1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusemuudatused võimaldavad üleminekut täisdigitaalsele ja andmepõhisele kriminaalmenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastus muudetakse tehnoloogianeutraalseks ja loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele.
Toimikut peetakse tulevikus e-toimiku süsteemis, mis tagab digitaalse teabevahetuse. Samuti lihtsustatakse menetlustoimingu läbiviimise nõudeid ja soodustatakse heli- ja audio-videosalvestiste kasutamist. Sarnased muudatused tehakse ka väärteomenetluse seadustikus.
Seadustikus tehakse ka hulgaliselt muid muudatusi. Näiteks korrastatakse kriminaalmenetluse efektiivsuse suurendamiseks tõendite süstemaatikat, täpsustatakse tähtaegade regulatsiooni, soodustatakse kannatanu ja süüdlase leppimist ning tehakse mitmeid muudatusi, mis on suunatud menetlusressursi säästmisele. Samuti laiendatakse tõkendite loetelu, mida oleks võimalik kaaluda vahistamise alternatiivina või mis aitaksid tagada kriminaalmenetlust juriidilisest isikust kahtlustatava suhtes.
Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. juunil.
2. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega võetakse üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist (ülevõtmistähtaeg 7. juuni 2021). Seadusemuudatustega tagatakse tarbijale parem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, kaitstes samas ka autorite ja esitajate õigusi.
Seadusemuudatustega parandatakse autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades teist lepingupoolt andma neile vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta.
Samuti antakse võimalus laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav, see puudutab näiteks televisiooni või raadioteenuste pakkumisi.
Muu hulgas kehtestatakse ka kohustused veebiplatvormidele (nt YouTube, Facebook), kelle peamine eesmärk on võimaldada teenuse kasutajatel laadida sisu üles ning pääseda ligi teostele, esitustele ja muule sisule, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega (videoklipid kontsertidest, väljavõtted filmidest ja teleseriaalidest, muusikasalvestised jne).
Eelnõu kohaselt hakatakse reguleerima ajakirjandusväljaande (nt Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress) kirjastajatele kuuluvaid varalisi õigusi väljaande kasutamiseks veebis selliste veebilehtede poolt, kes koguvad infomatsiooni väga erinevatest allikatest, süstematiseerivad seda ning uuendavad regulaarselt (Nt Fark, Google News).
Samuti täiendatakse vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada kaitstud teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (nt esitust või fonogrammi) ilma õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Näiteks võimaldatakse teoste kasutamine ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel. Lisaks luuakse kultuuripärandiga tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused kaubanduskäibest väljas olevate teoste kasutamiseks kultuuripärandi tutvustamisel.
Lisaks sätestatakse tingimused päritoluriigi põhimõtte kohaldamiseks televisiooni- või raadioteenuse osutaja internetipõhise kõrvalteenuse (nt samaaegsed ülekanded või järelvaatamisteenus) pakkumisel.
Seadus on plaanitud jõustuma 7. juunil 2021.
3. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusemuudatusega laieneb nende isikute ring, kes saavad ilma kitsendusteta omandada Eestis maad.
Eelkõige puudutab see maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutust (MES), kes saab õiguse omandada põllumajandus- või metsamaad, ilma et talle kehtiks seaduses sätestatud kitsendused. Sellega võrdsustatakse MES maa omandajana näiteks Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse ja muu Eestis loodud avaliku õigusliku juriidilise isikuga. Piirangute kohaldamine MES-ile ei ole õigustatud, kuna ka siin täidetakse avalikke ülesandeid, seda tehakse lihtsalt eraõiguslikus vormis.
Muudatus on vajalik, kuna lihtsustab ja kiirendab MESi antava põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamist.
Meetme eesmärk on anda ettevõtjale käibevahendite puuduse leevendamiseks või investeeringuteks vajalike vahendite kaasamiseks võimalus kapitalirendi tingimustel põllumaad müüa ja tagasi rentida.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb MESil teatud juhul maa omandamiseks praegu taotleda asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu luba.
4. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks.
Praegu on Eestis korraga kasutusel mitu andmebaasi, mis sisaldavad biomeetrilisi isikuandmeid ja asuvad erinevate ministeeriumite haldusalades. Andmekogu ABIS eesmärk on luua nende põhjal keskne andmekogu, mis aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust.
ABIS andmekogu loomine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete võrdlusvõimekus avaldab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule aidates õiguskaitseorganitel lahendada kuritegusid.
ABIS andmekogus olevate andmete töötlemisel järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. ABIS-es säilitavate andmete omanik on inimene ise ning lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest on igal inimesel õigus teada, kes on tema andmeid vaadanud.
ABIS andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks. ABIS andmeid töödeldakse nii vähe, kui võimalik, ja ainult nii palju, kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.
5. Nõusolekud Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääne-Harju vallale (Meremõisa külas Laulasmaa tee L3 asuv kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Meremõisa külas Laulasmaa tee L3 asuva kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääne-Harju vallale lähedal olevatele kruntidele juurdepääsu teeks.
