1. Julgeolekust ja kriisikindlusest
Esitajad: siseminister Igor Taro, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, välisminister Margus Tsahkna, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kaitseminister Hanno Pevkur, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kultuuriminister Heidy Purga, sotsiaalminister Karmen Joller
Nii Eesti kui ka Läti rakendavad kogu ühiskonda hõlmavat lähenemist julgeolekule ja kriisikindlusele ning on nii kahepoolselt kui ka piirkondlikult astunud mitmeid samme oma vastupanuvõime tugevdamiseks – muu hulgas on tõstetud kaitsekulutusi, rajatakse Balti kaitsevöönd, tõhustatakse kriitilise taristu kaitset nii maal kui merel, arendatakse piiriülest kiirabiteenust, panustatakse kultuuripärandi kaitsesse ja võideldakse valeinfoga. Ühisistungil keskendutakse võimalikele täiendavatele abinõudele piirkondliku stabiilsuse suurendamiseks.
Aasta lõpuks on plaanis uuendada kuritegevuse vastast piiriülese koostöö kokkulepet, mis toetab võitlust raske kuritegevusega, tõhustab koostööd hübriidohtude vastu ning laiendab piirkondlike ametiasutuste ja õiguskaitseorganite rolli ühiste operatsioonide juhtimisel.
Kahe riigi siseministeeriumite osas tehakse ettepanek töötada välja ühine tegevuskava piiriülese narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse tõhusamaks tõrjumiseks. Eesmärk on ühiselt vastu seista sünteetiliste opioidide levikule ja takistada online-platvormide ning digitaalsete maksesüsteemide kasutamist kurjategijate poolt.
Eesti ja Läti on tugevdanud koostööd strateegiliste varude, eriti gaasivarude osas, ja soovivad laiendada seda koostööd ka teistesse kriitilistesse valdkondadesse, nagu toit, kütus ja ravimid. Piirkondliku varustuskindluse suurendamiseks tehakse ettepanek sõlmida aasta lõpuks kahepoolne vastastikuse mõistmise memorandum kütusevarustuse kindluse kohta.
Venemaa varilaevastik kujutab endast olulist ohtu EL-i mere- ja keskkonnajulgeolekule ning on oluline tuluallikas Venemaa sõjamasinale. Eesti ja Läti rõhutavad vajadust EL-i ülese lähenemise järele, et tugevdada seiret, teabevahetust ja heidutust. Samuti tehakse ettepanek ühiselt läheneda strateegilise kommunikatsiooni edendamisele, ohuanalüüside koostamisele ja varilaevastiku sanktsioneerimisele.
Sigade Aafrika katk ohustab tõsiselt seakasvatust nii Eestis kui Lätis. Arvestades haiguse suurt nakkavust ja ravi puudumist, soovivad mõlemad riigid tugevdada piiriülest koostööd metsseapopulatsioonide seires ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise koordineerimises.
2. Ühendustest ja infrastruktuurist
Esitajad: taristuminister Kuldar Leis, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Arutelu keskendub neljale põhivaldkonnale – raudteetransport, lennundus, energeetika ja ruumiandmete arendamine.
Eesti ja Läti peavad oluliseks raudteeühenduste parandamist, eelkõige Rail Baltica põhitrassi valmimist 2030. aastal, et suurendada kaubavahetust, hõlbustada reisijate liikumist ja sõjalist liikuvust kogu Euroopa Liidus. Tugev koostöö Balti riikide vahel on hädavajalik, et kindlustada piisav ja õigeaegne rahastamine EL-i vahenditest. Oluline on võimalikult kiiresti käivitada Tartu–Riia raudteeühendus.
Lennunduses tunnistab Eesti Air Balticu piirkondlikku rolli ning töötab selle nimel, et külmutada järgnevatel aastatel lennujaamatasud Tallinna lennujaamas, soodustades nii piirkondlikku ja rahvusvahelist lennuühendust. Eesti ja Läti tõhustavad koostööd lennuühenduste parandamiseks ning arutavad võimalusi, et tuua rohkem lennufirmasid ja uusi liine Tallinna ja Riia lennujaamadesse.
Mõlemad riigid soovivad rajada integreerituma ja tõhusama Balti energiaturu, keskendudes tarbimisejuhtimisele, taastuvenergiale ja elektrivõrgu paindlikkusele. Samuti plaanitakse tihendada koostööd tuumaenergia vallas. Erilist tähelepanu pööratakse kriitilise taristu arendamisele, mis suurendab energiavõrgu vastupidavust.
