Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas komisjonile Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi, mis näitas, et kõige positiivsemalt mõjutaks majandust ja inimeste heaolu vesiniku kasutusele võtmine transpordi valdkonnas. Arvestades vesiniku tootmist, hoiustamist ja kasutamist võimaldavate tehnoloogiate arengut ja Eesti olukorda, on potentsiaali ka tööstuses, sealhulgas energiatööstuses ja hoonete energiavarustuses. Vesinik kiirendab üleminekut puhtama energia kasutamisele ja aitab saavutada kliimaneutraalset majandust. Rohelise vesiniku laia kasutuse kõige olulisemaks faktoriks on süsinikuneutraalse elektri kättesaadavus ehk taastuvenergia tootmise suurendamine.
„Elektrihindade kasv näitab ilmekalt, et peame investeerima taastuvenergia võimsustesse. Vesinikul on tulevikku energiaallika ja -salvestina,“ ütles peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul soodustavad vesiniku laiemat kasutamist Eesti ja Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgid ning tehnoloogiline progress. ELi vesinikustrateegia näeb ette vesiniku osa kasvu Euroopa Liidu energiaportfellis kuni 13-14 protsendini 2050. aastaks, mis ühtlasi tagaks töö umbes 5,4 miljonile kõrgelt kvalifitseeritud töötajale.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on alustatud vesiniku kasutamise soodustamiseks pikaajalise strateegilise visiooni ehk teekaardi koostamist ja toetusmeetmete planeerimist. Hetkel on avatud taotlusvoor rohevesiniku kasutamiseks ühistranspordisektoris, mille tulemused peavad olema saavutatud 30. novembriks 2024. Ettevalmistamisel on vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamise meede, mille maht on 50 miljonit eurot. See plaanitakse välja kuulutada 2022. aasta lõpus.
Rohepoliitika komisjon naaseb vesiniku teema arutelu juurde 30. novembril, kui tutvutakse vesinikukütuste kasutuselevõtu teekaardiga ja selle valdkonna innovaatiliste suurprojektidega.
