„Eesti sõnum meie Euroopa partneritele on selge – kõik riigid peavad oluliselt rohkem panustama oma julgeolekusse ja kollektiivkaitsesse,“ sõnas Michal enne kohtumist.
„Lisaks iga riigi panusele on oluline Euroopa Liidu ülene koostöö, näiteks ühised projektid ja investeeringud tööstusesse,“ rääkis peaminister. „Täiendava rahastuse leidmiseks peame tõsiselt kaaluma ühiseid kaitsevõlakirju. Nii saaksime tõsta kiirelt Euroopa kaitsevalmidust, andes samal ajal hoogu siinsele kaitsetööstusele,“ lisas ta.
Samuti tuleb Michali sõnul suurendada toetust Ukrainale. „Kui riikide laod ja rahakotid on tühjad, peame võtma kasutusele Vene külmutatud varad, mida on Euroopa Liidus üle 200 miljardi euro,“ ütles peaminister.
Ühtlasi on Michalil koos Soome peaministri Petteri Orpoga kavas juhtida kolleegide tähelepanu vajadusele olla paremini valmis erinevateks hübriidohtudeks, sealhulgas ühise merealuse taristu kaitseks. „Euroopa Liidu tasemel tähendab see muuhulgas parema monitoorimis- ja parandusvõimekuse loomist,“ selgitas ta.
Lisaks Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtidele ja riigipeadele on kohtumisele kutsutud ka NATO peasekretär Mark Rutte ja Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer.