Eesti ja Läti soovivad samuti tõhustada koostööd ruumilise planeerimise vallas. Piiri täpne kaardistamine on oluline julgeoleku, kriisireageerimise ja maaomandi selguse tagamiseks. Hetkel ei vasta aga piirimärgistused kaasaegsetele nõuetele. Ebatäpsus kujutab potentsiaalset julgeolekuriski, eriti ilmnes see COVID-19 pandeemia ajal, mil sisepiiride sulgemine näitas selgelt piiritähistuse olulisust nii rahvatervise kui ka julgeolekumeetmete seisukohalt. Mõlemad riigid uurivad ka võimalust kasutada Eesti aeropildistamisvõimekust ühise ruumiandmete kogumiseks.
3. Ühistest prioriteeditestseoses Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eesti ja Läti koostöö EL-i mitmeaastase finantsraamistiku vallas on olnud suurepärane ja peame jätkama samas vaimus, et tagada piisav toetus meile olulistele algatustele. Nende hulka kuuluvad kaitsevalmiduse rahastamise suurendamine, piiriülene ühenduvus, ELi rahaline toetus, mis on suunatud majanduslike, sotsiaalsete, vastupanuvõime ja julgeolekuga seotud väljakutsete lahendamisele Venemaa ja Valgevenega piirnevates riikides ja piirkondades, ning ühise põllumajanduspoliitika maksetasemete ühtlustamine.
4. Oskustest ja konkurentsivõimest
Esitajad: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Eesti ja Läti seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega majandusliku konkurentsivõime tagamisel. Suurimad mured on kapitaliturud, oskustööjõu puudus ning killustunud innovatsioonisüsteemid. Naaberriigid soovivad ellu viia ühised strateegiad, et tugevdada oma piirkondlikku ja globaalset positsiooni.
Ettepanek on koostada 2026. aastaks ühine tegevuskava ekspordi- ja investeeringute edendamiseks, et tõsta Balti riikide nähtavust usaldusväärse investeerimispiirkonnana, käivitada 2025. aasta septembris Baltiriikide innovatsioonifond (Baltic Innovation Fund 3 – BIF 3), mis aitaks meelitada piirkonda täiendavat erakapitali, ning tugevdada piiriülest koostööd süvatehnoloogia arendamisel.
Plaanitakse arendada ja esitada EL-i tasandil ühised ettepanekud bürokraatia vähendamiseks nii praegusel kui ka tulevasel eelarveperioodil, sh riigiabi reeglite osas, mis piiravad väikeriikide paindlikkust ja takistavad ettevõtete kasvu.
Samuti on plaanis koostöös paremini prognoosida tööjõuvajadust uutes valdkondades, nagu kaitsetööstus ja kahese kasutusega tehnoloogiad, et spetsialistide puudus ei pidurdaks nende sektorite arengut.
5. Digitaalsetest lahendustest
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Eesti ja Läti liiguvad tulevikku, kus tehisintellektil ja andmetel on keskne roll avalike teenuste arendamisel. Turvalise ja eetilise digimuutuse tagamiseks peavad mõlemad riigid ühendama jõupingutused IKT juhtimisel, andmevahetusel, digiteenuste ning tehisarul põhinevate tööriistade arendamisel.
Samuti on vaja tihendada koostööd tehisintellekti keelelise mitmekesisuse säilitamiseks ning Baltikumis kõrgel tasemel AI arendusvõimekuse tagamiseks. Eesti ja Läti osalevad piirkondlikus konsortsiumis, mille eesmärk on tuua siia EL-i gigatehase initsiatiiv ning luua võimekas ja tuleviku vajadustele vastav AI-arenduskeskus. Projekt tugevdaks riikide majanduse konkurentsi- ja innovatsioonivõimet, strateegilist autonoomiat ja piirkondlikku julgeolekut.
Viimaste aastate kaablikahjustuste kogemus Läänemere piirkonnas on toonud esile vajaduse koordineeritud kriisiharjutuste järele. Seetõttu tehakse ettepanek korraldada ühine lauaõppus, et kriisiolukordadeks paremini valmis olla. Samuti võetakse prioriteediks turvalise sidetaristu rajamine Rail Baltica trassile ja kasutada ühisõppuste kogemusi tulevaste andmeühenduste kavandamisel.
Plaanis on tugevdada koostööd ja teabevahetust ka hübriidohtude vallas, eriti mis puudutab küberturvet ja kommunikatsiooni.
