Täna keskendusime ühele peamisele väljakutsele - meie energiajulgeoleku tagamisele. See on esmatähtis küsimus. Meie elektrisüsteemide edukas ja tõhus sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga oli üks esimesi Eesti uue valitsuse poolt arutatud teemasid.
Ingrida, palun võtke vastu minu õnnitlused Leedu eraldustesti puhul aprillis. Järgmiste sammude osas on Eesti jaoks oluline, et see Balti ühisprojekt, mis sai alguse kõigi kolme riigi strateegilisi huve silmas pidades, jätkaks samas koostöö ja ühtsuse vaimus. Seetõttu toetab Eesti sünkroniseerimise kiirendamist. Tehnilised uuringud - eriti tootmisvõimsuse ja energiahindade kohta - võimaldavad meil täpsustada selle protsessi üksikasju ja täpset ajastust. Ootame uuringuid suure huviga. Oluline on teha koostööd, et tagada varustuskindlus ja minimeerida riske meie tarbijatele. Täna leppisime kokku jätkata arutelusid sünkroniseerimise kiirendamise üle niipea, kui kõik kiirenduse mõjusid käsitlevad tehnilised uuringud on lõpetatud. Seda tehes püüame leida ühise ajakava kiirendamiseks. Energeetika eest vastutavad ministrid jätkavad tööd üksikasjade kallal. Me teeme tihedat koostööd ka Euroopa Komisjoni ka Poolega.
Head kolleegid
Ukraina võitlus vabaduse eest ja meie jõupingutused Venemaa agressiooni tsükli lõpetamiseks ei ole kaugeltki läbi. Vaba maailm peab olema valmis pikaajalisteks jõupingutusteks.
Me peame jätkama ühiseid jõupingutusi, et tagada Ukraina võit.
Euroopa Liidu kokkulepe saata Ukrainasse miljon ühikut suurtükiväe laskemoona oli oluline verstapost. Algatuse elluviimiseks peavad kõik liikmesriigid andma oma panuse niipea kui võimalik. Eesti poolt saadetud laskemoon on juba jõudnud Ukrainasse.
Peame edasi liikuma ka Venemaa külmutatud varade kasutamisega Ukraina ülesehitamiseks. Juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel ootame otsust selle kohta, kuidas me edasi liigume. Me peame panema agressori maksma kõige eest, mida ta hävitab.
Peame jätkama jõupingutusi, et aidata Ukrainal võita mitte ainult võitlus vabaduse eest, vaid ka võitlus õigluse eest. Oleme tulnud pika tee, et tagada, et sõjakurjategijad ei jääks karistamatuks ja puutumatuks. Pool aastat tagasi ei olnud enamik valmis avalikult toetama agressioonikuritegude erikohtu ideed. Nüüd arutame seda riigijuhtide seas ja arutame selle õiguslikke üksikasju. Just täna võõrustab Eesti enam kui 30 riigist koosneva tuumikrühma kohtumist, mis on pühendatud erikohtu loomisele.
Selle nädala alguses tähistasime Euroopa päeva. Esimest korda tähistas ka Ukraina seda päeva kui Euroopa päeva. Loodame, et Ukraina alustab sel aastal ELiga ühinemisläbirääkimisi. Kõik tingimused peavad olema täidetud 100% ja Ukraina on sõja ajal juba palju reforme teinud. Nagu Ursula von der Leyen Kiievis selgelt väljendas, peaks seitsme sammu rakendamine viima läbirääkimiste alustamiseni.
Täna keskendusime ka ettevalmistustele NATO tippkohtumiseks Vilniuses. Elades paariariigi kõrval, mõistame me kõik väga hästi, et ainus viis püsiva rahu saavutamiseks on teha lõpp Euroopa julgeoleku hallidele aladele. Meie piirkond on selle elav näide. Seepärast vajamegi Euroopas rahu saavutamiseks Ukrainat Euroopa Liitu, Ukrainat NATOsse. Ja me vajame positiivset sõnumit Ukrainale NATO Vilniuse tippkohtumisel juulis.
Vilniuselt ootame ka otsuseid, mis panevad NATO idatiival kaitse praktikasse. Eelkõige peavad NATO uued piirkondlikud kaitsekavad olema paigas ning neid peavad toetama vajalikud jõud ja võimed.
Pikaajalise heidutuse ja kaitsehoiaku tugevdamiseks vajab NATO investeeringuid. Seetõttu toetatakse 2% SKPst seadmist viivitamatuks kohustuseks kõigile liitlastele ja pikemaajalist eesmärki 2,5% 2030. aastaks. Eesti annab oma panuse: kaitsekulutuste tõstmine 3% -ni SKPst, töö meie kaitsevalmiduse parandamiseks, Eesti relvajõudude mahu suurendamine.
Tänan teid, et viibisite Tallinnas ja ootan meie arutelu jätkamist Lennart Meri konverentsi avamisel täna õhtul.