Kaja Kallase avaldus pressikonverentsil Poola peaministri Mateusz Morawieckiga 21. novembril 2021

21.11.2021 | 13:16

Äsja lõppes väga sisukas kohtumine Poola peaministri Mateusz Morawieckiga. Tänasin Poolat ELi ja NATO välispiiri kaitsmise eest. Poola on saanud sellega väga hästi hakkama.
    • Jaga

Eesti julgeolek algab Poola, Leedu ja Läti piirist. Seisame kindlat oma naabrite selja taga ja aitame neil olukorraga toime tulla, seda eelkõige poliitilise ja diplomaatilise toetuse kaudu. Samuti oleme valmis pakkuma Poolale praktilist tuge. Arutasime julgeolekuolukorda meie regioonis. Valgevene-ELi piiril ei näe me pingete vähenemist, vastupidi: rünnak ei näita vaibumise märke. Piiri ületamise katsed on muutunud vägivaldsemaks. Prognoosime, et surve piirile jääb püsima, sest Lukašenka pole kõiki oma eesmärke veel saavutanud.

Selles pinevas olukorras on eriti tähtis kiire ja tõhus infovahetus. Liitlased konsulteerivad aktiivselt eri tasemel, vahetame infot ja plaanime koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Oluline on kindlustada ühised sõnumid ja tegevusplaan. Meie siht on üks: tagada Euroopa julgeolek ja meie sõnumite ning tegude ühtsus. Euroopa Liit ja meie partnerid on mõistnud sündmusi üheselt – tegemist on hübriidrünnakuga ELi ja NATO välispiiril. See ei ole migratsioonikriis. Ka äsjane G7 avaldus Valgevene režiimi tegevuse hukkamõistmisel on selge märk laiast ühisest arusaamast.

On ilmne, et pikk vastasseis on Valgevene režiimi huvides – see aitab juhtida tähelepanu kõrvale jõhkratelt repressioonidelt ja inimõigusrikkumistelt, mis Valgevenes jätkuvad. Trellide taga on üle 800 poliitvangi.

Meie edasise tegevuse fookus on järgmisel: esiteks, sanktsioonide kiirel jõustamisel. Me ei allu Lukašenka režiimi survele ega väljapressimistele: uute ja jõulisemate sanktsioonide kohene jõustamine on üks võti hübriidrünnaku tõrjumiseks. Teiseks, keskendume jätkuvale diplomaatilisele survele lähte- ja transiitriikidest lendude peatamiseks. Oleme näinud diplomaatilist edu - mitmed lennud on peatunud. Seda survet tuleb pidevalt hoida ja siin on jätkuvalt ka ELi institutsioonidel oluline roll.  Fookus on samuti humanitaarolukorra leevendamisel Valgevenes ja inimeste tagasisaatmisel koduriikidesse. Siin lasub põhivastutus Lukašenka režiimil - Minsk peab lubama ÜRO abiorganisatsioonidele täieliku juurdepääsu ja tegevusvabaduse Valgevenes. Pettusega Minskisse meelitatud inimesed on Valgevenes seaduslikult, neile on väljastatud Valgevene viisa. Neile tuleb Valgevene territooriumil tagada  turvalisus ja Valgevene peab võimaldama ka nende tagasisaatmise koduriikidesse.

Samuti arutasime Poola peaministriga Ukraina toetamise olulisust. Jälgime Venemaa sõjalisi manöövreid Ukraina piiride lähistel väga tähelepanelikult. Venemaa alustatud sõda Ukraina idaosas jätkub kaheksandat aastat ja teame, et Moskva on endale sobival hetkel valmis seda eskaleerima. Venemaa ründab oma  retoorikas viimasel ajal Ukrainat üha agressiivsemalt – välja paistab soov Ukrainaga suhteid veelgi pingestada. Liitlaste koostöö siht on sõjaline eskalatsioon ära hoida. NATO jätkab olukorra vaatlemist ja liitlaste, Ukraina ja Euroopa Liiduga tihedat konsulteerimist.  

NATO kaitse- ja heidutushoiakut tuleb tugevdada – see on olnud meie pikaaegne seisukoht. Hetkepilt vaid kinnitab vajadust jätkata selles vallas veelgi tugevamalt tööd. Kohe arutavad neid küsimusi ka NATO välisministrid Riias.

Lõpetuseks: Eesti piir on hästi valvatud ja meie piirile praegu otsest ohtu ei ole, kuid arvestades lähiriikides toimuvat, peame ka meie olema ohu tõrjumiseks ennetavalt valmis. Seetõttu on Eesti järjepidevalt oma välispiiri tugevdanud ning oleme harjutanud valmisolekut tulla toime igasuguste olukordadega. Käisin eile Narvas vaatamas ka seda, kuidas kulgeb reservväelaste lisaõppekogunemine „Okas 2021“.

Foto: Raigo Pajula

Valitsuse kommunikatsioonibüroo