Üks olulisemaid muudatusi puudutab ametisaladusega kaitstud teavet. Edaspidi laieneb kaitse nii suulisele suhtlusele kui ka dokumentidele ja digitaalsetele andmetele. Lisaks advokaatidele ja kaitsjatele puudutab see muu hulgas vaimulikke, ajakirjanike allikaid, tervishoiutöötajaid ja notareid. Sellise teabe kogumiseks on üldjuhul vaja kohtu luba.
Eriti tugev kaitse nähakse ette advokaadi ja kliendi suhtlusele. Advokaadi või kaitsja valduses läbiotsimiseks on alati vaja eeluurimiskohtuniku luba ning toimingusse tuleb kaasata advokatuuri määratud advokaat. Uurimisasutusele võib üle anda ainult kohtu loaga hõlmatud andmed. Kui tekib vaidlus selle üle, kas teave on kaitstud, hoitakse materjale kuni vaidluse lahendamiseni pitseerituna.
Terviseandmeid saab kriminaalmenetluses inimese nõusolekuta kasutada üksnes siis, kui need on kriminaalasja lahendamiseks vältimatult vajalikud. Selleks peab prokuratuur taotlema eeluurimiskohtuniku luba või kohtumenetluses tuleb teha vastav kohtumäärus. Muudatus aitab lahendada näiteks olukordi, kus on vaja hinnata inimese süüvõimet või saada surnud inimese terviseandmeid.
Lisaks ei pea advokaat edaspidi üldjuhul oma volitusi eraldi tõendama, välja arvatud põhjendatud kahtluse korral. Väärteomenetluses saavad kaitsjad õiguse küsida kaitseks vajalikke andmeid ja dokumente inimestelt, ettevõtetelt ning ametiasutustelt. Põhjendamatu keeldumise korral saab pöörduda maakohtusse.
Muudatused on ajendatud muu hulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu tähelepanekutest ja Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioonist. Seadus on kavandatud jõustuma 1. juunil 2027.
