„Tänavuse lisaeelarve täiendav rahastus on suunatud nende valdkondade valmisoleku tõstmisele, mis peavad toimima mitte ainult riigikaitse, vaid igasuguse suure kriisi korral,“ ütles peaminister Kristen Michal. „44 miljonit on plaanis kasutada siseturvalisuse tõstmiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse suurendamiseks, välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse kindlustamiseks.“
Lisaeelarvega saab näiteks politsei- ja piirivalveamet täiendavat raha relvastuseks, kaitsevahenditeks ja sideseadmeteks. Tervishoius toetatakse Pärnu haigla kriisikindlamaks muutmist ning hapniku- ja verevarude varustuskindlust. Välisministeeriumile võimaldatakse paremat valmisolekut tegutsemiseks väljaspool Eestit, digiriigis tugevdatakse Luksemburgi andmesaatkonna ning riigipilve süsteemide töökindlust ning kindlustatakse ka Eesti meediaväljaannete toimepidevus kriisiolukorras.
Lisaeelarvega kavandatakse täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahendite ja riigi majandustegevusest saadud lisatulude arvelt. Need tegevused ei olnud algses 2025. aasta riigieelarves ette nähtud. Sama põhjuse tõttu kasvavad ka riigi tulud. Tuludest sõltuvaid kuluprojekte üldiselt üle ei vaadata – lisaeelarvega lisanduvad vaid täiesti uued tegevused.
Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab see ca 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid. 17,5 miljonit eurot eraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile investeerimisfondi SmartCap ning 7,2 miljonit eurot rahandusministeeriumile, et taastada Hexesti lõhkeainetehase asutamiseks tehtud sissemakse.
Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast 2025. aasta riigieelarve eelnõu koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
