2025. aastal liikus Rail Balticu Eesti osa ettevalmistus- ja projekteerimisfaasist suuremahulisse ehitusfaasi. Mais sõlmiti projekteerimis- ja ehituslepingud Ülemiste–Pärnu ning Pärnu–Läti piiri vaheliste trassilõikude rajamiseks. Samuti taaskehtestati Pärnu maakonnaplaneeringu varem tühistatud trassilõigud.
Olulisi edusamme tehti ka raudteega seotud taristu arendamisel. Juunis võeti kasutusele Ülemiste ühisterminali esimene valminud osa, mis teenindab Tartu ja Narva suuna reisijaid, ning sõlmiti leping terminali järgmise etapi ehitamiseks. Septembris sõlmiti kolme Balti riigi ühine Rail Balticu elektrifitseerimise projekteerimis- ja ehitusleping. Edasi liikus ka raudtee rajamiseks vajalike maade omandamine – 2025. aasta lõpuks oli lõpule viidud 1139 kinnisasja menetlus.
Vahearuanne kajastab ka Rail Balticu uuendatud ehitus- ja rahastamisajakava. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid leppisid tänavu septembris kokku eesmärgis avada Rail Balticu põhitrass liikluseks Euroopa Liidu järgmise, 2028–2034 eelarveperioodi jooksul, püsides võimalikult lähedal senisele ajakavale. Sellest lähtuvalt on ka Rail Balticu Eesti osa ehitusgraafik täpsustunud. Tallinn–Pärnu lõigu valmimine on kavandatud 2032. aastaks, Soodevahe–Muuga kaubaraudtee haru valmimine 2033. aastaks ning Pärnu–Läti piiri lõigu valmimine 2034. aastaks.
Rail Balticu Eesti osa esimese etapi põhitrassi ehitamise investeeringuvajadus on praeguse hinnangu järgi ligikaudu 3,5 miljardit eurot. Sellele lisandub umbes 550 miljonit eurot maade omandamiseks, terminalide, depoode ja peatuste rajamiseks ning regionaalrongide soetamiseks. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu toetustest, heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ja riigieelarvest. Edasise rahastamise seisukohalt on oluline Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamise võimalus.
Rail Balticu järgmiste aastate peamised ülesanded on jätkata põhitrassi ehitamist, rajada raudtee pealisehitus, viia ellu elektrifitseerimise ning liiklusjuhtimis- ja turvasüsteemide tööd, jätkata terminalide ja peatuste ehitamist ning valmistada ette raudtee kasutuselevõtt. Rahvusvahelise rongiliikluse alustamine eeldab ka Läti ja Leedu põhitrasside ning kolme riigi ühiste raudteesüsteemide valmimist.
Valitsuse heakskiidetud vahearuanne esitatakse Riigikogu majanduskomisjonile. Aruande esitamise kohustus tuleneb Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusest.
Tutvu aruandega:
