1. Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusemuudatusega luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide, eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.
Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Rajatised peavad olema kooskõlla viidud uute nõuetega kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist.
Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse justiitsministeeriumile volitus teostada omavalitsuste üle haldusjärelevalvet.. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda hinnangu rajatise nõuetele vastavuse kohta. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma muinsuskaitseameti esindaja.
Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda luba.
Seadus on planeeritud jõustuma pärast Riigikogu menetlust üldises korras.
2. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga ühtlustatakse kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandatakse seaduse sõnastust ja struktuuri. Seadusemuudatused loovad suurema kindluse lastiveo-, reisijaveo- ja prahilepingute osapooltele Eesti õiguse kasutamisel.
Eelnõuga on kavandatud kolm suuremat muudatust.
Esiteks, lastiveolepingu peatüki muudatustega viiakse seadus kooskõlla Haagi-Visby reeglitega, ühtlustades kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsiooni rahvusvahelise praktikaga.
Teiseks, seadusemuudatustega ühtlustatakse prahilepingute regulatsiooni.
Kolmandaks ühtlustatakse merinõuete korral vastutuse piiramise regulatsiooni rahvusvahelise õigusega ja korrastatakse mõistete kasutamist, et need vastaksid välislepingutes kasutatud mõistetele. Samamoodi korrastatakse ja ühtlustatakse mõistekasutust muudes peatükkides (nt päästmine, reeder, reederi vastutus) või uuendatakse mõisteid, et need vastaksid merenduses kasutavatele eelisterminitele (nt pukseerimine).
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga on plaanis muuta ka kohtumenetlust reguleerivaid sätteid, mida saab vastavalt põhiseaduse §104 teha ainult parlamendi koosseisu häälteenamusega.
3. Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (TCO määrus).
Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja Youtube. Samas on ilmnenud, et taolise veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui terroristlikku sisu oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ning ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reegleid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks. Terroristliku sisu ühtsel määratlemisel ja eemaldamisel ning muude tugimeetmete rakendamisel on vaja kogu Euroopas tagada meetmete otstarbekus, proportsionaalsus ja põhiõiguste kaitse.
TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.
Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust.
Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.
4. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõukohase seadusega muudetakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust (GMOVS), et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2019/1381.
Määruse eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ja anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on esitanud riskihindamisprotsessi käigus, v.a ärisaladusena käsitatav info.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Määrus muudab eelmainitud õigusakte ning edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena.
Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Muudatusega kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Ehk siis info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, muutub palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ning seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
5. Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Muudetakse maapõueseadust ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. Maavarade komisjon hakkab lisaks keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.
Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta.
Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.
6. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu näol on tegemist uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Kehtiv õigus on täna ebapiisav ning sätted on laiali erinevates õigusaktides. Seadusega defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted ning nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ning kohustused. Nähakse ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine, seal hulgas ka juhul kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Lisaks nähakse ette vastavad reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides. Praktikas ilmnenud probleemina on Eesti ettevõtjatel olnud raskusi ühineda maksesüsteemidega väljaspool riigipiiri tulenevalt meie regulatsiooni puudulikkusest.
7. Arvamuse andmine Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Piret Hartman
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu kultuurikomisjon, et võimaldada kultuurkapitalil toetada üheaegselt enam kui kahte kultuuriehitist senise kuni kahe objekti asemel. Eelnõu järgi võib kultuurkapitali nõukogu otsustada toetada pingereas tagapool olevat objekti enne eespool olevat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva rajatise valmimist. Pingereas tagapool oleva ehitise toetamine on võimalik vaid juhul, kui eespool oleva objekti ettevalmistus, nt detailplaneeringuga seotud vaidlused, ei võimalda toetuse eraldamist.
Eelnõu järgi tuuakse selguse huvides konkreetselt välja, et kultuurkapitali ülesannete täitmiseks maksab kultuurkapital senise projekti-, tegevus-, loometöö-, elutöö-, juubeli-, ravimi- ja matusetoetuse kõrval ka investeeringutoetust.
Kultuurkapitali ülesandeks on toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist ning kultuurkapital jaotab hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale.
