Valitsuse 03.07.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga tehakse rahvastiku toimingute tõhustamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks järgmised peamised muudatused:

1) sünni registreerimise menetluses:
- vähendatakse sünni registreerimise kohti;
- võimaldatakse registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate tõendite korral ilma kohtusse pöördumata;

2) elukoha registreerimise menetluses:
- võimaldatakse registreerida lapse elukoht kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta;
- võimaldatakse moodustada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikule, kes ei ole Eesti kodanik, või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule (edaspidi koos EL-i kodanik) isikukood elukoha registreerimise menetluses;
- lihtsustatakse EL-i kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki;

3) laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet, võimaldades tal:
- näha oma rahvastikuregistri (edaspidi RR) andmeid ja seada nendele juurdepääsu piirangut;
- esitada RR-i kontaktandmeid, lisa-aadressi ja ütluspõhiseid andmeid.


2. Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral, tõstes prospektivaba emissiooni piirmäära 8 miljonilt eurolt 12 miljonile. Selle asemel saab koostada lihtsama teabedokumendi. Samuti antakse emitendile suurem paindlikkus prospekti keele valikul ning vähendatakse investeerimisteenuste pakkujate regulatiivset koormust. Finantsinspektsioonile luuakse võimalus määrata turukuritarvituste eest trahve proportsionaalselt äriühingu käibest. Muudatused põhinevad EL-i õigusel ja ei too riigile ega KOV-idele lisakulusid. Seadus jõustub osaliselt 2026. aasta kevadel.


3. Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

1. septembril 2025 jõustuva rahvatervishoiu seadusega muudetakse muu hulgas põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mille alusel kehtestab valitsus määrusega täpsed nõuded üldhariduskoolide õppekeskkonnale ja terviseriskide ohjamisele. Uue määruse eesmärk on kaasajastada ja lihtsustada seniseid nõudeid, säilitades samas olulised tingimused õpilaste arengu ja turvalisuse tagamiseks. Nõudeid ei muudeta rangemaks, kuid rõhutatakse koolipidaja vastutust õppe- ja kasvukeskkonna pideva hindamise ja riskide vähendamise eest. Määrus võimaldab paindlikkust ja arvestab riskianalüüsi tulemusi.


4. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt ühendatakse olemasolev kaitsetahte osakond ja augustis loodav inimvarapoliitika osakond ning tekib uus, kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakond.

Kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakond luuakse selleks, et tuua ühtse juhtimise alla omavahel tihedalt seotud valitsemisala inimvarapoliitika kujundamine ja kaitsetahtealaste tegevuste koordineerimine ühiskonnas eri sihtrühmade seas ja vahel.


5. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 "Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus" muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on ajakohastada automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) andmekogu põhimäärust, et viia see kooskõlla hiljutiste seadusemuudatustega. Muudatustega sätestatakse selgemalt andmete säilitamise tähtajad mitmes andmekogus (nt diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide ja viisaregistris) ning ajakohastatakse ABIS-e andmete säilitamise tähtaegu. Samuti nähakse ette, et pikaajalise viisa taotleja foto kantakse ABIS-esse ning muudetakse elamislubade ja töölubade registri nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks.


6. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 "Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid" muutmine
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga laiendatakse maapiirkonna eluasemelaenu riikliku käenduse sihtgruppi, et parandada eluaseme kättesaadavust ka seni välistatud piirkondades, nagu Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu ja Rapla linn. Neis piirkondades saab edaspidi käendust kasutada, kui eluase ka rekonstrueeritakse. Samuti tõstetakse käendatava summa ülempiir 150 000 euroni, et paremini vastata turu vajadustele. Muudatused aitavad kaasa regionaalarengule ja rohepöörde eesmärkide täitmisele. Uued tingimused hakkavad kehtima 1. augustist 2025.


7. Volitus regionaal- ja põllumajandusministrile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus sõlmida haldusleping Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES), et rakendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) 2021–2027 rahastamisvahendeid. Algne sihtfondi maht on 55 miljonit eurot, millest 60% tuleb EAFRD-st ja 40% riigieelarvest, ent vajadusel võib fondi suurust suurendada kuni 70 miljoni euroni ilma täiendava valitsuse loata. MES-i kaudu rahastatakse maapiirkondades kestlikke investeeringuid, mis ei leia piisavat tururaha, pakkudes näiteks kasvulaene, investeerimis- ja käibekapitalilaene. MES-il on selles valdkonnas pikaajaline kogemus ning valmisolek jätkata rahastamisvahendite haldamist.


8. "Riigiteede teehoiukava 2025–2028" kinnitamine
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigiteede teehoiukava 2025–2028 on koostatud vastavalt riigieelarve ja EL fondide vahenditele ning sisaldab ka 2025. aastal sõlmitud koalitsioonikokkuleppes ette nähtud teehoiu rahastamise suurendamist mootorsõidukimaksu kaudu. Kava kogumaht on 932,3 miljonit eurot, millest suurem osa (705,8 mln) tuleb maksutuludest ning ülejäänu ELi ja muude rahastajate toetustest. Võrreldes eelmise kavaga suureneb rahastus 251,8 miljoni euro võrra. 2025. aasta eelarve kasvab 27,3 miljoni euro võrra. Olulisteks projektideks on Pärnu-Uulu lõigu valmimine ning uute 2+2 lõikude ehitus kokku 41 km ulatuses.


9. Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt kuulab Vabariigi Valitsus kantsleri ametikohale nimetamisel ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse.


10. Rail Balticu Eesti osa vahearuanne
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

RB raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kohase RB EE osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta ning projekti vahearuande esitamine VV-le.


11. Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2024/0219 kohta seoses direktiivi (EL) 2023/2413 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti vastab Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusele nr 2024/0219, mis puudutab taastuvenergia direktiivi (EL) 2023/2413 ülevõtmata sätteid. Eesti nõustub osaliselt komisjoni etteheidetega ning selgitab, et puuduvad sätted võrgu- ja salvestustaristu ning loamenetluste kohta võetakse üle kavandatava seadusemuudatusega, mille jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Komisjonile edastatakse ka teave kahe juba ülevõetud sätte kohta. Soojuspumpade loamenetluse osas Eesti etteheidetega ei nõustu, viidates, et riiklikku loamenetlust nende jaoks ei nõuta. Vastus komisjonile esitatakse hiljemalt 7. juuliks 2025.


12. Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses küberturvalisuse 2. direktiivi (EL) 2022/2555 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisministeerium esitab valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses nr 2024/0267, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole õigeaegselt võtnud üle küberturvalisuse direktiivi (NIS2). Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 18. oktoober 2024, kuid komisjon saatis Eestile põhjendatud arvamuse 7. mail 2025, viidates vajalike meetmete puudumisele.


13. Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2025/2024 (tulirelvade direktiivi (EL) 2021/555 ja rakendusdirektiivi (EL) 2019/69 mittenõuetekohane ülevõtmine) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Rikkumismenetluses nr 2025/2024 esitas Euroopa Komisjon Eestile ametliku kirja, väites, et tulirelvade direktiiv (2021/555) ja selle rakendusdirektiiv ei ole nõuetekohaselt üle võetud. Komisjoni etteheited puudutavad 26 sätet, millest Eesti nõustub vaid osadega. Puudused plaanitakse kõrvaldada relvaseaduse ja kahe siseministri määruse muutmisega. Ülejäänud sätete osas leiab Eesti, et direktiivide nõuded on sisuliselt juba üle võetud ja täidetud. Vastus komisjonile esitatakse hiljemalt 7. juuliks 2025.