1. Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga luuakse Eestis õiguslik raamistik energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ning võetakse üle Euroopa Liidu vastava määruse nõuded. Keskkonnaamet määratakse pädevaks asutuseks, kes hakkab kontrollima nõuete täitmist, tegema järelevalvet ja inspektsioone ning tegema koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. Samuti kehtestatakse vastutus määruse nõuete rikkumise eest.
Muudatustega kehtestatakse gaasivõrguettevõtjatele rangemad nõuded metaaniheite mõõtmiseks ja aruandluseks ning metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti tuleb hakata täpsemalt aru andma imporditud fossiilkütustega seotud metaaniheite kohta. Eesmärk on vähendada tugeva kasvuhoonegaasi heidet ning aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.
Eelnõu suurendab gaasivõrguettevõtjate halduskoormust ja lisab Keskkonnaametile uusi ülesandeid. Kui nende täitmiseks riigieelarvest lisaraha ei eraldata, kaetakse kulud ministeeriumi olemasolevatest vahenditest. Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta alguses.
2. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja selle liikmesriikide nimel Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi (edaspidi Mercosur) (edaspidi ühiselt lepinguosalised) sõlmitava partnerluslepingu (Partnership Agreement – edaspidi partnerlusleping).
3. Vabariigi Valitsuse määruse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine)
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Määruse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrust nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muudetakse nii, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 artiklis 55 kirjeldatud tootjate registrile esitatavate nõuetega. Täpsustatakse probleemtooteregistrisse esitatavate andmete loetelu, täiendavat andmete esitamise kohustust ei teki.
Samuti tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määrus nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“. Alates määruse 2023/1542/EL VIII peatüki rakendumisest reguleeritakse valdkonda EL-üleselt ühtse määrusega ja riigisisesed dubleerivad õigusaktid tunnistatakse kehtetuks.
4. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024–2029" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse tööturuteenuseid, ühendatakse sarnase eesmärgiga teenuseid ning lõpetatakse vähese kasutuse või ebaselge kulutõhususega teenuste eraldi pakkumine. Eesmärk on muuta töötukassa teenused inimestele ja tööandjatele lihtsamaks ning kasutada töötuskindlustusvahendeid säästlikumalt.
Karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine ühendatakse üheks karjäärinõustamise teenuseks. Samuti koondatakse tervisepiiranguga inimestele mõeldud töökoha kohandamine, abivahendid, tugiisik ja muud tööandjale pakutavad lahendused üheks teenuseks. Nii saab tööandja vajaliku toe ühe avalduse ja ühe otsuse alusel.
Eraldi lõpetatakse juhtidele mõeldud arengutreeningu, rahvusvahelise kaitse saajate töötamise toetamise ja kogemusnõustamise teenuse pakkumine. Kogemusnõustamist saab siiski jätkuvalt tööalase rehabilitatsiooni osana.
5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga lihtsustatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toetuste arvestamist riigiasutustes. Edaspidi ei tehta Riigi Tugiteenuste Keskuse raamatupidamisteenust kasutavate asutuste vahel enam riigisiseseid toetuse ülekandeid, vaid toetus kajastatakse üks kord toetuse saaja juures. Toetus loetakse makstuks pärast seda, kui kulud on kontrollinud Eesti toetuse andja ja need on kinnitanud Euroopa Komisjon. Muudatus vähendab toetuste topeltkajastamist ja säästab raamatupidajate tööaega.
Samuti täpsustatakse finantskorrektsioonide korda. Kui riigiasutuse tehtud kulu osutub abikõlbmatuks, ei pea asutus toetust rahaülekandega tagasi maksma, vaid leidma kulule oma eelarvest muu katteallika.
Projektide tegevuste elluviimise lõpptähtaega pikendatakse Euroopa Liidu õigusaktide muudatuste tõttu seniselt 31. detsembrilt 2029 kuni 31. detsembrini 2030. Lisaks muudetakse tegelike kulude alusel toetatavate projektide maksekorda: kui toetuse saaja on omaosaluse tasunud, makstakse toetus edaspidi talle, mitte otse töövõtjale.
Riigiasutuste maksete uut korda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2026, mil vajalikud infosüsteemi arendused kasutusele võeti.
6. Ravimivaru kasutusele võtmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu esitatakse, et riigi ravimivarust võtta kasutusele üks preparaat, millel on Eestis ja mujal Euroopas püsiv tarneraskus.
