Saksamaa, Taani, Eesti ja Soome valitsusjuhid: Euroopa digitaalne suveräänsus tagab meile võimekuse oma tulevik ise määrata

02.03.2021 | 08:43

Stenbocki maja, 2. märts 2021 – Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Taani peaminister Mette Frederiksen, Eesti peaminister Kaja Kallas ning Soome peaminister Sanna Marin saatsid Saksamaa algatusel Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ühiskirja, milles tehakse ettepanekud Euroopa digitaalse suveräänsuse kiiremaks saavutamiseks. See tähendab ennekõike Euroopa tehnoloogilise võimekuse kasvu ning suutlikkust väärtusi ja reegleid tehnoloogiarikkas maailmas kehtestada.

Saksamaa, Taani, Eesti ja Soome kutsuvad Euroopa Liitu kiirendama digitaalset üleminekut värskete ELi eelarvevahendite abil ning panema rõhku sellisele digipoliitikale, mis hõlmab võrdselt ühiskonda, majandust ja valitsust ning toetab rohelisele majandusele üleminekut.


„Digitaalse tehnoloogia laiapindne kasutuselevõtt on Euroopa majanduse taaskäivitamise ning ühiskondade edu, turvalisuse, konkurentsivõime ja heaolu jaoks ülioluline. See on üks Euroopa tuleviku suurimaid võimalusi ja väljakutseid ning sellest peab olema abi Euroopa inimestele, ühiskonnale ja majandusele. Euroopa peab määratlema strateegiliselt olulised võtmetehnoloogiad ja kriitilised tegevusvaldkonnad ning tagama andmete vaba liikumise siseturu kõigis valdkondades. Valitsused peavad olema eestvedajateks ning selle elluviimiseks vajab Euroopa võimalikult laia tööriistakasti meetmetest innovatsiooni-, tööstus-, konkurentsi-, kaubandus- ja teistes poliitikates,“ kirjutavad neli valitsusjuhti.


Nelja riigi juhid peavad vajalikuks andmepõhises maailmas konkurentsi ja turule juurdepääsu tõhusat tagamist. Kriitilised taristud ja tehnoloogiad peavad muutuma toimepidevaks ja turvaliseks. Samuti toovad nad esile valitsuste digiteerimise olulisust, et suurendada usaldust ja edendada digitaalset innovatsiooni.


Ühiskirjas seisab, et digitaalne suveräänsus seisneb Euroopa tugevustele tuginemises ja strateegiliste nõrkuste vähendamises, mitte teiste välistamises või protektsionismis. Kuivõrd EL on osa üleilmsetest tarneahelatest, siis tuleb neid arendada Euroopa riikide huvides. Merkel, Frederiksen, Kallas ja Marin toovad esile pühendumust avatud turgudele ning vabale, õiglasele ja reeglitel põhinevale kaubandusele ning märgivad, et digitaalne suveräänsus tähendab just seda nende riikide jaoks.


Neli riiki leiavad ühiskirjas, et Euroopa Liidu digitaalse suveräänsuse tugevdamiseks tuleb astuda kolm sammu: esiteks tuleb määratleda kriitilised tehnoloogiad ja strateegilised sektorid, et oleks selgust selle kohta, mis on Euroopa tugevad küljed ning kus võivad esineda strateegilised nõrkused; teiseks peab Euroopa Liit tugevdama oma lähenemist kriitiliste tehnoloogiate ja strateegiliste sektorite kohta: sõltuvuste vältimiseks tuleb tagada avatud turud ja avatud tarneahelad. Kolmandana toovad neli riiki ühiskirjas välja vajaduse hindamissüsteemi järele, mis peab olema püsiv, korduv ja tuginema laiale ühiskondlikule, teaduslikule ja majanduslikule alusele. Hindamissüsteemi eesmärk on hõlbustada uuendusi ja arengut, et tagada Euroopa suveräänsus, turvalisus ja konkurentsivõime ning liidripositsioon digitaalse tehnoloogia arendamisel.

Ühiskirja tekst

Euroopa Ülemkogu 2020 oktoobri järeldused

Valitsuse kommunikatsioonibüroo