1. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga suurendada välislähetuses viibivale rahvusvaheliste vedude autojuhile makstavat tulumaksuvaba päevaraha kuni 75 euroni päevas kogu välislähetuse aja kohta.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest enne muudatuste tegemist tuleks põhjalikult kaaluda kõikide välislähetuste päevarahade muutmist. Kehtiv päevaraha maksuvabastus kehtib aastast 2016. Rahandusministeerium leiab, et lähetuse päevaraha määrasid tuleks muuta kõikide välislähetuste puhul, sest lähetatul tekivad välisriigis täiendavad kulud sõltumata lähetusse saatva tööandja tegevusvaldkonnast.
2. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2024. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 2024. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks 102 eurot ühe kuu kohta. Tänavu oli vastav piirmäär 99 eurot. Piirsumma suurenemist 3 euro võrra on mõjutanud arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude, eelkõige tööjõukulude ja majanduskulude, kasv.
Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mille katmisega saab kohalik omavalitsus arvestada juhul, kui teise kohaliku omavalitsuse õpilane käib tema territooriumil asuvas koolis. • Tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest makstakse toetust põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses summas. Mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest makstakse põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses summas vastava aasta kohta.
2024. aasta tegevuskulu piirmäära arvestuse aluseks on 2022. aasta kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide kulud ning Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) kajastuv õpilaste arv lähtudes 10. novembri 2023. a. seisust.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.
3. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 "Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord" muutmine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kutselisel kalapüügil täiselektroonilisele andmete esitamisele üleminek lükatakse 1. jaanuarilt edasi 1. juulile. Samuti pikendatakse poole aasta võrra üleminekuaega, kui võib veel paberil laekunud aruandeid menetleda. Lisaks leevendatakse määrusega ka mõningaid kavandatud aruandluskohustusi. Näiteks kohustust märkida veealal olles mõnede püügivahendite koordinaadid või kohustust esitada püügil olles ja enne sadamasse saabumist teatud andmeid. 1. juulini jääb regionaal- ja põllumajandusministeeriumil aega kaluri infotehnoloogilise rakenduse koolituste korraldamiseks ja kalurkonna suunamiseks iseõppele andmeesituse testkeskkonda.
4. Haldusüksuste piiride muutmine Valga maakonna Valga vallas ja Võru maakonna Antsla vallas territooriumiosa üleandmisega
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kohaliku omavalitsuse volikogude algatusel muudetakse Valga maakonna Valga valla ja Võru maakonna Antsla valla piire. Valga tegi Antsla vallavolikogule ettepaneku muuta valdade piiri, andes osaliselt Lusti küla territooriumiosa Antsla valla koosseisu. Antsla vallavolikogu nõustus ettepanekuga.
Eelnõu kohaselt arvatakse Valga valla haldusterritooriumil asuvast Lusti külast Antsla valla koosseisu 4,41 km2 suurune territooriumiosa, mis on ⅔ senisest Lusti külast. Antsla vallale ülemineval alal elab 18 elanikku. Uue küla nimeks saab Lustimõisa küla.
Piiride muutmine toetab väljakujunenud territooriumi kasutamist kohalikes omavalitsustes ja arvestab kohaliku kogukonna soovidega.
Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
5. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 "Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse muutmisega rakendatakse riigieelarve seaduse 15. detsembril 2021. aastal jõustunud muudatustega, tõhustatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve (RES/RE) koostamise protsessi ja seiret ning tehakse mõned normitehnilised muudatused.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse, et rahandusministeerium esitab ministeeriumidele riigi eelarvestrateegia koostamiseks riigieelarve seaduses sätestatud rahastamiskava (ehk strateegia elluviimiseks määratud vahendite) maksimaalsed vahendite mahud vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud jaotusele. Määruse kehtiv redaktsioon reguleerib maksimaalsete vahendite mahtude esitamist vaid osaliselt, sätestades ainult tulemusvaldkondade makimaalsete vahendite mahtude esitamise.
Eelnõu kohaselt nähakse ette, et ministeeriumi valitsemisala eelarve projektis esitatakse lisainformatsioonina selle olemasolul riigieelarve eelnõus planeeritavad määrad ja piirmäärad koos selgituste ja arvestustega. Kehtiva õiguse kohaselt esitati lisainformatsioonina planeeritavad määrad ja piirmäärad vaid siis, kui need muutusid võrreldes eelmise aastaga.
