„Täna tähistame 500 aastat eesti kirjasõna. See on eriti sobiv aeg küsimuseks, kuidas tagada eesti keele kestmine ka kiiresti areneval tehisaru ajastul,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Siht on, et meie väike keel jääks ka suurtes keelemudelites püsima ja saaksime oma emakeeles osa hüvedest, mida generatiivne AI pakub.“
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et tehisaru rakendused, mida igapäevaselt kasutame, tuginevad suurtele keelemudelitele ja selleks, et tehisaru saaks toimida eesti keeles, peab jõudma keelemudelitesse võimalikult palju kvaliteetset ja päevakohast eestikeelset alusmaterjali nagu näiteks ülikoolide lõputööd, kirjandusteosed või riigiasutustes koostatud tekstid. „Peame jõuliselt tegelema eesti keele tugevdamisega suurtes keelemudelites ning tagama, et andmete sinna jõudmine ei oleks liiga keeruline,“ ütles Kallas ja lisas, et vajame senisest selgemat juhtimist ja kokkulepet, kes mida teeb.“
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis, et Eesti seisab valdkonna arendamisel silmitsi suurte väljakutsete, aga ka suure potentsiaaliga. “Meie eesmärk on kujundada Eestist andmete väärindamise ja targa kasutamisega juhtiv andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riik maailmas. See oleks alus meie inimeste heaolu kasvule, avaliku halduse kvaliteedile ja ka ettevõtete tootlikkusele,” ütles ta.
Eesti keele elujõulisus tehisintellektisüsteemides eeldab, et eesti keele andmeid on lihtne kasutada ja vabavaralised eesti keele spetsiifilised tööriistad muudavad hõlpsaks keele kasutamise tehisaru rakenduste arendamisel. Kui eesti keel leiab kasutust suurtes keelemudelites, muutub selle kandepind maailmas suuremaks kui seda võimaldab eesti keelt kõnelevate inimeste arv.
Lisaks keeletehnoloogia rakendajate vajadustele peab tehnoloogia vastama ka lõppkasutaja huvile, sealhulgas keeleliste erivajadustega inimeste seas. "Peame senisest enam kasutusele võtma keeletehnoloogilisi lahendusi, mis toetavad erivajadustega inimesi ja teenuste kättesaadavust. Näiteks kõnetuvastuse, viipekeele ja kõnesünteesi kohandatud tehnoloogiad,“ märkis Pakosta.
Valdkonna arendamiseks otsustati valitsuse kabinetinõupidamisel, et justiits- ja digiministeerium peab koos haridus- ja teadusministeeriumiga töötama välja keeletehnoloogia juhtimismudeli. Samuti tuleb koostada nõuded, millele peavad vastama riigi infosüsteemide tekstiandmed. Justiits- ja digiministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peavad valitsusele esitama ettepanekud suurte keelemudelite kasutamiseks Eesti konkurentsivõime toetamiseks.
Galerii kabinetinõupidamiselt: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720323499767/
