi, eelkõige kongressi liikmetega, samuti mitmed kaitse teemadele keskenduvad avalikud esinemised ja meediaintervjuud. Avan ka Washingtoni saatkonna renoveeritud hoone.
Mul on ka au vastu võtta Kirkpatricku auhind, mille annab mulle rahvusvahelise vabariiklaste instituut tegevuse eest nii poliitikas kui ka ühiskonnas laiemalt. Auhind on nimetatud Ameerika Ühendriikide esimese ÜRO suursaadiku ja tunnustatud välispoliitilise mõtleja järgi.
Nüüd Eesti teemadest veel. Kaitseväe juhataja ettepanekul otsustas valitsus kokku kutsuda uue lisaõppekogunemise, mis kestab kuni 11. novembrini. Sinna on kutsutud lennubaasi baaskaitseüksusesse kuuluvad reservväelased, kuni 220 reservväelast, ja lisaks kaasatakse 45 õhuväe ja kaitseväe peastaabi tegevväelast.
See õppuse läbiviimine ei ole kuidagi seotud sellega, et meil oleks julgeolekuolukord muutunud, me lihtsalt nende õppustega pidevalt kontrollime riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni reageerimiseni. Seekord on õppuse fookus väga selge. Nii et kõigile osalejatele ja läbiviijatele jõudu. Aitäh kõikidele lähedastele ja tööandjatele mõistva suhtumise eest!
Vabariigi valitsus võttis istungil 13 otsust. Näiteks me kiitsime heaks ja saadame riigikogule arutamiseks valimisi puudutava seadusemuudatuse, mis suurendab elektroonilise hääletamise läbipaistvust ja usaldusväärsust. Eelkõige muutub selgemaks e-valimiste reeglitest ülevaate saamine.
Praegu ei ole need reeglid nii detailselt seaduses lahti kirjutatud. Teatavasti riigikohus ütles oma otsustes, et võiks teha need reeglid täpsemaks, nii et seda me oleme ka teinud.
Olulise täiendusena tekib e-hääletamisel juurde võimalus kasutada Smart-ID-d. Statistika ütleb meile seda, et mobiil-ID kasutajate hulk on vähenemas ja Smart-ID kasutajate arv tõuseb. Me oleme püüdnud selle eelnõu teha tehnoloogianeutraalseks, et saaks luua ka võimalused hääletada mobiiliga.
Valitsus sai ülevaate ka möödunud aastal antud riigiabist. Ja kui siin üldiselt loed, et ei ole väga palju riigiabi ettevõtetele antud, siis need numbrid muidugi räägivad hoopis teist keelt. Nimelt, Eesti riigi Euroopa Liidu rahaga toetati eelmisel aastal ettevõtteid kokku 449,8 miljoni euroga. Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid Elering – kõik need energia toetused –, kultuuriministeerium ja PRIA. Täpsemalt saab sellekohase ülevaatega tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Lõpetuseks, ärgem unustagem, et sellel pühapäeval on isadepäev. Tervitame kõiki isasid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Tiit Riisalo!
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tere päevast! Tõepoolest, nagu peaminister ütles, täna läbis valitsuse riigikogu valimiste seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Peatuksin sellel ja võib-olla pisut avaksin seda rohkem. Tegemist on jah olulise asjaga.
Mis selle nimetuse taga end varjab? Selle eelnõuga muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni. See seisneb eelkõige õigusliku regulatsiooni korrastamises eesmärgiga tagada jätkuvalt avalikkuse usaldus valimistoimingute vastu, nii nagu meil on see juba pea 20 aastat olnud. Aga maailm muutub ning kehtiv õigus ja tehnoloogia peavad sellega kaasas käima.
Valimisseaduse muudatus korrastab valimiste korraldust ja paneb selgemini paika riigi valimisteenistuse rolli valimiste tehnoloogia rakendamisel.
Oluline on märkida veel seda, et valijarakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiiliseadmete operatsioonisüsteemidele.