Eelnõuga nähakse ette, et kui ministeerium soovib muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus liigendatud programmi tegevuste nimetust või arvu, tuleb esitada vastav ettepanek 1. aprilliks rahandusministeeriumile ning liigenduse muudatused otsustab valitsus 30. aprilliks. Esitamise tähtaegade seadmisel on lähtutud ministeeriumide seisukohast, et riigieelarve liigenduse muudatus peab olema tehtud piisavalt vara enne valitsemisala eelarveprojekti esitamist.
Määrusesse lisatakse täiendus, et tulemusaruandes tuleb mõõdikute sihttasemete andmete esitada vähemalt tulemusvaldkonna ja programmi tasemel ning tulemusaruanne on sisendiks Eesti 2035 arengustrateegiasse. Määruse kehtiv redaktsioon ei sisalda viidet riigi pikaajalisele arengustrateegiale Eesti 2035.
Lisaks sätestatakse, et rahandusministeerium valmistab ette ning ministeerium avaldab oma kodulehel detailsed eesmärkide ja mõõdikute sihttaseme ning sihttasemete saavutamise andmed masintöödeldaval viisil tulemusaruande juures.
Osad määruse sätted tunnistatakse kehtetuks. Nt säte, mis reguleerib riigieelarve liigendust. Riigieelarve liigenduse määravad riigieelarve seadus ja selle alusel kehtestatud eelarveklassifikaator, mistõttu puudub vajadus selle täiendavaks reguleerimiseks antud määrusega.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.
6. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse tervisekassa ajakohastatud tervishoiuteenuste loetelu, et parandada ravivõimaluste kättesaadavust. Olulise muudatusena suureneb täiskasvanud ravikindlustusega inimeste hambaravihüvitis uuest aastast 20 euro võrra seniselt 40-lt 60-le eurole, omaosaluse määr jääb samaks, ehk inimesel endal tuleb tasuda pool arvest.
Kõikide teiste suurema hambaravihüvitise sihtrühmade, näiteks rasedate, töötute, pensionäride, hüvitise suurus on senise 85 euro asemel 105 eurot, omaosaluse määr langeb 15%lt 12,5%le..
Teise olulisema muudatusena rahastatakse perearstiabi teenuste kättesaadavuse tagamiseks perearstiabi digiteenindusplatvorme ning rakendatakse lisatasu täiendava õe ressursi eest tervisekeskuses.
Eriarstiabis lisatakse loetellu tõenduspõhised ja kulutõhusad uued teenused ja uuendatakse olemasolevate teenuste hindasid, et tagada paremad ravivõimalused ja optimaalsed hinnad. Näiteks ajakohastatakse järelravi voodipäeva piirhinda, EMO teenuste hindu.
Terviseedenduse ja haiguste ennetuse parandamiseks lisatakse nt spinaalse lihasatroofia sõeluuring vastsündinutele, laiendatakse rinnavähi sõeluuringu sihtrühma, lisades 70- ja 74-aastased naised. Samuti lisatakse COVID-19 vastu vaktsineerimine, mida varem rahastati väljaspool tervishoiuteenuste loetelu.
Ravimiteenuste muudatusena lisanduvad uued tõenduspõhised ja kulutõhusad haiglaravimid erinevate kasvajaliste haiguste, kahe harvaesineva haiguse ja raske astma raviks.
Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2024. aastaks on 118,53 miljonit eurot, millega on arvestatud tervisekassa eelarves. Täiendavaid kulusid riigieelarvele ei teki. Tervisekassa nõukogu on kavandatud muudatused heaks kiitnud.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.
7. Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekord
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kehtestada Kuressaare muinsuskaitsealale uus kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded.
Eelnõu järgi muudetakse muinsuskaitseala piire lisades muinsuskaitseala senisest kaitsevööndist muinsuskaitsealasse 200 kinnistut ja muinsuskaitsealast arvatakse välja 58 kinnistut, mis jäävad eelnõu kohaselt muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Muinsuskaitseala piiri suurim muudatus puudutab praegu kaitsevööndis asuvate ajaloolise Toriküla ja Uus-Roomassaare tänava piirkondade osalist liitmist muinsuskaitsealaga. Muinsuskaitseala hõlmab edaspidi mh Kuressaare sadama piirkonda, Tori abajat ning Ujula abajat. Lisaks tehakse väiksemaid piirimuudatusi. Muinsuskaitsealast arvatakse välja osa Ojassoo ja Garnisoni tänava vahelisest kvartalist, mis on hoonestatud vaid nõukogudeaegsete hruštšovka-tüüpi kortermajadega. Samuti jäetakse muinsuskaitsealast välja M. Körberi tänava lõpust lõik ning üksikud kinnistud Veski ja Aia tänava nurgal, Vallimaa, Rohu ja Kohtu tänavate vahelises kvartalis ning nn Slupi platsiga külgnevad kinnistud J. Smuuli tänava ääres.
