Selle aasta esimesel poolaastal esitas valitsus Riigikogule 77 valitsuse algatatud eelnõu, võrreldes 47 eelnõuga 2025. ja 36 eelnõuga 2024. aasta samal perioodil. Riigikogu võttis vastu 100 eelnõu, mida on ligi kaks korda rohkem kui kahel eelneval aastal, mil samal ajal kiideti heaks vastavalt 60 ja 57 eelnõu.
Esimese kuue kuuga viis valitsus ellu 124 tegevusprogrammis kavandatud tegevust.
Olulisemate otsuste hulgas tõusid alates 2026. aastast kaitsekulud 5,4 protsendini SKP-st, millega tugevdatakse õhukaitset, maaväe tulejõudu ning arendatakse drooni- ja elektroonilise sõjapidamise võimeid. Samal ajal panustatakse senisest enam kaitsetööstuse arengusse, eelkõige laskemoona- ja droonitehnoloogia valdkonnas. Eesti jätkas Ukraina toetamist ning seisis koos Euroopa Liidu partneritega Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamise eest. Samuti juhib Eesti 2026. aastal Põhjala-Balti koostööd NB8 formaadis.
„Valitsus on esimese poolaastaga teinud otsuseid, mis tugevdavad Eesti julgeolekut ja parandavad riigi konkurentsivõimet kiiresti muutuvas julgeoleku- ja majanduskeskkonnas. Laiendasime mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi, uuendasime Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning koostasime tervikliku droonivaldkonna teekaardi, mille eesmärk on kujundada Eestist 2030. aastaks maailma parim riik droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks,“ ütles riigisekretär Keit Kasemets. „Lisaks käivitasime Eesti.ai algatuse, et kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris ja ettevõtluses, suurendada tootlikkust ning vähendada bürokraatiat.“
Esimese poolaasta jooksul kujundas valitsus ka selge raamistiku Eesti energia- ja keskkonnapoliitikale, et tagada kindel ja taskukohane energiavarustus ning toetada üleminekut puhtamale energiale. Valmis ühistranspordireformi kontseptsioon ning hangiti uus parvlaev suursaartega ühenduse tagamiseks.
Lisaks kiirendas valitsus planeeringute menetlust ja riigihankeid, lihtsustas alaealiste töötamise reegleid, ajakohastas õppelaenusüsteemi, tugevdas eesti keele õpet ning parandas riigi kriisivalmidust. Samuti jõustub nõusolekuseadus ning vanemahüvitise süsteem muutub paindlikumaks.
Enim ülesandeid täitsid justiits- ja digiminister (42) ning majandus- ja tööstusminister (35). Kõige suurema osa on kavandatud ülesannetest täitnud rahandusminister (83%) ning välisminister (67%).
Ülevaadet valitsuse 2026. aasta I poolaasta tööst koos iga ministeeriumi olulisemate tehtud tegevustega saab lugeda siit:
Kokku on valitsuse 2025-2027 tegevusprogrammis 558 tegevust, neist 276 ehk 50% on täidetud ning 154 ehk 28% on täitmisel. Valitsuse tegevusprogramm on leitav siit: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0
Valitsus esitas tänavu esimese kuue kuuga Riigikogule pea poole rohkem eelnõusid kui eelmistel aastatel
20.07.2026 | 15:22
Gallery
Stenbocki maja, 20. juuli 2026 – Võrreldes eelmiste aastatega tõstis valitsus tänavu esimese kuue kuuga märgatavalt töötempot, esitades Riigikogule ligi poole rohkem eelnõusid kui varem samal ajal ning täites üle 80 protsendi tegevusprogrammis olnud ülesannetest.
