Hea Sanna, head ajakirjanikud!
Mul on hea meel Sind, hea Sanna, Tallinnas tervitada. Muidugi oleks veelgi parem meel, kui julgeolekuolukord Euroopas oleks teine. Aga just tundmatuseni muutunud olukord on see, mis paneb head sõbrad ja naabrid teineteisega veelgi tihedamat koostööd tegema. Meie ühine naaber Venemaa on muutunud keerulisest naabrist paariariigiks ja meil peab olema valmisolek uues reaalsuses tagada meie piirkonna julgeolek.
Eestil nagu ka Soomelgi on tugev ajateenistusel ja reservil põhinev kaitsevõime. Eestil kaitsevõimet kindlustab ka NATO kollekiivkaitse. Uutes oludes on vaja tihendada koostööd meie mõlema julgeoleku parandamiseks. Jälgime Eestis tähelepanelikult NATO-debatti Soomes. Kinnitan, et Soomel pole NATOs paremat sõpra kui Eesti. Kui peaksite otsustama NATOga liituda, siis Eesti ratifitseerib Soome liitumise välgukiirusel.
Venemaa massiivne rünnak Ukraina vastu on muutnud meie kõigi maailma ja seniseid arusaamu. Kannatused, mida näeme meist vaid tuhande kilomeetri kaugusel, on šokeerivad. Just tsiviilelanikkond on Putini sõja eesliinil: piiratakse suuri linnasid, takistatakse elanikel sealt turvaliselt lahkuda. See on kaasa toonud humanitaarkatastroofi. Näeme taktikat, mida Kreml kasutas nii Grosnõis kui Aleppos.
Elu Venemaa naabruses nõuab kiiret kohanemist. Esmajärjekorras peame jätkama Ukraina toetamist. Samaaegselt tuleb jätkata agressori ja tema sõjamasina peatamist. See tähendab Venemaa, aga ka agressiooni kaasosalise Valgevene, vabast maailmast isoleerimist – seda nii majanduslikult kui poliitiliselt.
Meie senised ühised otsused Euroopa Liidus Venemaa poliitiliseks, sõjaliseks ja majanduslikuks isoleerimiseks on olnud ajaloolistes mastaapides. On märkimisväärne, et veduriks ei ole siin vaid valitsused – ka tohutult suur arv ettevõtteid, spordi- ja kultuuriorganisatsioone on teinud otsuseid Venemaaga suhete katkestamiseks ja seal oma tegevuse peatamiseks.
Ukraina rahva ja tema juhtide vaprust ning võitlust vabaduse eest tuleb meil edasi toetada kõikvõimalikul moel. Peame neile selles rängas olukorras andma ka lootust – ja selleks on selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. See on täna meie moraalne kohus. Hea meel, et ka Euroopa Parlament kutsus äsja üles Ukrainale kandidaatriigi staatust andma.
Täna vajab aga Ukraina kõige kiiremas korras sõjalist tuge, et ta suudaks end agressori eest kaitsta. Umbes 30 riiki – see on ajalooline arv – on otsustanud Ukrainat aidata kaitseotstarbelise sõjalise abiga. Hea meel, et ka Soome on võtnud vastu selle kaaluka otsuse. Mida pikemalt sõda kestab, seda enam suureneb ukrainlaste vajadus just sellise abi järele.
Sõda Ukrainas mõjutab ka Eesti inimeste elu ja meie majandust. Peame olema valmis pikaks vastasseisuks ja paratamatult seisavad ka meil rasked ajad alles ees. Aga see on hind, mida peame võitluses vabaduse ja demokraatia eest maksma.
Pean oluliseks korrata ka selle, et Eesti on hästi kaitstud. Meil on enda tugev kaitsevõime. Samuti oleme NATO liikmesriik ning meie taga seisab kümneid kordi suurem kaitsemasin kui Putinil sõjaks võtta. Rünnak Eesti vastu oleks rünnak ka Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja teiste liitlaste vastu. Muutunud julgeolekuolukord nõuab suuremaid investeeringuid meie kaitses. Peame uue reaalsusega ruttu kohanema. Liitlasvägede kohalolu meie piirkonnas peab muutuma püsivaks.
Julgeolek ei ole üksnes sõjaline, vaid tähtis on ka näiteks energiajulgeolek. Siinkohal on oluline Eesti ja Soome energeetika alane koostöö. Meie eesmärk peab olema ühiselt vähendada Euroopa energiasõltuvust. Saame ühiselt selleks regioonis palju ära teha: investeerida senisest enam taastuvenergiasse, näiteks Läänemere merevõrgu kiire väljaehitus ja tuuleparkide rajamine, et tarbija jaoks hindu madalamal hoida. Loodan, et meil õnnestub kiiresti edasi liikuda Estlink 3 projektiga ja see hiljemalt aastaks 2030 lõpetada. Samuti tahame kiiresti sõlmida gaasisolidaarsuse kokkuleppe, et olla valmis vastastikku abi pakkuma olukorras, kus Vene gaas meie turule ei jõua või ei jõua seda piisavalt.
Tulevikku vaatamine peab mõistagi hõlmama ka teisi valdkondi peale kaitse ja energeetika. Seda ajakohasem on vastvalminud Eesti-Soome kolmas tulevikukoostöö raport. Tänan autoreid Jaak Aaviksood ja Anne-Mari Virolaineni põhjaliku mõttetöö, pika vaate ja avara pilgu eest. Digikoostöö ja rohepööre on valdkonnad, kus Eesti ja Soome saavad olla liidrid ning ühendada oma jõud. Ühine start-up keskus või hariduskoostöö on vaid mõned näited, mida võiksime edasi arendada.
Elu vaba maailma eesliinil nõuab kiireid ja julgeid otsuseid ja tihedat koostööd. Just koos oleme tugevad. Loodan peagi meie arutelu, muuhulgas ka koostööraporti elluviimise teemal jätkata Soomes ja siis juba koos ministritega.
Suur tänu! Kiitos!