Muinsuskaitseala senine kaitsevööndi piir jääb samaks, kuid senisele kaitsevööndile lisatakse oluliste kaugvaadete säilitamiseks vajalikud vaatesektorid eesmärgiga tagada Kuressaare linnuse tornide ja muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.
Eelnõu kohaselt vähendatakse seniseid omandipõhiõiguse piiranguid, mis tulenevad muinsuskaitsealal paiknevate hoonete kategoriseerimisest A-, B- ja C-kaitsekategooriasse, kuid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid ei kategoriseerita. Igale kaitsekategooriale nähakse eelnõuga ette erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused, näiteks A-kaitsekategooria hoone puhul tuleb säilitada autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris, mis tähendab, et olenevalt tegevuse iseloomust on vajalik koostada tegevuskava, taotleda muinsuskaitse eritingimused või tööde tegemise luba. Eelnõu järgi vabastatakse B-kaitsekategooria hoonetega seotud tegevus Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete, näiteks väikesed abihooned, nende puhul ei ole vaja hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks enam taotleda tööde tegemise luba ja muinsuskaitse eritingimusi.
Muinsuskaitseameti luba pole vaja nt kinnistul kõrghaljastuse rajamiseks väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala või raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks kui KOV üksus on kooskõlastanud raieloa Muinsuskaitseametiga. Eelnõu järgi ei nõuta enam muinsuskaitseala kaitsevööndis Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel ning Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist.
Eelnõu kohaselt suureneb muinsuskaitsealale jäävate hoonete omanike hulk, kuid eelnõu kohaselt vähendatakse olulisel määral senist kinnistuomanike halduskoormust, samuti väheneb Muinsuskaitseameti töökoormus. Kuressaare muinsuskaitsealal olevale ligikaudu 1200 hoonele tehakse eelnõuga olulisi leevendusi, kuna kõikide muinsuskaitseala hoonete puhul seni kehtinud nõuded jäävad kehtima vaid 42-le A-kaitsekategooriasse määratud hoonele, kuhu lisandub laiendataval alal 11 hoonet, kus lisaks eksterjööri säilitamisele jääb alles ka olemasolev interjööris säilinud väärtuste säilitamise ja hoidmise kohustus.
Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2023. a korralduse nr 233 "Toetusfondi lisavahendite jaotus 2023. aasta III kvartalis" muutmine
Esitajad: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks täiendavalt 0,5 miljonit eurot ja parandatakse asendus- ja järelhooldusteenuse toetuse jaotust kohalike omavalitsuste lõikes. Vastavad vahendid on ette nähtud 2023. aasta riigieelarve seaduses toetusfondi hulgas.
Toimetulekutoetuste maksmiseks antakse täiendavalt 0,5 miljonit eurot 29-le kohalikule omavalitsusele. Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2023. aasta kümne kuuga 37,9 miljonit eurot, mis on 22% rohkem kui 2022. aasta samal perioodil. Peamiselt on see tingitud toimetulekupiiri tõstmisest 2022. aasta juunist 150 eurolt 200 eurole ning 2022. I poolaasta madalamast võrdlusbaasist: sõjapõgenikud lisandusid järk-järgult alates märtsist. Taotluse arv on siiski 2023. aasta aprillist juba languses ning oktoobris oli see juba 21 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.
9. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidab valitsus heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel Kirgiisi Vabariigiga sõlmitava partnerlus- ja koostöölepingu (Enhanced Partnership and Cooperation Agreement) ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama.
ELi ja Kirgiisi Vabariigi kahepoolsed suhted tuginevad 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingule (Partnership and Cooperation Agreement), mis reguleerib nii poliitilist, majanduslikku kui ka valdkondlikku koostööd ja mõlema lepinguosalise kohustusi. ELi nõukogu 2017. aasta otsusega anti Euroopa Komisjonile volitused alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimise üle. Läbirääkimised viidi lõpule 2019. aastal. Leping kujutab endast uut etappi ELi ja Kirgiisi Vabariigi lepinguliste suhete arengus ning selle eesmärk on edendada ja süvendada poliitilist koostööd ja majanduslikku partnerlust. Ühtlasi on lepingu oluline eesmärk lähendada Kirgiisi Vabariigi õigust ELi õigustikule.