2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (Jüri-Aruküla kergliiklustee L19 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Jüri-Aruküla kergliiklustee L19 kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale Jüri-Aruküla kergliiklustee rajamiseks.
3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rõuge vallale (Varstu alevikus Varstu kergliiklustee L2 ja L5 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Varstu kergliiklustee L2 ja L5 kinnistute otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rõuge vallale, et neile rajada kergliiklustee koos tänava valgustusega.
4) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Tammede pst 2b)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Tammede pst 2b kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale Laagri raudteepeatuse juurde "Pargi ja reisi" parkla süsteemi kuuluva parkla rajamiseks. Projekti kohaselt on ette nähtud 40 parkimiskohta koos kõnniteede, haljastuse, tänavavalgustuse ja sadevee ärajuhtimise lahendusega. Lisaks on Tallinna linna omandis olevale Pärnade puiestee teemaale kavandatud varikatusega 30-kohaline jalgrattaparkla ning autoparkla sisse- ja väljapääsuteed.
6. Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Koroonakriisi leevenduseks mõeldud REACT-EU vahendid summas 72 837 751 eurot suunatakse haridus- ja teadusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile.
Ametliku ettepaneku React-EU vahendite kasutamiseks esitab Eesti Euroopa Komisjonile aprilli keskpaigas.
7. Raha eraldamine valitsuse omandireformi reservfondist maa-ametile, keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele ning maksu- ja tolliametile maa hindamisega seotud tegevusteks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse maa-ametile 348 022 eurot ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) 100 000 eurot maa korralise hindamise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks 2021. ja 2022. aastal. Maksu- ja tolliametile eraldatakse 75 000 eurot maa hindamisega seotud infotehnoloogiliste arendustööde eelanalüüsi läbiviimiseks.
8. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku kinnitada Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaadid.
9. Seisukoht Eesti menetlusse astumise kohta kohtuasjas T-769/20 (Ryanair vs. Euroopa Komisjon)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon kiitis augustis heaks riigiabi andmise Nordicale (aktsiakapitali suurendamiseks 22 miljonit ja laenuks 8 miljonit eurot). Ryanair vaidlustas komisjoni otsuse Nordicale riigiabi andmise kohta. Hagi põhjendamiseks on Ryanair esitanud neli väidet, millest kõige olulisema järgi kohaldas komisjon EL riigiabi norme vääralt.
Eesti soovib astuda menetlusse ning toetada kohtuasjas T-769/20 komisjoni, sest Eesti jaoks on oluline, et Üldkohus ei tühistaks komisjoni otsust riigiabi andmise kohta. Riik omanikuna otsustas Nordicat toetada seetõttu, et see on riigile oluline ettevõte, kelle tegevus ja likviidsus oli seoses viirusega majanduslikult tõsiselt häiritud.
10. Eesti seisukoht Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse C-614/20 (Lux Express Estonia) kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab Eesti seisukoha Euroopa Kohtu eelotsusetaotluse C-614/20 (Lux Express Estonia) kohta.
Eestis reguleerib ühistranspordi korraldust ühistranspordiseadus (ÜTS), mille järgi teostatakse liinivedu nii avaliku teenindamise lepingu alusel kui ka kommertsliiniveona. Seaduse § 34 sätestab, et riigisisesel liiniveol on nii kommertsalustel kui ka avaliku lepingu alusel tegutsev vedaja kohustatud vedama eelkooliealist last ja puudega isikut, samuti puudega isiku saatjat ja juht- või abikoera tasuta. Nende sõitjate vedu vedajale ei hüvitata. Lux Express Estonia esitas 12. augustil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse kahju hüvitise väljamõistmiseks, kuna leiab, et talle on kahju tekitatud sellega, et ta on ÜTS § 34 järgi kohustatud vedama riigisisesel kommertsliiniveol teatud sõitjaid tasuta, ilma selle eest riigilt hüvitist saamata.
Eesti seisukohtade Euroopa Kohtule esitamise tähtpäev on 12. aprillil 2021.
11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 15. detsembril 2020 esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu digiteenuste määruse ja direktiivi 2000/31/EC (COM(2020) 825) muutmise kohta (digiteenuste õigusakt). Digiteenuste õigusakti ajendiks on vajadus kaasajastada Euroopa Liidus veebipõhistele vahendusteenuste osutajatele kohalduvat õigusraamistikku, et tagada teenusesaajate turvalisus ja põhiõiguste parem kaitstus veebis ning vähendada liikmesriikide reeglite killustatust.
