1. Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuste juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu ajakohastab krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ning tegutsemisnõudeid vastavalt 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu panganduspaketile (nn Basel III).
Muudatustega täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid, sealhulgas nõudeid ESG-riskide arvestamisele ja krüptovaradesse investeerimise põhimõtetele.
Samuti kehtestatakse selgemad nõuded pankade ja investeerimisühingute juhtide ning võtmeisikute valimisele ja vastavuskontrollile.
Seadusega korrastatakse ka pankade komiteede süsteem, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks ning vähendada dubleerimist.
Lisaks täpsustatakse pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning antakse finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.
Muudatused suurendavad küll mõnevõrra pankade halduskoormust, kuid parandavad finantssektori läbipaistvust, riskijuhtimist ja õigusselgust.
2. Kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.
Muudatustega laiendatakse eraraha kaasamise võimalusi, võimaldades võtta õppetasu eestikeelsetel üheaastastel magistriõppekavadel ning kehtestades õppetasu küsimise õiguse doktoriõppes. Kõrgkoolidel on edaspidi õigus nõuda õppekulude hüvitamist magistriõppekavadel, mille maht on väiksem kui 120 EAP ja doktoriõppes võib kõrgkool tasu küsida kolmandate riikide kodanikelt.
Samuti ajakohastatakse proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele.
Proviisori- ja farmatseudi õpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate BA ja MA õppekavade alusel, praegu toimub see integreeritud õppena.
Pärast farmatseudiõppe BA lõpetamist võib suunduda juba tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka MA õppe ning siis saab tööle nt ravimiteadlasena ravimitööstusse.
Seaduse tasandile tuuakse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.
3. Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Jaak Valge, Leo Kunnas ja Varro Vooglaid sooviga seada peaministrile ja Vabariigi Presidendile pärast nende volituste lõppemist kaheaastane rahvusvahelises institutsioonis või organisatsioonis või välisriigis töötamise ja tegutsemise piirang.
Justiits- ja digiministril teeb valitsuse ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium ei toeta eelnõu, sest see kehtestab peaministrile ja presidendile ebaproportsionaalselt ulatusliku kaheaastase tegevuspiirangu pärast ametiaja lõppu. Piirang riivab põhiseadusest tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning selle vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Peaministri suhtes kehtivad juba praegu seadusest ja juhistest tulenevad tegevuspiirangud, mistõttu täiendav ja laiem keeld ei ole põhjendatud. Presidendi puhul peetakse korruptsiooniriski väikseks ning täiendavad piirangud võivad muuta institutsiooni põhjendamatult bürokraatlikuks ja seada kahtluse alla usalduse presidendi riigimehelikkuse vastu. Samuti võivad ulatuslikud ametijärgsed piirangud vähendada valmisolekut kandideerida peaministri või presidendi ametikohale.
4. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 85 "Eesti keelenõukogu põhimäärus" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tehakse muudatused Eesti keelenõukogu (EKN) põhimääruses. Peamiselt on tegemist tehniliste muudatustega, mis esiteks võimaldavad EKNil oma tööd paindlikumalt ja kiiremini korraldada, teiseks loovad õigusselgust, tagades määruse kooskõla tegeliku praktikaga, ning kolmandaks vähendavad sisebürokraatiat.
Sisulistest teemadest täpsustatakse näiteks EKNi tegevusvaldkondasid ja kehtestatakse tasustamispõhimõtted. Välja jäetakse mitu sisulist ja formaalset kohustust, näiteks seireraportite koostamine, läbirääkimised, valitsuse teavitamine. Samuti lihtsustatakse töökorraldust. EKNi valdkondade loetelu laiendamine võimaldab nõu anda laiemalt. Täpsustatakse komisjoni töös osalemise tasustamise korda. Muudatused vähendavad sisebürokraatiat vaates vähendav.
5. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 "Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatused on vajalikud, et praktikas rakendada karjäärimudelit, mis on välja töötatud aineõpetajatele, klassiõpetajatele ning kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajatele.
Õpetajate karjääriastmed sisestatakse Eesti hariduse infosüsteemi.
6. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 "Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt liigitavad ministeeriumid ja nende valitsemisalades olevad riigi ametiasutused ning riigikantselei teenistuskohtade koosseisus kõik oma teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse. Määrusega täiendatakse teenistusgruppide klassifikaatorit.
7. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. a määruse nr 140 "Riigikantselei põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt ühendatakse riigikantseleis tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus ja tugitegevuste osakonna personalivaldkond. Üksus hakkab lisaks avaliku sektori tippjuhtide värbamisele korraldama ka riigikantselei personalitööd. See liidab avaliku sektori tippjuhtide värbamise ja arendamine ning riigikantselei personalijuhtimise kompetentsid ja vastutuse loogiliseks tervikuks.
Senise õigusosakonna juhataja ametikoha asemel luuakse õigusasjade direktori ametikoht, mis tähendab keskastmejuhi ametikoha ümberkujundamist tippjuhi ametikohaks. Muudatus on põhjendatud ametikoha rolli ja vastutuse ulatusega: õigusosakonna juhatajal on keskne roll valitsuse istungite ettevalmistamisel, valitsuse otsuste õiguspärasuse tagamisel ning valitsuse otsustusprotsessi arendamisel. Ametikohale on lisandunud ka täiendavaid ülesandeid ning vastutuse ulatus on võrreldav Riigikantselei teiste direktorite, st tippjuhtide, vastutusega. Näiteks täidab õigusosakonna juhataja riigisekretäri äraolekul tema ülesandeid.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo nimetatakse ümber kommunikatsioonibürooks, et viia nimi rohkem vastavusse struktuuriüksuse sisulise tegevusega, kuna büroo täidab lisaks valitsuse tegevuse kommunikatsiooni ülesannetele ka muid riigikantselei põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, nt korraldab strateegilise kommunikatsiooniga seonduvat. Sellest tulenevalt muudetakse vastavalt ka valitsuskommunikatsiooni direktori ametikoha nimetus kommunikatsioonidirektoriks.
8. Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053. Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 5,3%. Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Alates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 414,10 eurot (praegu 393,26), pensioni baasosa suurus 399,2400, (praegu 354,9887 ) ja aastahinne 10,477 (praegu 10,000). Keskmine 44 - aastase staažiga vanaduspension suureneb pärast indekseerimist 860,23 euroni (praegu 817,25).
2026. aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 125 238 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 328 000 pensionäri pension. Kuludega on arvestatud riigieelarves.
Pensioniindeksit kasutatakse ka töövõimetoetuse ja tööõnnetuse või kutsehaiguse kahjuhüvitiste indekseerimisel.
9. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: Haridus- ja teadusminister ning majandus- ja tööstusminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kinnitada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni koosseis (TAI juhtkomisjon). TAI juhtkomisjon nõustab haridus- ja teadusministrit ning majandus- ja tööstusministrit teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundamisel ning valdkonna arengukava kavandamisel ja elluviimisel. Komisjoni liikmed on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad. TAI juhtkomisjoni koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks.
10. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda nõusolek võõrandada Otepää linnas Lipuväljak 14 asuv kinnistu mitterahalise sissemaksena Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus. Kinnistul asuvat õppehoonet kasutab Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal õppe- ja sporditegevuseks.
Muudatuse eesmärk on siduda Audentese õppe- ja treeningtegevus tihedamalt Tehvandi Spordikeskuse rajatistega. Tehvandi hotelli laiendusega on tulevikus plaanis majutada õpilasi. Hostel-tüüpi sportlasmajutuseks on plaanis renoveerida ka Lipuväljak 14 hoone.
11. Nimetamiskomitee liikme määramise ettepaneku tegemise õigust omava erasektorit esindava organisatsiooni määramine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu järgi määratakse Eesti Tööandjate Keskliit selleks erasektorit esindavaks organisatsiooniks, kellel on õigus teha ettepanek nimetamiskomitee ühe liikme määramiseks.
Nimetamiskomitee nelja määratud liikme ametiaeg lõpeb 11. mail 2026. Seejärel määrab valitsus ametisse neli uut liiget. Liikmete esitamise õigus on ühel erasektorit esindaval organisatsioonil, rahandusministril ja kahel peaministri määratud ministril.
Nimetamiskomitee on riigivaraseaduse alusel moodustatud kuueliikmeline kogu, millest kaks liiget on ametikohapõhised ja neli nimetab Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks.
ETK on erasektorit esindava organisatsioonina kaasatud alates 2016. aastast. Organisatsioonil on hea ülevaade juhtimiskogemusega ettevõtjatest, kellel on tahe ja võimalus panustada nimetamiskomitee töösse.