Riigikogu on kinnitanud vastava pingerea järgmiselt: 1) Tartu südalinna kultuurikeskus; 2) Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ; 3) Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres; 4) rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus; 5) Tallinna filmilinnak.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
8. Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse olemasolev puistu looduskaitsealaks ning muudetakse kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada I ja II kaitsekategooria taimeliikide kaitse ning vanade loodusmetsade täiendav kaitse. Tegemist on kõrge looduskaitselise väärtusega vanametsaga ja seal kasvavate taimeliikudega.
Kaitseala asub Hiiumaal Lelu külas riigimaal ja selle pindala on 5,4 hektarit. Kaitseala pindala suureneb 4,6 hektari võrra. Kogu kaitseala on riigiomandis olev metsamaa.
Oluline muudatus on seotud tsoneeringu muutmisega. Varem piiranguvööndina kaitse all olnud ala, kuhu jääb vanamets koos seal kasvavate I ja II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtadega, tsoneeritakse rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse, kuna piiranguvööndi kaitsekorraga ei ole võimalik nende loodusväärtuste kaitset tagada. Edaspidi on kogu kaitsealal majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja sõidukitega sõitmine keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, veekogude loodusliku veerežiimi taastamine ning tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd.
9. Kuulmajärve looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasolev maastikukaitseala looduskaitsealaks, samuti muudetakse kaitse-eesmärke, piire, tsoneeringut ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse, Eestis ohustatud metsatüüpide kaitse ning I, II ja III kaitsekategooria liikide kaitse. Muudetav kaitseala hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kuulmajärve loodusala. Pärast kaitse-eeskirja kehtestamist viiakse Natura võrgustikku kuuluva Kuulmajärve loodusala piirid kaitsealaga ühtivaks.
Kaitseala asub Põlva maakonnas Tromsi külas ning Viira, Timo ja Koolmajärve külas. Kaitseala pindala on 1016 hektarit. Kaitseala pindala suureneb riigimaa arvelt 8 hektari võrra. Praegu on piiranguvööndi maad umbes 672 ha ja sihtkaitsevööndi maad 339 ha, pärast eeskirja muutmist on piiranguvööndis 126,6 ha ja sihtkaitsevööndis 895,7 ha. Tsoneeringumuudatused puudutavad ainult riigimaid. Kaitseala pindalast 98% kuulub riigile ja 2% on eramaid.
Edaspidi on piiranguvööndis lubatud vaid turberaie, va veerraie, 2 ha suuruse langina. Tõstetakse raievanuseid: männienamusega puistutes vähemalt 100 aastat, kuuseenamusega puistutes vähemalt 90 aastat ning kase- ja haavaenamusega puistutes suurem kui 70 aastat. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid.
10. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Jõgeva vallale (Jõgeva vallas Siimustis Kiige kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Keskkonnaministeeriumile nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev, Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti alevikus asuv Kiige kinnistu (pindala 4,09 ha) Jõgeva vallale puhke- ja virgestusalade ning terviseedenduse arendamiseks.
Vald soovib rajada kinnistule mänguväljakud, matka- ja terviserajad, ehitada laululava vabaõhukontsertide ja -etenduste korraldamiseks, paigaldada grillimiskohad ja laiendada kõrvalkinnistul asuvat minikettagolfiväljakut.
2) Nõusolek haridus- ja teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Antsla vallale (Võru maakonnas Antsla vallas Urvaste külas 3 kinnistut)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Antsla vallale Urvaste külas asuvad Puurkaevu (pindala 577 m²), Tiigi (pindala 10384 m²) ja Urvaste kergliiklustee (pindala 438 m²) kinnistu. Puurkaevu ja Tiigi kinnistud on vallale vajalikud veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamiseks, Puurkaevu kinnistuni viiva Urvaste kergliiklustee kaudu tagatakse selle juurde avalik juurdepääs.
Urvaste külas paiknevad vee- ja kanalisatsioonirajatised on praegu Urvaste kooli omandis. Kool otsustas, et veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine ei peaks olema riigikooli ülesanne. Antsla vald on nõus rajatised üle võtma.
11. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse andmine (46 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 46 inimesele naturalisatsiooni korras.
12. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus.
13. "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030" aastate 2016–2020 tulemuste analüüs
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus võtab teadmiseks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2020 tulemuste analüüsi, millest järeldub, et põlevkivi kaevandamise mahud on varasemaga võrreldes vähenenud 9,2 miljonit tonni ja need on püsinud läbi aastate alla 20 miljoni tonni aastas. Elektri- ja soojusenergia tootmise asemel kasutatakse suurem osa ehk 69protsenti põlevkivist õlitootmiseks.
Perioodil 2016-2020 ei kaetud Eesti elektrienergia toodanguga enam sisetarbimise vajadust ja puudujääk tuli katta imporditud elektriga. 2022. aastal algusest on Venemaa-Ukraina sõja tõttu kujunenud olukord, kus on tekkinud vajadus kasutada kohalikke ressursse elektrienergia ja kütuste varustuskindluse tagamiseks.
Põlevkivi valdkonna edaspidisel arendamisel tuleb vaadata põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega tekkivat keskkonnamõju tervikuna, arvestades ka sotsiaalmajanduslikke aspekte.
Augustis 2022 on eelnõud ministri ettepanekul muudetud ja võetud ära põlevkivi arengukava kehtetuks tunnistamise otsus, aga ka muutmise vajadus on välja jäetud.
14. Eesti seisukohad rikkumismenetluses, mis käsitleb etteheidet, et Eesti ei ole teatanud direktiivi 2016/343 ülevõtmise meetmetest (süütuse presumptsiooni tagamine)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 29. septembril Euroopa Komisjonilt põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses 2020/2348, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole teatanud meetmetest, millega võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiiv, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul ((EL) 2016/343). Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 1. aprillil 2018. Täpsemalt on komisjoni järeldus, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi artikli 4 lõikeid 1 ja 2, mis puudutab avalikke seisukohavõtte süü kohta.
Eesti ei nõustu komisjoni etteheidetega. Eesti leiab, et direktiiv (EL) 2016/343 on täielikult Eesti õiguskorda üle võetud ja Eesti on sellest komisjoni teavitanud. Kuna Eesti on direktiivi tähtaegselt üle võtnud ja sellest komisjoni teavitanud, siis ei ole tegemist hilinenud ülevõtmisega, mistõttu komisjon ei saa Eesti hinnangul kohaldada ELTL artikli 260 lõiget 3.
Komisjoni põhjendatud arvamusele vastamise tähtpäev on 29. novembril 2022. Kui Euroopa Komisjon Eesti vastusega rahule ei jää, võib ta esitada hagi Euroopa Kohtusse.
15. Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses konkurentsiasutuste volituste tõhustamise direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon edastas 29. septembril Eestile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses seoses direktiivi, mis puudutab liikmesriikide konkurentsiasutuste volitusi ja tulemuslikumat konkurentsinormide täitmist, mitteõigeaegse ülevõtmisega.
Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruaril 2021. Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja tunnistab rikkumist. Direktiivi ülevõtmiseks on Justiitsministeerium koostanud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis esitatakse peagi Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Seaduse vastuvõtmine on viibinud, sest direktiivi ülevõtmiseks tuleb läbi viia menetlusõiguse reform, mis nõuab halduskohtumenetluse ja täitemenetluse erireeglite väljatöötamist, on nõudnud huvigruppidega konsulteerimist ja osutunud oodatust ajamahukamaks.
Komisjoni põhjendatud arvamusele vastamise tähtpäev on 29. novembril 2022. Kui Euroopa Komisjon Eesti vastusega rahule ei jää, võib ta esitada hagi Euroopa Kohtusse.
16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
1) Seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon on alustanud konsultatsiooni Euroopa statistikamääruse (223/2009) muutmiseks, mille eesmärk on paremini reageerida uutele teabevajadustele ja kasutajate ootustele. Konkreetsemalt tahetakse määrust muuta selleks, et ära kasutada uute andmeallikate potentsiaali, parandada statistikasüsteemi reageerimisvõimet, kirjeldada uusi rolle kujunemis-järgus andmeökosüsteemides ning ajakohastada statistikaasutuste ülesandeid.
Eesti seisukohad on komisjoni eesmärke toetavad, kuid oluline on jälgida riikidele kaasneva kulu- ja töökoormuse kasvu. Erasektoris tekkivaid andmeid tuleks kasutada läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt ning ettevõtete ja riigi vahelises andmevahetuses peame oluliseks automatiseerimist, standardimist ja ühekordse esitamise põhimõttest kinnipidamist. Statistikaasutuste ülesannete mõtestamisel tuleks arvestada siseriiklike andmehalduse korralduse viisiga. Statistikaasutuste vaheline andmete vahetamine peaks toimima eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused.
2) Eesti seisukohad Energiaharta lepingu muutmise eelnõude kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
EL nõukogu otsuste eelnõud puudutavad EL ja Euratomi ühist positsiooni Energiaharta konverentsi 33. kohtumise tarbeks, kus on kavas heaks kiita Energiaharta lepingu muudatused. Muudatused puudutavad investeeringute kaitset ja sellest tehtavaid erandeid ning vaidluste lahendamise mehhanisme. Samuti on lepingu muudatused kooskõlas EL kliimapoliitika eesmärkide ja Pariisi kliimaleppega, kuna vähendatakse kaitset fossiilkütuste investeeringutele: kaitse alt jäävad välja alates 15.08.2023 tehtavad investeeringud ning kuni 15.08.2023 tehtud investeeringutele kehtib üleminekuperiood 10 aastat, mida hakatakse lugema alates uuendatud lepingu ratifitseerimisest.
Eesti huvides on nii kaasajastatud ja tulevikku vaatav lähenemine energiasektorile kui ka ettevõtjate jaoks selgem investeerimiskeskkond ning –printsiibid, seega toetame lepingu muutmist. Osa liikmesriike on teatanud, et väljuvad Energiaharta lepingust. Eesti seda hetkel teha ei plaani, sest kui väljuda enne lepingumuudatuste heakskiitmist, kehtiks fossiilkütuste kaitse veel edasi 20 aastat; muudatuste heakskiitmise järel kehtiks see 10 aastat. Seega kui kaaluda Energiahartast välja astumist, tasub seda kaaluda alles pärast lepingu muutmist (lähikuudel peab valitsus heaks kiitma uue lepingu ajutise kohaldamise).
17. Eesti seisukohad fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete määruste kohta
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
F-gaaside määruse muutmise eesmärk on veelgi vähendada osoonikihti kahjustavate gaaside heidet.
Osoonikiht on aeglaselt taastumas tasemele, mis oli 1980. aastal ehk enne osoonikihi kahanemise avastamist, see tõestab, et seni rakendatud meetmed töötavad. Et veelgi vähendada kahjulikku heidet, saab F-gaaside asemel kasutusele võtta väiksema globaalse soojendamise mõjuga (GWP) alternatiivid, sealhulgas looduslikud alternatiivid.
F-gaase kasutatakse enamalt jaolt jahutus- ja kliimaseadmetes ning tuletõrjes, aerosoolide propellandina ja vahtude tootmisel, kuid ka elektrijaotlates.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. novembri 2022. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
14. novembril toimub Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine Brüsselis, kus põhiteemadena tulevad aruteluks Vene agressioon Ukrainas, Lääne-Balkan ja Aafrika Suurjärvistu.
Päevakajaliste punktidena on planeeritud kliimatippkohtumise COP27 ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riikide kogukonna järelmite arutelu, ÜRO biomitmekesisuse konverents COP15, arengud Liibanonis ja Euroopa Liidu vaatlusüksuse saatmine Armeenia-Aserbaidžaani piirile. Enne kohtumist toimub ka mitteametlik hommiksöök Valgevene opositsiooniliidri Svetlana Tsihhanovskajaga.
Eestit esindab kohtumisel välisminister Urmas Reinsalu.
15. novembril toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames kaitseministrite kohtumine, kus peateemana arutatakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide kaitsevõimete arendamist ning võimalusi kaitse võimelünkade parandamiseks. Plaanis on käivitada ka Euroopa Liidu Ukraina sõjalise abi missioon. Päevakajaliste punktidena on planeeritud anda ülevaade strateegilise kompassi rakendamise seisust. Toimub ka mitteametlik lõuna Ukraina kaitseministri Oleksii Reznikovi ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, kus arutatakse Vene agressiooni Ukrainas. Enne nõukogu algust toimub ka Euroopa Kaitseagentuuri juhtkomitee kohtumine võimearenduse teemadel. Eestit esindab kohtumisel kaitseminister Hanno Pevkur.