Eesti Varude Keskusele antakse ülesanne korraldada ravimpreparaadi müük ja tarnimine üldapteekidele tavapärases korras kuni turustamise katkestuse möödumiseni ning tagada kasutusele võetud ravimivaru taastamine esimesel võimalusel pärast tarneraskuse lõppemist.
Ravimivaru on moodustatud Eesti Varude Keskuse juurde ja see on osa riigi tegevusvarust, mille kasutuselevõtmise otsustab valitsus.
Eesti Varude Keskuse juurde moodustati üldapteekides müüdavate käsimüügi- ja retseptiravimite ühe kuu varu 2023. aastal. Eesti Varude Keskuse ravimivaru on seni tulnud kasutada ravimite tarneraskuste tõttu kolmel korral.
7. Eesti seisukoht Euroopa Kohtu arvamuse taotluse A-1/26 kohta (Euroopa Liidu ning Mercosuri vaheline partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti esitab Euroopa Kohtule seisukoha, et Euroopa Liidu ja Mercosuri riikide partnerlusleping ning kaubanduse vaheleping on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega. Euroopa Parlament palus kohtul hinnata muu hulgas lepingute sõlmimise menetlust, tasakaalustamismehhanismi vastavust ELi õigusele ja ettevaatuspõhimõtte järgimist.
Eesti toetab lepinguid, kuna need tugevdavad Euroopa Liidu kaubandussuhteid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguayga ning parandavad Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi, eelkõige tööstuse, põllumajanduse, IT- ja digiteenuste valdkonnas. Kirjalikud seisukohad tuleb Euroopa Kohtule esitada 10. juuliks 2026.
8. Eesti seisukohad nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ajutise kaitse kohaldamise pikendamist Ukraina sõjapõgenikele
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset peaaegu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest, kusjuures nende arv on alates 2024. aastast püsinud stabiilne ja veidi suurenenud. Ajutise kaitse direktiivis on sätestatud Euroopa Liidu ühine lähenemisviis, mis tagab prognoositavuse ja õiguskindluse nii Ukraina sõjapõgenikele kui ka liikmesriikidele. Hetkel on Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse kohaldamine kokku lepitud kuni 4. märtsini 2027. aastal. Euroopa Komisjon tegi 26. juunil 2026. a ettepaneku pikendada ajutist kaitset veel ühe aasta võrra, kuni 4. märtsini 2028, kuna vajadus Ukrainast põgenevate inimeste kaitse järele on endiselt selge. Samal ajal soovitakse võtta ka arvesse Ukraina üldist suutlikkust end kaitsta, mistõttu erinevalt varasematest rakendusotsustest ei anta uue ettepaneku kohaselt ajutist kaitset uutele saabujatele, kellel Ukraina ametivõimud ei ole lubanud Ukrainast lahkuda, pidades silmas nende sõjaväelisi kohustusi. Sõjaväekohustuslike ning Ukrainast lahkumise keelu alla kuuluvate inimeste suhtes kehtiks ajutise kaitse andmisest keeldumise kohustus Nõukogu rakendusotsuse jõustumisel.
Eestis on kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 28. juuni 2026. a seisuga kokku 30 374-l välismaalasel. Kokku on alates Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõja algusest Eestis esitatud 64 350 ajutise kaitse taotlust ja 8786 rahvusvahelise kaitse taotlust.
9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 13. juuli 2026. aasta istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
13. juuli 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras eesistuja tööprogrammi tutvustamine, loomakasvatusstrateegia ja valgurikaste taimede plaan, kaubandusega seotud põllumajandusküsimused ning naised põllumajanduses.
Eestit esindab nõukogu istungil regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Nõukogu materjalide raames esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks seisukohad komisjoni rakendusmääruse kohta, millega antakse erakorralist rahalist toetust põllumajandustootjatele, keda mõjutavad Lähis-Ida kriisist tulenevad konkreetsed probleemid, mis mõjutavad nende majanduslikku elujõulisust. Samuti esitatakse kinnitamiseks seisukohad komisjoni rakendusmääruse kohta, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 rakenduseeskirjad seoses kalandustoodete kaalumise, nende kontrolli ja inspekteerimise ning proovivõtukavade, kontrollikavade ja ühiste kontrolliprogrammide vastuvõtmisega.
