Peaminister Kaja Kallase sõnul on julgeolekuolukord Euroopas äärmiselt pingeline. „Näeme pretsedenditut Venemaa vägede koondumist Ukraina piiride taha. Venemaa käitub agressiivsemalt, kui kunagi varem,“ ütles Kallas. „Lisaks on Venemaa esitanud NATOle nõudmisi, mis sisaldavad Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamist. Need nõudmised puudutavad meid väga otseselt,“ rõhutas peaminister ja lisas, et me ei näe hetkel mingeid märke, et Venemaa kavatseks olukorda de-eskaleerida.
Peaminister tõi välja, et valitsusel on hetkel kolm peamist tegutsemissuunda. „Esimene suund on diplomaatiline suhtlus ja töö. Siin on meie põhieesmärk NATO liitlaste ühtsus ja ühtsete sõnumite edastamine. Venemaa huvi on liitlasi lõhestada ja me ei lase sel juhtuda,“ märkis Kallas. Samuti rõhutas peaminister, et töötame Euroopa Liidus koos ameeriklastega välja mõjusaid sanktsioone, mida peame ka ise valmis olema kiireks ja kompromissituks rakendamiseks. Ühtlasi juhtis peaminister tähelepanu Valgevene sanktsioonide rakendamisega seotud küsimustele. „Arutame homme valitsuskabinetis, kuidas sanktsioonide rakendamist paremini Eestis jälgida ja vältida nendest möödahiilimist,“ ütles Kallas.
Teine valitsuse tegutsemissuund on peaministri sõnul Ukraina toetamine kõikvõimalike vahenditega. „See on poliitiline tugi, mida saame Ukrainale pakkuda. See on relvaabi, millest on palju räägitud. Aga see on ka oskusteave, mida saame Ukrainaga jagada, näiteks küberkaitse küsimustes,“ sõnas Kallas.
Kolmanda tegevussuunana tõi peaminister välja, et peame fookuses hoidma enda valmisolekut kujunenud kriisis. „See tähendab enda kaitsevõime ja heidutushoiaku tugevdamist ning siin on väga oluline roll liitlastel,“ sõnas Kallas. „Hea meel on tõdeda, et sellega läheme ka konkreetsete sammudega edasi. Näiteks Suurbritannia on teatanud, et kahekordistab oma vägesid Eestis,“ märkis peaminister. Samas lisas Kallas, et siinkohal on oluline ka ise teha konkreetseid samme oma kaitsevõime tõstmiseks. „Oleme teinud otsuse, et viia riigikaitse arengukavas ettenähtud tegevused kiiremini ellu ja eraldanud selleks 380 miljonit eurot,“ ütles ta ja lisas, et lisavahendid aitavad meil tõsta valmisolekut, sealhulgas elanikkonna kaitstust.
Peaminister rõhutas, et Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. „Venemaa tegevus ei ole suunatud meie vastu, kuid peame arvestame võimalusega, et Venemaa laiendab agressiooni ja alustab otsest sõjategevust Ukrainas,“ märkis Kallas. Peaministri sõnul omab igasugune Venemaa sõjategevuse suurendamine Ukrainas ulatuslikku mõju ka Eestile, nii meie julgeolekule, majandusele kui meie turvatundele. Relvakonflikt võib tuua muude mõjude kõrval kaasa sõjapõgenike laine, võimalik, et meie suunal võivad toimuda küberrünnakud.
Peaminister märkis, et homme on valitsuskabinetis plaanis arutada kõigi valdkondade võimalikeks kriisideks valmisolekut ministeeriumide lõikes. „Mul on hea meel öelda, et sügisel toimus õppus, kus harjutasime valmisolekut sellisteks kriisideks. On oluline, et meil on ametkondadeülene plaan. Sellist plaani, mis puudutab laiemalt elanikkonna kaitset, pole varem olnud,“ rõhutas Kallas. Peaminister lisas, et praeguses olukorras on kõige olulisem see, et valitsus tegutseb ja viib ellu oma plaane. „Loodame, et kõige hullemat ei juhtu, kuid oleme valmis,“ ütles ta.
