Peaminister rõhutas, et eelarve otsustega kindlustab valitsus Eesti vabadust, toetab majanduse kasvu ja inimeste sissetulekute suurendamist.
„Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud – samal ajal langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid. Või teise näitena, tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid.“
Peaminister sõnas, et Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle 5 protsendi SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot.
„2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot. Hüppeliselt kasvavate kaitsekulude toel saab kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele ning küberkaitsele. Lisaks puudutab see laiaulatuslikke taristutöid,“ selgitas ta.
Michal nentis, et valitsus lähtub põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik.
„Maksumuudatused jätavad tuleval aastal majandusse ca 780 miljonit eurot. Eesti maksukoormus väheneb 1,4 protsendipunkti: langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendini. See tähendab, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime selgelt paraneb. Julgemalt saab mõelda uute investeeringute tegemisele ja töökohtade loomisele,“ ütles Michal.
Peaminister tõstis muu hulgas esile, et 2026. aastal taastub lihtne ja ühetaoline maksusüsteem. „Ajaloo prügikasti visatakse süsteem, mis karistas edasipüüdlikkust ja maksustas kõige kõrgemalt palgavahemikku 1200 kuni 2100 eurot. Selle muudatuse tulemusena jääb keskmist palka teenivatele inimestele kätte peaaegu 13. palk ehk rohkem kui 1800 eurot aastas,“ ütles Michal.
Valitsusjuhi sõnul seab eelarve prioriteediks ka oluliste eesliinitöötajate palgatõusu – päästjate, politseinike, õpetajate ja kultuuritöötajate palgafond kasvab kuni 10%. Pensionid kasvavad edasi vastavalt kehtivale indeksile ning toimetulekutoetuste süsteem muutub paindlikumaks.
Samuti tõstis peaminister esile investeeringud teadusesse ja taristusse.
Eraldi rõhutas ta vastutustundliku eelarvepoliitika olulisust. 2026. aasta eelarvedefitsiit on küll 4,5% SKP-st, kuid see jääb Euroopa Liidu kaitsekulude vabastusklausli piiresse. Peaminister kinnitas, et riigikuludele pööratakse erilist tähelepanu ja nende vähendamine algab juba vabastusklausli kehtimise ajal.
Peaministri kõne: Peaminister Michali poliitiline avaldus 2026. aasta riigieelarve üleandmisel Riigikogus
Fotod Riigikogust: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720329246516/