Operatsioonisüsteemid, millel rakendus luuakse, määrab kõigi valimiste korral kindlaks riigi valimisteenistus. Sellega me tagame tehnoloogia neutraalsuse, st me kasutame valimistel just sellist tehnoloogiat, mis tollel hetkel on massiliselt kasutatav ja turvaline.
Ja seda, mis konkreetselt võiks kasutatav olla või mida me täpsemalt silmas peame sellega, avatakse selle seaduse seletuskirjas, kus käsitletakse ka m-valimisi.
Ja kui tuua veel üks näide sellest uuest ettepanekust seadusemuudatusena, siis see on see, et valijarakenduse tugi luuakse ka vaegnägijatele. Võib-olla see on üks hea võimalus selgitada, miks me nende m-valimistega üldse tegeleme. See ei ole ju asi iseeneses, et meil tingimata peaksid need olema, aga valimiste korraldus eeldab seda, et oleks võimalikult lihtsalt kättesaadav ja võimalikult lihtne oleks seda toimingut teha.
Loomulikult ei kao ka traditsiooniline sedelhääletus mitte kuhugi, aga ka sedelhääletust läbi viies ja valimisjaoskondi paigutades valimistoimkond vaatab, kuhu need jaoskonnad paigutada nii, et need oleks inimestele kättesaadavates kohtades.
Tehnoloogiaga on samamoodi, et me peame selle kättesaadavaks tegema seal, kus inimesed põhiliselt oma tehnoloogilisi toiminguid teevad. Järjest rohkem liigub see nutiseadmetesse, tarkadesse telefonidesse ja tahvelarvutitesse. See võimalus on meil plaanis luua, aga valijarakendus vaegnägijatele demonstreerib ka seda, et me tavaliselt mõtleme nagu niimoodi enesekeskselt, eks ole, et mis seal siis ikka, seame sammud valimisjaoskonda ja kõik on väga lihtne, aga meie ühiskonnas on ka inimesi, kellel see kõik nii lihtne ei ole.
Tõepoolest, hea uudis on see, et eelnõus luuakse õiguslik alus selleks, et kasutada edaspidi ka Smart-ID-d valimistel. Me kõik teame, et meil on mitu võimalust ennast identifitseerida. See on üliturvaline süsteem, mis vastab kõikidele nii Eesti kui ka Euroopa Liidu vastavatele nõuetele. Aga kuna see on eraettevõtjate omanduses, siis seni on pidanud iga andmekogu hoidja iseseisvalt otsustama, kas ta usaldab seda või mitte. Reeglina usaldab, Vabariigi Valitsus näiteks usaldab. Nüüd on see expressis verbis ka seaduses välja toodud.
Seega saab valitsus öelda, et me oleme teinud kõik, mis on juriidiliselt, tehniliselt ja eelarveliselt vajalik m-valimiste korraldamiseks. Lõplik otsus on valimise korraldajate käes, nii nagu see ka olema peab. Vabariigi Valitsus ei korralda valimisi, vaid neid korraldab riigi valimisteenistus ja järelevalvet teostab Vabariigi Valimiskomisjon.
Edasine sõltub loomulikult ka seadusloome edasisest tempost. Meil on usku, et on võimalik valmis olla juba Euroopa Parlamendi valimisteks 2024. aasta juunikuus. Aga kui see mingil põhjusel ei peaks niimoodi minema, siis m-valimised kindlasti liiguvad protsessina edasi ja sellisel juhul muutuvad need kättesaadavaks järgmistel kohalikel valimistel.
Ja veel on siin korduvalt läbi käinud teema ka avalikust sellisest diskussioonist selle üle, kas m-valimised on turvalised. Me võime täie veendumusega öelda, toetudes siis teadlaste, tehnoloogide ja ka Eesti erasektori kogemusele, kes on sellega ligemale 20 aastat tegelenud, et need on vähemalt sama turvalised kui praegused e-valimised üldse ja ka sama turvalised kui sedelitel hääletamisviis.