Veebipõhiste vahendusteenuse osutajate vastutust nende teenuse kaudu leviva ebaseadusliku veebisisu osas reguleerib alates 2000. aastast e-kaubanduse direktiiv, mille jõustumisest on oluliselt kasvanud selliste teenuste kasutamine. Digiplatvormid, sh sotsiaalmeedia-, videojagamis- ja müügiplatvormid etendavad täna keskset rolli uudiste tarbimisel ja avaliku arutelu kujundamisel ning teenuste ning toodete pakkumise hõlbustamisel. Nimetatud teenuste rolli kasvuga on suurenenud seotud riskid nagu ebaseadusliku sisu ja desinformatsiooni levik. Samuti on digiplatvormide rolli kasvuga suurenenud risk sõnavabaduse ekslikule või põhjendamatule piiramisele digiplatvormide poolse teabe modereerimise tõttu.
Mainitud probleemide adresseerimiseks näeb algatus ette veebipõhistele vahendusteenuse osutajatele mitmed hoolsuskohustused, kusjuures kohustused on kohandatud lähtudes vahendusteenuse olemusest, teenuseosutaja võimekusest ning potentsiaalse kahjuliku mõju ulatusest. Näiteks on arvesse võetud väga suurte digiplatvormide (üle 45 mil kasutaja kuus) olulist rolli ühiskondliku arutelu kujundamisel ning toodete ja teenuste pakkumisel, mistõttu nähakse neile eelnõuga ette kõige ulatuslikumad nõuded.
Vahendusteenuse osutajate tegevuse reguleerimine EL tasandil on vajalik, kuna digiteenuste osutajad tegutsevad tavaliselt mitmes liikmesriigis, kui mitte kogu liidus. Liikmesriigi tasandil teenuseosutajate reguleerimine on viinud vahendusteenuse osutajatele kohalduvate nõuete killustatuseni. See olukord pärsib ettevõtjate, ennekõike idufirmade ja väikeettevõtjate tegevust raskendades nende piiriülest laienemist. Seejuures pole nõuete killustatuse tingimuses tagatud kõigi EL kodanike tõhus ja võrdne kaitse veebis.
Eesti toetab e-kaubanduse direktiivi täiendamist digiteenuste õigusaktiga, et aidata kaasa Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu nõuete harmoneerimisele ning selle kaudu vahendusteenuste siseturu paremale toimimisele.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiturgude õigusakti eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti seisukohad esitatakse Euroopa Komisjoni poolt 15. detsembril 2020 avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõule, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris (digiturgude õigusakt - Digital Markets Act, edaspidi DMA).
DMA-ga kehtestatakse täiendavad kohustused suurtele platvormiteenuse pakkujatele, kes tegutsevad digiturgudel sisule juurdepääsu oluliste kontrollijatena ehk nn väravahoidjatena (ingl k gatekeeper).
Uue regulatsiooni eesmärk on tagada, et väravahoidjate poolt kontrollitud turud oleksid õiglased ja konkurentsile avatud. Enamikku tehinguid digikeskkonnas lõpp- ja ärikasutajate vahel vahendavad üksikud suured digiplatvormid. Nad on tänu ülisuurele mastaabisäästule ja tugevale võrguefektile omandanud digikeskkonnas positsiooni, kus äri- ja lõppkasutajad sõltuvad neist, et pakkuda või tarbida digikeskkonna kaudu pakutavaid tooteid ja teenuseid. Sellisteks platvormideks on näiteks operatsioonisüsteemid, sotsiaalmeediaplatvormid, äpipoed ning osad suured e-kaubanduse platvormid.
Algatusega adresseeritav probleem tuleneb sellest, et väravahoidjatel on võimekus suunata, kas ja millistel tingimustel saavad äri- ja lõppkasutajad ligipääsu digiturgudele, ning neil on seeläbi võimalik rakendada meetmeid ja kehtestada reegleid, mida turuosalised ei saa vältida. Seejuures võivad väravahoidjad oma platvormidel rakendada äripraktikaid, mis annavad neile ebaõiglase konkurentsieelise toodete ja teenuste pakkumisel või mis muul moel kahjustavad äri- ja lõppkasutajate vahelisi kaubanduslikke suhteid digiturul.
Digiturgude õigusaktiga kehtestatakse väravahoidjatele reeglid, millega piiratakse nende võimalusi rakendada oma platvormidel ebaõiglasi ning konkurentsi piiravaid äripraktikaid. Väravahoidjaks kvalifitseeruvad platvormiteenuse pakkujad, kes omavad olulist mõju EL digiturgudel; kujutavad endast olulist nn ligipääsuvõimaldajat digiturul selleks, et ärikasutajad saaksid oma teenused ja tooted viia lõppkasutajateni ning omavad stabiilset ja kestvat turupositsiooni.
Euroopa Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt võib Euroopas tegutsevaid väravahoidjaid kokku olla vahemikus 10–15. DMA algatuse kohaselt on väravahoidjate kvalifitseerijaks ja kehtestatavate reeglite täitmise üle järelevalve teostajaks kavandatud Euroopa Komisjon. Liikmesriikide pädevad asutused täidavad nõuandja rolli loodava digiturgude nõuandekomitee kaudu.
Eesti toetab eesmärki tagada, et turud, mida kontrollivad märkimisväärse mõjuga platvormiteenuse pakkujad, oleksid õiglased ja konkurentsile avatud.