Konstantin Päts

Konstantin Päts

• Sünd 23.02.1874
• 

  Sünd ja õpingud

  Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Põldeotsa talus Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Ta omandas keskhariduse Pärnu gümnaasiumis ning jätkas seejärel õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1898. aastal cand. jur. kraadiga.

• 

  Helma Päts

  Konstantin Päts abiellus 1901. aastal Wilhelmine Ida Emilie Peediga, keda hüüti Helmaks. Neil sündisid kaks poega: Leo (1902) ja Viktor (1906). Perekonda tabas tragöödia, kui Helma haigestus tuberkuloosi ja suri 1910. aastal Šveitsis vaid 31-aastasena. Ta jäi elu lõpuni leseks ega abiellunud enam kunagi.

• Karjääri Algus
• 

  Veebruarirevolutsioon

  1905. aasta revolutsioonis osalemise tõttu oli Päts sunnitud elama paguluses Šveitsis ja Soomes. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni sai ta Eestisse naasta ja poliitikasse tagasi tulla. Ta juhtis Tallinna eesti seltside liitu ning aitas luua esimesed rahvusväeosad.

• Maanõukogus

  Veebruarirevolutsiooni üheks tulemuseks oli Eesti esimese rahvaesinduse - Maanõukogu - ja selle täitevorgani - Maavalituse - moodustamine. Päts valiti Järvamaa esindajana Maanõukokku. Hiljem sai temast ka Maavalitsuse esimees

• Iseseisvus
• 

  Pea- ja sõjaminister Päts laua taga

  Kuigi 1918 märtsi alguseks langes Eesti Saksa okupatsiooni alla, jätkas Ajutine Valitsus tegevust, andes olukorrahinnanguid ja suuniseid. Võõrvõimu surve kasvas, toona vangistati ka Päts. Pärast okupatsiooni kokkuvarisemist naasis ta valitsusjuhi kohale.

• 

  Iseseisvuse koidikul

  1918. aasta alguses võeti suund omariiklusele ning 19. veebruaril moodustati Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Nemad juhatasid Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja Ajutise Valitsuse loomist.

• Vabadus
• 

  Päts ja Laidoner Briti eskaadri juhtidega, 1918

  28. november 1918 ründas Venemaa Eestit, vallandades üle 6000 ohvri nõudnud Vabadussõja. Päts juhtis valitsust ja täitis ka sõjaministri ülesandeid, aidates riigil kõige raskemal ajal püsima jääda.

• Riigivanem
• 

  Konstantin Pätsi I valitsus

  Päts sai viiel korral Eesti riigivanemaks, mis oli tolle aja kõrgeim amet. Tema valitsused kujundasid suure osa 1920. aastate Eesti Vabariigi poliitikast, kuigi 1923. aastal vallandunud majanduskriis ja poliitilised tülid muutsid olukorra keeruliseks.

• Vaikiv olek
• 12. märts 1934

  Kartes vabadussõjalaste liikumise tõusu, kuulutas Päts koos kindral Johan Laidoneriga välja kaitseseisukorra. See tähendas demokraatlike valimiste peatamist ja liikumisvabaduse piiramist. Nii algas üleminek autoritaarsesse valitsemisse

• 

  Toompea lossi ees riigivanema Pätsi kõne, 1936

  Pärast riigipööret seati parlament kõrvale ja seadusi hakati vastu võtma Pätsi dekreetidega. Poliitiline tegevus keelustati, erakonnad likvideeriti, ajakirjandus suukorvistati, ühiskonna üle kehtestati kontroll. Seda perioodi nimetati „vaikivaks olekuks“.

• 

  Eesti Vabariigi esimene president

  Rahvuskogu koostatud uue põhiseaduse kohaselt sai Eesti endale kahekojalise parlamendi ja presidendi. Kuna esitati vaid üks kandidaat, kinnitati Konstantin Päts 24. aprillil 1938 tema enda seatud tingimustel Eesti Vabariigi presidendiks.

• Okupatsioon
• 

  President Päts Kadrioru lossi rõdul

  21.06.1940

• Omariikluse katke(sta)mine

  16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, seejärel aga okupeeris Eesti ja imiteeris kohalike vasakmeelsete abil riigipööret. Järgnenud kuu vältel, olles veel vormiliselt iseseisva Eesti president, allkirjastas Konstantin Päts Moskva nõudel dokumendid, millega lammutati Eesti omariiklus.

• Surm 18.01.1956
• Surm

  18.01.1956

  Ta suri 18. jaanuaril 1956 Buraševo psühhiaatrihaiglas.

• 30.07.1940

  Konstantin Päts küüditati Venemaale, kus ta viibis asumisel, vanglas ning aastatel 1954-1956 Buraševo psühhiaatrihaiglas.

• 

  Konstantin Pätsi ümbermatmise talitus Metsakalmistul

  21.10.1990