Kallas ja Merkel käsitlesid Afganistanis toimuvat ja Valgevene hübriidrünnakut Leedu piiril

Afganistani sündmuste osas rõhutas peaminister Kaja Kallas, et olulisim diplomaatiline siht on peatada inimõiguste rängad rikkumised ja vägivald. „Mõistagi peame vältima, et seal toimuv ei muutuks terrorismi kasvulavaks ja seega ohuks meile endile. Naiste ja laste vabadused ja õigused ei tohi löögi alla sattuda, seni saavutatut tuleb hoida. Siin on nii riikidel, aga ka meedial ja vabaühendustel oluline survet avaldav roll,“ sõnas Kallas. „On selge, et me ei jäta maha neid inimesi Afganistanis, kes on meie – NATO ja Euroopa Liidu – heaks töötanud. Meie moraalne kohus on neid aidata,“ lausus peaminister.

Valgevene teemal jagavad Eesti ja Saksamaa Kallase sõnul seisukohta, et Łukašenka on vallandanud hübriidse rünnaku Euroopa Liidu vastu. „Selle operatsiooni sihiks on soov karistada neid valitsusi, kes on häälekalt vastu astunud massilistele repressioonidele ja inimõiguste rikkumistele Valgevenes ja aidanud ränkade inimõiguste rikkumiste ohvreid. Euroopa Liit on ühiselt pitsitanud Valgevene režiimi ja majandust sanktsioonide kaudu,“ ütles peaminister. „Olukord nõuab, et Euroopa Liidu liikmesriigid asuksid peagi arutama uute sanktsioonide kehtestamist Valgevene režiimi vastu – teame, et diktaatorit heidutab riikide ühine hoiak ja otsused ning et  sanktsioonidel on Valgevene režiimile oluline mõju,“ lisas ta.

Kallas ja Merkel käsitlesid ka meie regiooni julgeolek. „Autoritaarse Venemaa jõukasutamise poliitika tingib vajaduse liitlaste ühiseks kaitsepoliitikaks NATO idatiival. Saksamaal on selles oluline roll - Saksamaa on Balti õhuruumi kaitsel üks kõige sagedamini osalenud liitlane ning Saksa kaitseväelased aitavad hoida meie regiooni julgeolekut Leedus,“ ütles peaminister ning avaldas heameelt, et Saksamaa kolleegid töötavad NATO küberkaitse keskuses Tallinnas. Peaminister ja liidukantsler rääkisid ka Nord Streami projektiga kaasnevast.  „Jagame seisukohta, et Venemaad tuleb heidutada, et ta ei kasutaks energiat nii-öelda relvana. „Siin on Saksamaal keskne roll.“

Eesti ja Saksamaa lähedatest suhetest kõneldes tõi peaminister Kallas esile tihedat koostööd Euroopa Liidus, NATOs, aga ka laiemalt rahvusvahelisel tasandil, möödunud aastal olime koos ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. „Sel reedel möödub 30 aastat päevast, mil Eesti taastas iseseisvuse ja naasis vabasse maailma ning Eesti ja Saksamaa taastasid oma diplomaatilise sõpruse. Oleme olnud edukad vaba ja demokraatliku Eesti riigi ülesehitamisel. Saksamaa on sellel teel meie kõrval olnud sõbra ja liitlasena,“ ütles peaminister.

Kallas tõi esile Merkeli pühendumust Euroopa ühtsusele ning ambitsioonikust ja nõudlikkust riikidevahelise koostöö suunamisel ka globaalsel areenil. „Saksamaa on olnud vaba Euroopa poliitilise vastutuse kehastus,“ lausus ta.

Kliimaneutraalsuse poole pürgimisest kõneldes rõhutas Kallas, et on viimane aeg asuda väga konkreetselt tegutsema, enne kui tagajärjed meie planeedile on pöördumatud. „Kliimaneutraalsus on vältimatu ja ainuvõimalik eesmärk. Meie kõigi tulevik sõltub sellest, milline on planeedi tervis. Me peame kuulama teadlasi ning kohe ühiselt reageerima inimkonna tegevusest põhjustatud olukorrale,“ sõnas peaminister. Ta tõi esile Saksamaad kui kliimapoliitika vedurit ja suunanäitajat.

Peaminister kinnitas ka, et Eesti on pühendunud kliimaeesmärkide saavutamisele. „Rohepööre tagab meie lastele turvalise tuleviku ning samuti on see võimalus majanduse jätkusuutlikumaks ümberkorraldamiseks, uute investeeringute soodustamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Näiteks plaanime rajada Läänemerele tuuleparkide võrgu - näen selles koostöövõimalust ka Eesti ja Saksamaa jaoks,“ lisas ta.

Eestit ja Saksamaad ühendab Kallase sõnul ka soov kasutada ära digitaalset üleminekut ja anda selle kaudu tõuge Euroopa majandusele. „Selle eelduseks ning demokraatliku ja vaba ühiskonna hoidmiseks vajame aga turvalisi andmesüsteeme ja kõrget küberturvalisuse taset, samuti läbipaistvatel ja ausatel alustel suunatud investeeringuid,“ sõnas peaminister. Kallase sõnul on need teemad fookuses Tallinnas 7. septembril toimuval digitippkohtumisel Tallinnas.

Fotod: https://flic.kr/s/aHsmWqwyDV