Olulisi muutusi toob lepingu sõlmimine kaubandusrežiimi edasise liberaliseerimise osas nii kahepoolsete, mitmepoolsete kui ka WTO süsteemi kuulutavate lepingute ja meetmete kaudu. Senisest tihedamad kaubandussuhted Kirgiisi Vabariigiga aitavad hoida ja suurendada ELi konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses. Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osa soovitud mõjuks on majanduskasv Kirgiisi Vabariigis. Leping aitab luua ettevõtlusvõimalusi nii Euroopa Liidus kui ka Kirgiisi Vabariigis ning aitab soodustada Kirgiisi Vabariigi majanduse ajakohastamist ja lähendamist ELi majandusele. Protsessi lõpptulemuseks peaksid olema rangemad tootestandardid, paremad teenused kodanikele ning eelkõige Kirgiisi Vabariigi valmisolek konkureerida senisest paremini rahvusvahelisel ja Euroopa Liidu turul. Vabakaubandusala tagab Kirgiisi Vabariigile senisest parema ligipääsu Euroopa turule ning suurendab eeldatavasti Euroopa Liidu investeeringuid Kirgiisi Vabariigis.
Lepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti õigusakte. Eesti Vabariigi põhiseaduses nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid samuti ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus ratifitseerida.
10. Eesti seisukohad 19.12 transpordi-, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (energeetika)
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
19. detsembri EL energeetika ministrite nõukogul on kavas poliitilise kokkuleppe sõlmimine kolme erakorralise määruse üle, mis käsitlevad gaasiturul solidaarsuse suurendamist, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist ja turukorrektsioonimehhanismi. Nõukogu kokkulepete eesmärk on nende kehtivate erakorraliste määruste kestvust pikendada ühe aasta võrra.
Gaasi varustuskindlusele suunatud erakorralise määruse eesmärk on suurendada solidaarsust gaasiostude parema koordineerimise, tõhusama piiriülese koostöö ja hindade volatiilsust vähendavate meetmete abil. Taastuvenergia kasutuselevõtu tõhustamise määrus keskendub teatud taastuvenergia tehnoloogiate loamenetlusprotsesside kiirendamisele. Turukorrektsioonimehhanismi määrusega loodi ettevaatavalt erimehhanism gaasi hinnalae kehtestamiseks EL-is, et kaitsta kodanikke ja majandust liiga kõrgete energiahindade eest.
Eesti toetab määruste pikendamist ühe aasta võrra.
Muude küsimuste all tutvustab Belgia järgmise poolaasta eesistujana oma eesistumise kava. Samuti Leedu tõstatab tuumaohutuse ja läbipaistvuse küsimuse Valgevene tuumajaama teise ploki käitamise alustamisel. Eesti võtab kõikide muude küsimuste all informatsiooni teadmiseks.
Eestit esindab nõukogu istungil kliimaminister Kristen Michal.
11. Ülevaade Eesti seisukohast plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide direktiivi hääletusel
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Ülevaade
Majandus- ja infotehnoloogiaminister informeerib valitsust Eesti seisukohast direktiivi eelnõu hääletusel plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide kohta. Euroopa Komisjon avaldas 13. veebruaril 2023 eelnõu, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas.
Plii ja selle anorgaanilised ühendid on toksilised ained, mis mõjutavad sellega kokku puutunud inimeste tervist. Kokkupuute risk on kõrge kaevandamisel ja esmasel töötlemisel ning hilisemal kasutamisel või ümbertöötlemisel patareide ja akude puhul. Eesti seisukohad eelnõu üldise lähenemisviisi vastuvõtmiseks Euroopa Liidu Nõukogu 12. juuni istungil kinnitati 8. juunil valitsuses ja 9. juunil Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. Direktiivi eelnõu üle toimub parlamendi lõpphääletus 26. veebruaril 2024.
Läbirääkimiste käigus saavutati Euroopa Parlamendiga esialgne kokkulepe, mis erineb Eesti juunis kinnitatud seisukohast plii bioloogilise piirnormi osas, kuid seda vaid vähesel ja Eestile sobival määral, mistõttu on põhjendatud, et Eesti toetab lõppkokkuleppe saavutamist. Seetõttu esitatakse valitsusele ja Riigikogu EL asjade komisjonile selgitus eelnõu osas saavutatud lõppkokkuleppe kohta ja põhjendus selle toetamise kohta EL-i alaliste esindajate komitee 6. detsembri 2023. aasta istungil.
