“Palju tähelepanu oli uutel sanktsioonidel, mis sihivad ka energiakandjaid. Loodan, et lähipäevil tuleb ametlik otsus,“ ütles Eesti peaminister Kristen Michal. „Iga uus sanktsioon võtab Venemaalt hapnikku, et jätkata sõjakäiku. On hea meel, et sanktsioonide paketis on omajagu Eesti esitatud ettepanekuid. Kindlasti tuleb alandada ka nafta hinnalage,“ ütles Michal.
Peaministri sõnul on Euroopa Liidu laienemisele antud tugev signaal, et liigume edasi nii Ukraina kui Moldovaga. „Peale Ungari keegi ei vaidle, et Ukraina on oma kodutöö teinud ja tuleb avada läbirääkimised. Tuleb ühiselt avaldada survet Ungarile. Orbani „referendum“ Ukraina osas oli farss,“ lisas peaminister.
Liitumisläbirääkimiste alustamine Ukraina ja Moldovaga oleks ainuõige lähtudes nii julgeoleku, majandusliku kui õigluse seisukohalt. „Ukraina, kes on üle kolme aasta sõdinud kurjuse vastu, kaitseb samu väärtusi, mis on Euroopa Liidul – ta kuulub kahtlemata meie ühisesse perre,“ ütles peaminister Michal. „Läbirääkimiste avamine oleks selge sõnum Ukraina rahvale, et nad võitlevad õige asja ja parema tuleviku eest,“ lisas ta.
Lisaks on peaministri sõnul aru saadud, et idapiiri kindlustamine on ühine Euroopa huvi. „Idapiir on kogu ELi ja NATO esimene kaitseliin ning peaks olema osa ELi ühistest kaitseprojektidest,“ ütles Eesti peaminister. „Samuti vajame tihedamat koostööd varilaevastiku pidurdamisega.“
„NATO tippkohtumise tulemus tähendab, et peame viima plaanid üle tegelikeks võimekusteks, meil pole aega raisata. Piirangud ei tohi kaitsevalmidust ja tööstust pidurdada, sealhulgas tuleb anda suurem võimalus väiksematele innovaatilistele ettevõtetele,“ ütles peaminister Kristen Michal.
Michali sõnul on oluline osa kaitsevõime tõstmisel lihtsustada ettevõtluse reeglistikke, lihtsustada relvakomponentide liikumist ja kiirendada kaitseprojektide loamenetlusi. „Eesti on siseriikliku reeglistiku lihtsustamisega algust juba teinud ja peame kiiresti edasi liikuma Euroopa Liidu ühisturul,“ rääkis ta.
Peaminister tõi välja, et kliimapoliitika peab olema realistlik. „Märtsis ütlesin, et kliimapoliitikat tuleb vaadata konkurentsivõimega kooskõlas - nüüd on selle arusaamiseni jõudnud ka paljud teised riigid,” lausus Michal.
Lisaks arutasid liidrid ELi konkurentsivõimet ja väliskaubandust, rännet, sisejulgeolekut ja olukorda Lähis-Idas. Samuti kohtus peaminister Balti-Põhjala ning Saksamaa, Poola ja Iiri kolleegidega.
