Peaminister Kaja Kallase sõnul on iga valitsuskoosseisu jaoks oluline meeskonnana harjutada erinevates kriisiolukordades tegutsemist. „Praegune valitsus astus ametisse tervisekriisi tipus ja selle lahendamine on meile igapäevane töö, mille käigus oleme omandanud väärtusliku kogemuse tsiviilkriisi lahendamisest,“ ütles ta. „Samas ei saa tsiviilkriiside kõrval unustada teisi Eesti julgeolekut ja meie kodanike turvalisust mõjutada võivaid ohte. Seetõttu pean oluliseks, et koroonaepideemia taustal toimunud õppusel sai valitsus tegeleda ka riigikaitselises olukorras ohtude maandamise küsimustega.“
Kaitseminister Kalle Laaneti hinnangul tuleb riigi kaitseks ja kaitsevalmiduse kõrgendamiseks alati valmis olla. "Kõrgendatud kaitsevalmidus on üks osa esmastest sammudest, mida iga riik peab olema valmis tegema siis, kui ohutase tõuseb,“ lisas Laanet.
"Valitsus arutas tänasel õppusel võimalusi, kuidas riigi kaitset tagada, sealhulgas kõrgendades kaitsevalmidust ning kuidas kasutusele võtta varusid, maa-alasid, rakendada koormisi ja millist mõju kaitsevalmiduse kõrgendamine avaldab Eesti elanike igapäevaelu korraldusel.“
Tänavusel õppusel arutas valitsus kaitsevalmiduse kõrgendamist kogu riigis. Kaitsevalmiduse kõrgendamise järel asuvad selleks ettenähtud asutused ja isikud oma põhitegevuse kõrval tegema ettevalmistusi riiki ähvardava ohu tõrjumiseks.
Valitsus peab õppusi regulaarselt, need on ette planeeritud ja toimuvad üldjuhul kord aastas. Valitsuse õppuste eesmärgiks on harjutada otsuste tegemist keerulises tsiviil- või julgeolekukriisis.