12. Ülevaade Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2025. aastal
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Taristuminister esitab valitsusele teadmiseks ülevaate VV liikluskomisjoni tööst 2025. aastal.
Komisjon tegutseb alates 2008. aastast ning selle eesmärk on koordineerida riigi liiklusohutuspoliitikat ja teha valitsusele ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks.
Komisjon arutas regulaarselt liiklusohutuse olukorda Eestis, sealhulgas liiklusõnnetuste statistikat, järelevalve tulemusi ja karistuspraktikat. Heaks kiideti liiklusohutusprogrammi 2025. aasta elluviimiskava ning toetati uue liiklusohutusprogrammi aastateks 2026–2035 koostamist ja selle esitamist valitsusele. Programmi eesmärk on vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu.
Lisaks käsitles komisjon uusi liiklusohutust mõjutavaid teemasid, näiteks pisimopeedide renditeenuse laienemisega seotud ohutusriske ning EMS autorongide kasutuselevõtu võimalusi Eestis. Komisjon pidas vajalikuks hinnata nende arengute mõju liiklusohutusele ja vajadust täiendavate regulatsioonide järele.
Komisjon teeb taristuministri kaudu valitsusele ettepanekuid, mille eesmärk on parandada liiklusohutust ning vähendada õnnetuste arvu ja raskust.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Arktika-poliitika ajakohastamise avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Liit soovib sel aastal ajakohastada Arktika-poliitikat, mis tugineb 2021. aastal kinnitatud ühisteatisele. Hetkel käivad avalikud konsultatsioonid, mis on avatud kuni 2026. aasta 16. märtsini. Ajakohastatud ühisteatis on kavas vastu võtta 2026. aasta kolmandas kvartalis. Selle eesmärk on muuta Euroopa Liidu piirkonnas proaktiivseks ja strateegiliseks osalejaks, kes peab aitama tagada Arktika julgeoleku ning stabiilse ja jätkusuutliku arengu.
14. Eesti seisukohad keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite määruse eelnõu kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon avaldas 16.12.2025 autotööstuse paketi, mille üldeesmärk on tagada Euroopa autotööstuse üleminek puhtale liikuvusele. Paketi osana avaldati keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite määrus.
Määruse eelnõu seab liikmesriikidele kohustuslikud eesmärgid null- ja madala heitega sõidukite osakaalu kohta suurte ettevõtete poolt registreeritavates uutes sõiduautodes ja kaubikutes.
Liikmesriigid saavad ise valida meetmed eesmärkide saavutamiseks, näiteks maksusoodustused, soodsamad teekasutustasud, muudatused takso- ja sõidujagamisteenuste tingimustes, laadimistaristu arendamine või parkimiseelistused.
Eelnõu kohaselt peaks Eesti alates 2030. aastast tagama, et suurettevõtete registreeritud uutest sõiduautodest moodustavad null- ja madala heitega (NMH) sõidukid vähemalt 55% ning kaubikute puhul vähemalt 32%. Nendest omakorda peavad vähemalt 36% sõiduautodest ja 29% kaubikutest olema täielikult heiteta sõidukid.
Alates 2035. aastast tõusevad sihttasemed märkimisväärselt: nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul peab NMH sõidukite osakaal olema vähemalt 76%, millest omakorda vähemalt 64% peavad olema täielikult heiteta sõidukid.
Muudatused võivad suurendada ettevõtete investeerimiskulusid ja mõjutada teenuste hindu, kuid samal ajal parandada õhukvaliteeti, vähendada heitkoguseid ja müra ning suurendada nõudlust elektri- ja vesinikutaristu järele.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. märtsi 2026. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
16. märtsil 2026. aastal toimub EL välisasjade nõukogu kohtumine, mille päevakorras on Vene agressioon Ukraina vastu, olukord Lähis-Idas (sealhulgas Iraanis) ja EL lõunanaabrus. Nõukogu kohtumisele eelneb mitteametlik arutelu loodava EL julgeolekustrateegia kohta. Samuti on ministritel kohtumine India kolleegiga.
Välisministeerium esitab kinnitamiseks uuendatud seisukohad olukorra kohta Lähis-Idas. Eesti esindamisel muudes teemades lähtutakse varasematest valitsuse seisukohtadest. Nõukogu päevakorra väliselt esitab välisministeerium ka seisukohad Euroopa Parlamendi ettepaneku kohta võimaldada volitushääletamist rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.
