1. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust nii, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2023. a määrusega 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning nende jäätmeid.
See aitab vähendada patareide ja akude CO2 jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
Patarei- ja akutootjad peavad tõhustama oma patareide ja jäätmete kogumissüsteeme ja panustama rohkem teavitustöösse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektrisõiduki-, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate ühendusega.
2. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon, et tunnistada mootorsõidukimaks 1. jaanuarist 2026 kehtetuks.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest põhjused, mille tõttu valitsus mootorsõidukimaksu seaduse algatas, on jätkuvalt asjakohased. Samuti on analoogilised eelnõud tagasi lükatud.
3. Arvamuse andmine liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon, et vabastada täismassiga kuni 3,5 tonni sõiduki haagised liikluskindlustuse kohustusest. Kehtiva õiguse järgi peab seaduses nimetatud juhtudel olema kindlustatud ka sõiduki haagised.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eestis kehtiv haagiste kindlustamise loogika on sama enamikes EL riikides ja selline lahendus töötab hästi olukorras, kus liikluskindlustus kehtib ühenduse üleselt ning erinevates riikides on erinev regulatsioon haagisega seotud kindlustuse ja haagiste osalusel toimunud kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahjude hüvitamiseks. Kui haagised oleks vabastatud kindlustusest, peaks haagisega põhjustatud kahju hüvitama sõiduki põhiasukohariigi garantiifond, kelle liiklusregistris registreeritud kindlustamata haagise puhul on üldjuhul Eesti Liikluskindlustuse Fond, kellel omakorda tekib tagasinõudeõigus omaniku vastu ehk liikluskindlustuse kahju põhjustaja kaitse funktsioon jääb täitmata. Eelnõuga tehtav vabastus kindlustuskohustusest ei ole ministeeriumi hinnangul kooskõlas liikluskindluse direktiiviga ja sellist regulatsiooni pole teistes EL liikmesriikides.
4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ministri ametinimetuse muutmisega
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega tehakse muudatused kuues määruses, kus viited kliimaministrile asendatakse viidetega energeetika- ja keskkonnaministrile või taristuministrile.
5. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alusharidusseaduse rakendamisega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõus tehakse muudatused kaheksas valitsuse määruses, mis on vajalikud alusharidusseaduse (AHS) rakendamiseks. Seadus jõustub 1. septembril 2025. a.
Suuremalt osalt on muudatused normitehnilised, sest AHSis võetakse kasutusele uued terminid.
Eelnõuga kehtestatakse AHS-i alusel tegutsevates lastehoidudes töötavatele lapsehoidjatele kvalifikatsiooninõuded ning B2-tasemel eesti keele oskuse nõue. Lisaks võimaldatakse nii lastehoidudel kui ka lasteaedadel kasutada viieaastaste laste arengu hindamiseks testide andmekogu abil e-hindamisvahendit.
6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruste muudatuse eesmärk on tagada õppimiskohustuse sujuv rakendumine.
Alates 2025. aastast hakkab kehtima õppimiskohustus, mille kohaselt peab iga noor jätkama haridusteed pärast põhikooli lõpetamist kuni 18 aastaseks saamiseni. See tähendab, et kõik noored peavad olema hõivatud kas üldhariduses, kutseõppes või muus sobivas õppes, mis toetab nende arengut ja tulevikuplaane.
Senisest enam hakatakse arvestama mitteformaalset õpet, mis tähendab, et koolid peavad arvestama noorte õppimist väljaspool traditsioonilist koolikeskkonda – näiteks huvikoolides või teistes haridusasutustes toimuvat õpet. See loob paindlikumad võimalused, et iga noor saaks jätkata oma õpiteed viisil, mis sobib tema võimetele ja huvidele.
Kõikides koolides peab olema tagatud kvaliteetne karjääriteenus, mis hõlmab nii karjääriõpet, info jagamist kui ka individuaalset nõustamist. Karjäärinõustamise sidumine igapäevase õppetööga aitab noortel teha teadlikke valikuid oma haridustee ja tööelu kavandamisel.
Uue haridusliigina luuakse kutsekeskharidusõpe, mis ühendab keskhariduse ja kutseõppe. Selline lähenemine toetab eelkõige neid noori, kes soovivad kiiresti tööturule suunduda, kuid soovivad säilitada võimaluse jätkata haridusteed ka hiljem.
Kutseõppe sisu ja korraldus muutub selgemaks ja praktilisemaks. Statsionaarses õppes suureneb juhendatud õppimise osakaal, et tagada noorele rohkem õpetajaga koos õppimise aega.
Õppekavade ülesehitus muutub paindlikumaks, pakkudes rohkem spetsialiseerumisvõimalusi, valikmooduleid ja koostöövõimalusi teiste koolidega. Samuti peavad õppekavad senisest enam arvestama piirkondlikke tööjõuvajadusi ja tuginema nüüdisaegsetele pädevuspõhistele põhimõtetele.
Olulised muudatused puudutavad ka hindamist ja lõpueksameid. Mitteformaalsetes õppevormides omandatud teadmisi ja oskusi saab edaspidi arvestada ka formaalhariduses.
Hariduslike erivajadustega õppijate jaoks ajakohastatakse lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õppekavad. Koolidel võimaldatakse paindlikumalt kohandada õppeülesandeid, näiteks asendada loovtöid sobivate alternatiividega, lähtudes iga õpilase individuaalsetest vajadustest ja võimalustest.
Kõik muudatused toetavad elukestva õppe põhimõtete rakendumist.
Uued sätted jõustuvad astmeliselt: osa uuest õppeaastast ja osa alates 2026. aastast. Koolid ja kutseõppeasutused peavad ajakohastama oma õppekavad hiljemalt 2026. aasta sügiseks.
7. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 "Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi struktuuri. Keelepoliitika asekantsleri alluvusse moodustatakse keelepoliitika osakonna kõrvale eestikeelsele õppele ülemineku osakond. Õigus- ja personalipoliitika osakond kujundatakse ümber kolmeks eraldiseisvaks osakonnaks: järelevalveosakond, personalipoliitika osakond ja õiguspoliitika osakond. Muudatusega kaasneb puudutatud valdkondades selgem ülesannete jaotus, rolli selgus ja vastutus.
8. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks EL-i ja selle liikmesriikide nimel Usbekistaniga sõlmitava laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama.
EL ja Usbekistani kahepoolsed suhted tuginevad 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingule (Partnership and Cooperation Agreement – edaspidi PCA), mis reguleerib nii poliitilist, majanduslikku kui sektoraalset koostööd ning mõlema poole kohustusi. Koostöö üheks peamiseks eesmärgiks on Usbekistani õigusruumi ja standardite ühtlustamine ELi õigusraamistikuga ning edendada kahepoolset kaubavahetust ja investeeringuid.
9. Eesti kodakondsuse andmine (19 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 19 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Armeenia, 1 India, 1 Türgi, 2 Leedu, 2 Valgevene ja 12 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
10. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud sanktsioonide ülevaatus
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab istungile valitsuse määrustega kehtestatud sanktsioonide ülevaate.
11. Balti riikide ja Poola vahel sõlmitava kriitilise taristu kaitse koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Võttes arvesse ohuhinnanguid kriitilise taristu haavatavuse kohta ning energiataristu ja sidetaristu kahjustamise juhtumeid Läänemere piirkonnas, on vajalik luua selge koostööraamistik vastutavate ministeeriumide, julgeolekuasutuste ja võrguettevõtjate vahel, et edendada koostööd ja teabevahetust ning tugevdada energiataristu vastupanuvõimet.
12. Eesti seisukohad kaitseinvesteeringute soodustamise kohta Euroopa Liidu programmides ReArm Euroopa Plaani rakendamiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Määruse (KOM/2025/188) eelnõuga teeb Euroopa Komisjon ettepaneku teha sihipärased muudatused olemasolevates kesksetes ELi rahastamisprogrammides, et toetada kiiremaid, paindlikumaid ja koordineeritumaid investeeringuid Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi tootmisvõime suurendamiseks.
Selleks laiendatakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) ja muudetakse laskemoona tootmise toetamise (ASAP), „Digitaalse Euroopa“ programmi, „Euroopa horisont“ programmi, Euroopa ühendamise rahastu (CEF) määruseid. Kesksetes programmides laiendatakse abikõlblikkust kahese kasutusotstarbega investeeringutele ja luuakse paindlikkus riigil vabatahtlikult tõsta ühtekuuluvuspoliitikast vahendeid ümber keskse programmi projekti toetamiseks (nt sõjaline liikuvus) säilitades samas ühtekuuluvuspoliitika soodsama kaasrahastuse- ja ettemaksete määra.
Eesti seisukohad on komisjoni ettepanekuid toetavad, sest määruste muudatused võimaldavad EL-i eelarvest panustada senisest enam kaitsevalmiduse tõstmisesse ning kaitsevõime tugevdamisse.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 17. juuni 2025. a istungil
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
17. juunil 2025. aastal Luksemburgis toimuval keskkonnanõukogu istungil on kavas kinnitada nõukogu üldine lähenemine romusõidukite määruse teemal. Samuti arutletakse ELi teekonna üle kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 30. kohtumiseks. Muude küsimuste all annavad Komisjon ja eesistuja ülevaate hiljuti toimunud Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide osapoolte kohtumisest ning järgmine eesistuja Taani tutvustab oma tööprogrammi. Eesti võtab kõikide muude küsimiste all antava informatsiooni teadmiseks. Lõunalauas on teemaks tööstuste sektoriaalsete strateegiliste dialoogide keskkonnaaspektid.
Nõukogu istungi raames koostatakse Eesti seisukohad sõidukite konstruktsiooni ringluspõhisuse nõudeid ja romusõidukite käitlemist käsitleva määruse nõukogu üldise lähenemisviisi heakskiitmiseks, lisaks kiidab valitsus heaks seisukohad järgmiste eelnõude kohta: 1) ELi patareide ja akude määruse eelnõu, 2) LULUCFi määruse maakasutuse paindlikkusmehhanismide rakendusmääruse eelnõu, 3) nitraadidirektiivi muutmise rakendusdirektiivi eelnõu, 4) ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) registri delegeeritud määruse eelnõu ning 5) ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi delegeeritud akti eelnõu, millega täiendatakse registri määruse LULUCFi valdkonda.
Eestit esindab nõukogu istungil energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 19. juuni 2025. a istungil
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
19. juunil toimuval Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel on kavas praktikadirektiivi üldise lähenemisviisi kinnitamine ning võrdse kohtlemise direktiivi eduaruanne ja poliitiline arutelu. Samuti on päevakorras Euroopa poolaasta 2025 ja riigipõhiste soovituste teemad, sealhulgas poliitiline arutelu uue Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja EL-i esimese vaesusevastase strateegia kohta. Tööhõivekomitee juhataja tutvustab arvamust töökvaliteedi mõõtmete kohta. Eesti jääb erapooletuks praktikadirektiivi üldise lähenemisviisi kinnitamisel, sest eelnõuga kaasneb oluline täiendav halduskoormus liikmesriikidele ja ettevõtjatele.
Eestit esindab nõukogu istungil majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
