Valitsus jõudis järgmise aasta eelarves põhimõttelisele kokkuleppele 

23.09.2021 | 12:57

Stenbocki maja, 23. september 2021 – Valitsuse liikmed jõudsid järgmise aasta riigieelarve osas põhimõttelisele kokkuleppele.
    • Jaga

“Järgmise aasta riigieelarve on pühendatud sellele, et meie inimesed oleksid paremini hoitud, ning ühtlasi võib seda pidada Eesti tulevikuks ettevalmistamise strateegiaks. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on hoitud ja haritud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti,” ütles peaminister Kaja Kallas ning tõi välja kolm olulisemat põhisuunda. 

“Esiteks toome riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, mis muu hulgas tähendab ka riigireformi elluviimist. Teiseks, panustame oma inimestesse. See tähendab, et tõstame õpetajate, päästjate ja politseinike palku. Samuti hoolitseme, et pandeemiast tingitud nähtamatud ohvrid saaksid vajalikku tuge – seetõttu toetame vaimset tervist ja vaatame, et meie laste õpilüngad saaksid tasandatud. Lisaks loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem lapsi katkistest peredest. Tõstame ka pensione ja üksielavate pensionäride toetust. Kolmandaks töötame Eesti kiire ja jätkusuutliku pikaajalise arengu nimel. Selle jaoks eraldame muuhulgas lisaraha eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks. Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine kasvab ja saab olema üks protsent SKT-st. Suurendame ka Eesti kaitsevõimet.”

Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab tõstis ühe suure mõjuga valitsuse otsusena esile aktsiisitõusude ärajäämist. „Jõudsime riigieelarves kokkuleppele jätta ära järgmisse aastasse planeeritud aktsiisitõusud ning võtta kasutusele meetmed aktsiiside liialt kiire kasvu pidurdamiseks järgnevatel aastatel,“ ütles ta. “Kokku panustab valitsus riigieelarvest eelolevatel aastatel ligi 265 miljonit eurot, et hoida aktsiisid jätkuvalt madalal tasemel ja toetada seeläbi Eesti peresid, majapidamisi ning ettevõtlussektorit.“

„Lisaks on põhjust rõõmustada selle üle, et riigieelarves õnnestus kindlustada erinevate eri- ja teemaplaneeringute jätkamine ja algatamine, mille hulgas näiteks Tallinna ringraudtee ja suure väina püsiühenduse tegevustega edasiminek. Läbi kiire ja turvalise transporditaristu saame suurendada inimeste liikumisvõimalusi ja toetada tõhusat logistikat, mis tõstab nii piirkondade kui Eesti majanduse konkurentsivõimet,“ täiendas Aab.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus nentis, et riigirahanduse seis on järgmise aasta eelarves oluliselt paranemas, mis võimaldab valitsusel vastutustundlikult lahendada kõige valusamaid kitsaskohti, tegeledes samas ka tulevikuga. “Riigieelarves on kulude kasv kontrolli all ja puudujääk väheneb. Riik võtab lahendada kõige valusamad mured ja investeerib tulevikku, samas võimalikult vähe hinnatõusule hoogu andes. Näitame, et häid ja vajalikke asju saab teha ka rahanduslikku vastutustunnet säilitades,” ütles Pentus-Rosimannus.

Valitsus plaanib riigieelarve eelnõu heaks kiita järgmisel nädalal. Riigikogule tuleb eelnõu esitada hiljemalt septembri lõpuks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus