1. Alusharidusseaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Muuhulgas tähendab see koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lasteasutuses. Samuti märgitakse seadusesse, et alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale. Lapsehoiu teenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.
Vanema taotlusel peab kohalik omavalitsus tagama elukoha järgselt koha kõigile 1,5-3aastastele lastele lastehoius ja 3-7aastastele lasteaias. Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. KOVid peavad lastehoide ja lasteaedu ise, kuid nähakse ette võimalus osta seda teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, kellele KOV ei ole volitanud enda ülesande täitmist, võib õpe jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Seaduse muutmisega tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid lasteasutuse direktoritele, kes peavad olema kõrghariduse omandanud vähemalt magistrikraadi tasemel. Lapsehoidjate senine kesk- või kutsehariduslik nõue tõstetakse vähemalt kutse 4. tasemele, samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja kutse/pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus.
Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõu kohaselt toimub KOVide rahastamine nende eelarvest ja selles osalevad ka vanemad. Võrreldes kehtiva seadusega, mille kohaselt nähakse riigieelarves võimaluse korral ette toetus KOVidele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks, nähakse eelnõuga ette võimalus KOVe riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025. Koolieelse lasteasutuse personalile antakse üleminekutähtajad, näiteks praegustele direktoritele, abiõpetajatele ja lapsehoidjatele ei kohaldata kõrgemaid kvalifikatsiooninõudeid kuni 31. augustini 2028., välja arvatud eesti keele oskuse nõue.
Eelnõu järgi jõustub seadus 1. jaanuaril 2025. aastal. Eelnõu sätestab olulisemate nõuete rakendamiseks üleminekutähtajad, näiteks peavad senised lapsehoiuteenuse pakkujad teavitama Sotsiaalkindlustusametit oma tegevuse jätkamise valikust hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks; praegustele direktoritele, abiõpetajatele ja lapsehoidjatele ei kohaldata kõrgemaid kvalifikatsiooninõudeid kuni 31. augustini 2028. a., välja arvatud eesti keele oskuse nõue. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvest.
2. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Madis Timpson
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tõstetakse karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust kahekordselt ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Rahatrahv on üks väärteo toimepanemise eest ette nähtud karistustest. Lisaks kaotatakse ka rahatrahvi määramisel kolme trahviühiku piir, nii et trahvi saab määrata ka ühe trahviühiku ulatuses.
Muudatus kergitab väärteo maksimaalse trahvisumma senise 1200 euro asemel 2400 euroni. Alaealistele luuakse erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvist.
Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Maksimaalne hoiatustrahv suureneb kirjalikus hoiatusmenetluses 300-lt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv tõuseb 160 eurole. Samas luuakse väärteomenetlusse võimalus taotleda ka mõjutustrahvi tasumist ositi. Hoiatus- ja mõjutustrahvi või selle arvutamise aluseks olevat määra muudetakse viies eriseaduses: liiklusseaduses, liikluskindlustuse seaduses, tubakaseaduses, tuleohutuse seaduses ja ühistranspordiseaduses.
Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
3. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduses fikseeritakse, et alates 2025. aastast on vanaduspensionäride maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas. Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu jääb 76 eurot kõrgemaks kui üldine maksuvaba tulu, mis on järgmisest aastast 700 eurot kuus.
Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne Eesti keskmise pensioniga või on sellest kõrgem. Edaspidi toimuks pensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine eraldi otsusena analoogiliselt üldise maksuvaba tulu tõusuga. Nii on võimalik paindlikult arvesse võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi ja üldist maksu- ning majanduskeskkonda.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt kasvab järgmisel aastal keskmine pension 819 euroni. See tähendab, et keskmiselt pensionilt tuleb 2025. aastal maksta tulumaksu 9,5 eurot kuus.
2024. aasta 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensionit ligi 149 400 inimest, ehk 48 protsenti kõigist pensionäridest.
Muudatus on seotud 2024–2027. aasta riigi eelarvestrateegiaga, kus lepiti kokku vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse määr 776 eurot.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
4. Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on viia kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivumäärad, isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivumäärad, rahvastiku toimingute riigilõivumäärad, RelvS-i ja turvategevuse seaduse (edaspidi TurvaTS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad vastavusse kuludega. Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Siseministeeriumi valdkonna riigilõivud on püsinud samal tasemel aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
5. Magusa joogi maksu seaduse eelnõu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid.
Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu kohaselt maksustatakse magusaid jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta. Magusale joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta; joogile suhkrusisaldusega vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta ja joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse olenemata magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta. Maksuga maksustatakse jooke nende Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tegemisel ja maksu maksab joogi importija, teisest ELi liikmesriigist soetaja või Eesti tootja.
Maksustatakse ka jooki, mis on magustatud magusainega (nt sahhariin, aspartaam, tamatiin, sukraloos, stevioolglükosiid), et vältida olukorda, kus tootjad hakkavad magusaineid senisest laialdasemalt kasutama (sh suhkrukoguse vähendamiseks). 2023. aastal WHO avaldatud juhises on välja toodud, et suhkrute asendamine magusainetega ei ole kehakaalu langetamise või krooniliste mittenakkushaiguste ennetamise eesmärgil soovituslik, kuna pikaajaliselt ei ole sellel soovitud mõju kehakaalu langusele. Magusainete tarbimisel võib teist tüüpi diabeedi, südame- ja veresoonkonnahaiguste ja suremuse vähenemise asemel olla mõjuks hoopis selliste haiguste kasv. Lisaks maksustatakse ka magusad joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet.
Eelnõu kohaselt ei käsitleta magusa joogina toidulisandina kättesaadavaks tehtavaid jooke ega valmistisi. Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut või magusainet. Samuti on maksust vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Maksust on vabastatud ka alkohol alkoholiseaduse tähenduses, ravimid ja need magusad joogid, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks, müügikohas kohapeal valmistatud ja pakutav magus jook, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat.
Tasakaalustamata toitumine on peamine ülemäärase kehakaalu tekkimise ja säilimise põhjus, mis omakorda on paljude haiguste riskiteguriks. Maksustatavad magusad joogid ei sisalda olulises koguses vajalikke toitaineid ega tekita küllastustunnet, mistõttu tekib liigtarbimine kergesti. Nendes pole kiudaineid, kiudainete puudumisest tingituna imenduvad suhkrud vedelal kujul kehas kiiremini kui suhkrud tahkes toidus. Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank leiavad, et rahvatervise vaatest on magusate jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitlusel ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon ning paljud teised organisatsioonid öelnud, et magusate jookide maksustamine on põhjendatud rahva tervise eesmärkidel.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
6. Arvamuse andmine riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) koht
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu rahanduskomisjon, et leida riigieelarve koostamisel tasakaal põhiseaduslike institutsioonide eelarve lõppotsustesse kaasatuse, nende eelarve suurema sõltumatuse, Vabariigi Valitsuse rolli ja riigi eelarvevõimaluste vahel.
Eelnõu kohaselt nähakse ette, et põhiseaduslike institutsioonide taotletud eelarved, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, esitatakse riigi eelarvestrateegias Riigikogu rahanduskomisjoni poolt heakskiidetud mahus.
2024. aasta riigieelarve kogukuludest, mis on suuruses 17,68 miljardit eurot, on põhiseaduslike institutsioonide kulud 57,48 miljonit eurot. Põhiseaduslike institutsioonide kulud moodustavad 2024. aasta riigieelarve kogukuludest 0,32%, jaotudes järgmiselt: Riigikogu 0,19%, Vabariigi President 0,03%, Riigikontroll 0,03%, Õiguskantsler 0,02%, Riigikohus 0,04%.
Valitsus plaanib põhimõtteliselt toetada algatatud eelnõu arvestusega, et edasise menetluse käigus viiakse eelnõusse muudatused, mille järgi tuleb põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahu heaks kiitmisel arvestada riigieelarve tasakaalu teiste kulude ja tulude osas ning majandusprognoosi. Eelarvemahu suurendamisel tuleb näidata katteallikad, mille arvelt eelarve mahtu suurendatakse. Enne põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahu heaks kiitmist Riigikogu rahanduskomisjonis tuleb selles osas ära kuulata valitsuse seisukoht.
7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab regionaalministri taotlusel ettepaneku eraldada valitsuse reservist regionaal- ja põllumajandusministeeriumile 1,2 miljoniot eurot ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks.
2023. a juulis kinnitas põllumajandus- ja toiduamet sigade Aafrika katku puhangud Põlvamaal asuvas Rakvere Farmid AS-is ja Võrumaal, Rõuge vallas asuvas Siberi talus. Loomapidajatele hüvitatakse katku tõttu hukkunud ja hukatud sigade väärtus ning taudipunkti likvideerimisel hävitatud saastunud sööda ja muu materjali väärtus.
8. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku lisada nende tegevuste loetelusse, milleks võib kasutada valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid 2024. aastasse kokku 14,3 miljonit eurot Ukraina sõjapõgenikega seotud tegevuste elluviimiseks, vähendades selleks vastavalt 2024. aasta valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid.
2024. aasta riigieelarve ettevalmistamise käigus planeeriti vahendid Ukraina sõjapõgenike kulude katmiseks terviksummana valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditesse. Nüüdseks on valitsemisalad täpsustanud põgenikega seotud kulu vajadusi ning on selgunud ka 2023. aastast kasutamata jäägid, mida on võimalik 2024. aastal samade tegevuste katteks kasutada. Seetõttu on võimalik 2023. aasta jääke arvesse võttes planeerida Ukraina sõjapõgenikega seotud teenuste 2024. aasta kulud ümber valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse.
