„On kaunis selge, et Venemaa ilma surve ja jõulise tegutsemiseta iseseisvalt rahu pakkuma ei tule. See tähendab, et Euroopa riigid koos Ameerika Ühendriikidega peavad õiglase ja kestva rahu tagamiseks survet Venemaale suurendama. Sanktsioonide tugevdamine on selleks tõhus tööriist,“ rääkis Michal. „Edasi tuleb liikuda ka Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimistega,“ lisas peaminister.
Ukraina toetamise kõrval arutavad liidrid veel Euroopa julgeolekut ja kaitsevõime tõstmist, ELi konkurentsivõimet, rännet, sisejulgeolekut ja olukorda Lähis-Idas.
„Eile leppisime NATO liidritega kokku uues kaitsekulutuste eesmärgis 5%. Nüüd on oluline, et riigid selleni ka jõuaksid,“ rõhutas peaminister. „Selleks tuleb kõik juba plaanitud Euroopa Liidu kaitsealgatused ellu viia ja tagada, et raha jõuaks kiiresti NATO võime-eesmärkide saavutamisesse,“ sõnas ta.
Enne ülemkogu saatis Eesti peaminister koos Läti ja Poola kolleegi ning Leedu presidendiga ELi juhtidele avaliku ühiskirja, milles juhtisid tähelepanu, et Euroopa idapiiri kindlustamine – sealhulgas Balti kaitsevööndi rajamine – on Euroopa ühine huvi ja vajab seetõttu rohkem ELi toetust ja rahastust.
Lisaks Euroopa Liidu valitsusjuhtidele ja riigipeadele on kohtumisele kutsutud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.