Juhataja
Aitäh! Palun, Riina Sikkut!
Terviseminister Riina Sikkut
Tere! Hommikul mardisandid soovisid igasugu häid soove, sh ministrite puhul küsisid, näiteks minu käest: „Kas te soovite nüüd noorust või tervist?“ Mina vastasin muidugi, et soovin tervist, sest meil on käes hingamisteede nakkushaiguste hooaeg. Ja kaks viirust, millele me oleme viimastel aastatel ju teravalt silma peal hoidnud, on gripp ja COVID-19.
Nii et kui vaadata juba eelmise nädala statistikat, meil on esimesed kinnitust leidnud gripijuhtumid, 26 juhtumit eelmisel nädalal, ja COVID-19 puhul need näitajad on oluliselt kõrgemad – eelmisel nädalal oli üle 1800 juhu, sealjuures haiglas on üle 200 inimese ja viimase kahe nädala jooksul COVID-19 tõttu on surnud üheksa inimest.
Seetõttu mina tahan rääkida vaktsineerimise tähtsusest ja eraldi tuua esile COVID-i ravimite või viirusvastaste ravimite olemasolu, mis võib-olla ei ole tavateadmine, ja tõesti võrdluse ka esialgse koroonatüvega.
Gripi puhul juba neli-viis aastat tagasi valitsus otsustas, et jah, on õige riskirühmadele tagada tasuta vaktsiin. Nii et tõesti kõik üle 60-aastased inimesed alla 7-aastased lapsed, rasedad, riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega inimesed, üld- ja erihoolekande patsiendid, kliendid, saavad tasuta gripivaktsiini. Teiste jaoks hind on 15–30 eurot, olenevalt vaktsineerimiskohast. Ja vaktsineerimiskohti on meil palju, sh üle Eesti paljudes apteekides saab vaktsineerida.
COVID-i vaktsiini puhul üle 60-aastased inimesed, samamoodi riskihaigustega nii lapsed kui ka täiskasvanud, tingimusel, et eelmised põdemisest või vaktsineerimisest on kuus kuud möödas.
Mõlemad vaktsiinid tõesti on kohandatud sellel hooajal levivatele tüvedele. Sealjuures koroona puhul tõesti ka arstid on öelnud: vaatamata sellele, et nakkuse levik on kõrge, see mõju tervisele enamasti ei ole kuidagi võrreldav esialgse tüvega. Levib lihtsasti, aga haigusnähud ja tõsiste haigusjuhtumite sagedus ei ole võrreldav 2020. aasta kevadega ja 2021. aastaga.
Nüüd, olemas on teadlaste suure pingutuse tulemusena tegelikult ka viirusvastane ravim COVID-19 puhul ja see on tõesti eakatele, üle 70-aastastele inimestele, aga sealjuures ei ole sellest ravimist enam kasu, kui inimene ütleb, et ta on kümme päeva köhinud ja nüüd tegi testi. Selle viirusevastase ravimi puhul tõesti on tähtis see, et esimeste haigus[nähtude] puhul eakas inimesed teeks näiteks kiirtesti või konsulteeriks oma perearstiga. Ja kui selgub, et tegemist on COVID-iga, siis tuleb vaadata koostoimed teiste kasutatavate ravimitega ja kohe rakendada ka viirusvastast ravi, siis on võimalik vältida tõsisemaid haigusnähte või haiglasse sattumist.
Nii et soovin teile kõigile ka tervist, eriti kuna lisaks sellele, et on pühapäeval isadepäev, on Eestis isadepäev tõesti sümboolselt meeste tervise kuul.
Meie tervise eest hoolitsevad arstid saatsid mulle ka sellise toetusavalduse õpetajate planeeritavale hoiatusstreigile või tulevasele streigile. Nad näitavad üles solidaarsust teiste selliste avalikus huvis tegutsevate rühmade palgataotlusega.
Nii nagu peaminister rõhutas, meil eesmärk, et õpetajate palk jõuaks 120%-ni keskmisest palgast, on selgelt paigas. Mina pean samuti väga oluliseks, et õpetajate palk tõuseks üle keskmise, ka miinimumpalk tõuseks üle keskmise. Sest kui tuua tervishoiust analoogiat, võib öelda, et ei ole ükski riik leidnud paremat vahendid selleks, et näiteks tervishoiutöötajate väljarännet pidurdada või maapiirkonda tööle minekut motiveerida. Ühtegi teist vahendit peale raha ei ole.
Nii et kui me soovime ka õpetajate puhul järelkasvu tagada, et amet oleks atraktiivne noortele ja et ka kõige paremad läheksid õpetajaks õppima, siis me peame ka õpetaja tööpanust vääriliselt tasustama.
Nii et tõesti sellist palgatõusu soovi ja ootust saab mõista. Ja seda, et see eesmärk 2027. aastaks saavutatakse, peab valitsus tähtsaks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Jaa, palun, Karoliina!
Karoliina Vasli, Delfi
Aitäh! Küsimus on peaministrile. Me teame, et riigi rahaline seis on pehmelt öeldes kehv ja on jälle kuulda diskussiooni, kas maksuküüru kaotamine peaks sel kujul tulema. Mis on Reformierakonna seisukoht? On see kivisse raiutud või olete valmis diskussiooniks, et näiteks see edasi lükata või mingil teisel kujul teha? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Me samas ju räägime praegu õpetajate palgast ja sissetulekust. Aga maksuküürust väga suur osa läheb õpetajate sissetulekute tõstmiseks. Keskmiselt õpetaja saab 100 eurot kuus oma sissetulekule juurde, 1370 eurot aastas.
See seadus on vastu võetud. See aitab just kõiki neid inimesi, kelle sissetulekuid me tahame tõsta, nagu õpetajaid, arste, päästjaid, politseinikke, sotsiaaltöötajaid, kellel kõigil jääb rohkem raha kätte.
Nii et ei, see on sissetulekute tõstmiseks vajalik, see on kokku lepitud, see on seadusena vastu võetud. Selles mõttes seda me ju soovime saavutada.
See on muide ka üks, mis vähendab tööjõu kulu. Ehk see on ka konkurentsivõime tõstmise meede, sest see vähendab survet tööandjatele, et nad peaksid töötajate palka tõstma, kuna maksuküür ei võta seda raha inimestelt ära, nende reaalne sissetulek tõuseb. See on just see, mida meil on vaja teha olukorras, kus me peame vaatama oma ettevõtete konkurentsivõimet.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Aitäh! Peaminister Kaja Kallas, mul jäi natuke segaseks, olge hea, kas te kinnitate siis, et 2027. aastaks õpetajate palk kerkib 120%-le keskmisest palgast? Ja kui te seda kinnitate, siis miks ei leidnud see kajastamist riigi eelarvestrateegias? Miks jäeti riigi eelarvestrateegiasse tõusunurk 2025., 2026. ja 2027. aastal märkimata? Aitäh!
Kaja Kallas
Meil on koalitsioonilepingus ette nähtud, kirjas, et meil on eesmärk. Seame eesmärgiks, et see palk oleks 120% Eesti keskmisest.
Kas me suudame selle saavutada, sõltub sellest, kuidas meie rahandusel ja olukorral läheb, kuidas me suudame tegelikult täiendavaid sissetuleku allikaid riigile nende maksude näol tekitada ja kuidas need prognoosid on.
Miks seda ei ole RES-is ette nähtud? Väga tihti ei ole RES-is neid palgatõuse niimoodi neljaks aastaks ette nähtud, just sellel põhjusel, et sa ei tea, mida sa saad seal lubada või ei saa. Aga iga kord eelarve läbirääkimistel reeglina sinna see konkreetne number ikkagi tuleb, kui me mõtleme kasvõi eelmise aasta peale, kus tegelikult ju ka varasemalt RES-is ei olnud sellist palgatõusu, päästjate palk tõusis 36% ja õpetajate palk tõusis 24%. Tegelikult reaalsed tõusud olid isegi suuremad, oli õpetajate palgatõus oli üle 25%.
Me saame lähtuda sellest, missugused meil sel hetkel võimalused on. Ja tõesti, 2025. aastal, kui jõustuvad ka tulumaksuseaduse muudatused, siis õpetajate reaalsed sissetulekud tõusevad märkimisväärselt.
Madis Hindre
Nii palju, kui ma olen lihtsa lehelugejana aru saanud, õpetajate soov on just nimelt seda lubadust saada. Selle nimel, et sinna kollektiivlepingusse ja hiljem ka strateegiasse see lubadus tekiks, nad neid läbirääkimisi peavad. Nad ütlevad, et kui nad seda lubadust ei saa, juba mainitud tõusunurgaga, siis tuleb selline päris streik kas detsembris või hiljemalt jaanuaris, kui seadus lubab.
Kui nad nüüd alustavad sellist päris tähtajatut streiki, siis kas see aitab kaasa? Kas selle streigi mõjul, kui nad streigivad nädal, kaks või viis, valitsus on valmis neile kollektiivlepingus või hiljem RES-is selle lubaduse andma? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Mina ütlesin haridustöötajatele ka seda, et mul on siin kaks võimalust: kas ma olen teiega aus või ma tahan võita teie polaarsust ja annan teile lubadusi, mida ma ei suuda pidada.
Ma ei saa anda praegu seda garantiid, et see palgatõusu number on selline. Sellepärast, et me arutame neid asju koos riigi eelarvestrateegia aruteludega augustis.
Kas on võimalik, et valitsus lubab midagi enne seda augustit? Ei ole. See streik võib toimuda, aga ma lihtsalt ütlen, et kui palju teie palgatõus eelmisel aastal oli? Õpetajatel oli eelmine aasta 24% palgatõus, ja ma arvan, et enamik teist ei näinud sellist tõusu.
Madis Hindre
Ma nüüd viimase asjana [küsin], et ikkagi oleks kindel. Õpetajad võivad streikida, aga see ei muuda midagi. Ka siis, kui nad streigivad kaks kuud, valitsus n-ö tagasi ei anna?
Kaja Kallas
No see meile raha juurde ei too. Ma ei tea, kui nad samal ajal, kui nad streigivad, käiksid ringi ja veenaksid inimesi automaksu toetama või suuremas mahus seda vastu võtma, et tekiksid need vahendid, siis me saaksime tõsta õpetajate palka veelgi rohkem.
Õpetajate palk tõuseb. Veel kord: ainsad riigipalgalistest, kelle palk tõuseb, on ju järgmisel aastal õpetajad.
Ma saan aru, et seda on vähe, loomulikult, kõik tahaks rohkem. Aga kogu õpetajate palgafond on 561,9 miljonit. Haridusse üldiselt me paneme 1,5 miljardit. See on rohkem kui enamikus Euroopa riikides.
See võti ja tegelikult see, millele ma kulutaksin energia praegu, on ikkagi koolivõrgu korrastamine. Seal on väga selgelt peidus see potentsiaal, mis vabastaks õpetajaid ülekoormusest, aga tegelikult vabastaks ka vahendeid, et see raha tõesti saaks minna õpetajate palgatõusuks.
Aga see nõuab reforme, mida haridusministeerium peab eest vedama selleks, et need vajalikud vahendid sinna tekiksid. Ja need ei teki praegu, selle kuu jooksul ega järgmise kuu jooksul, vaid need tegelikult nõuavad koostööd kohalike omavalitsuste, koolide ja haridusministeeriumi vahel. See kõik nõuab tööd ja ettevalmistust.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Rohkem ei ole. Aitäh!
