1. Arvamuse andmine atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme 8. mail algatatud eelnõu.
Eesmärgiks on kaotada kohustus kasutada CO2 müügist saadud tulust vähemalt 50% (möödunud aastal ca 200 miljonit eurot) kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu esitajate arvates on Eesti põhjendamatult võtnud rangemalt üle direktiivi, mis piirab ebamõistlikult Riigikogu võimalusi otsustada raha kasutamise üle. Eelnõu on plaanitud jõustuma üldkorras.
Kliimaministri ettepanek on eelnõu mitte toetada. Direktiivis 2003/87/EÜ esineva sõnastuse "tuleks kasutada" mõtteks on, et "tuleb kasutada", mitte, et "võib kasutada". Direktiivi muudatuste järgi, mis tuleb üle võtta käesoleva aasta lõpuks, tõuseb kohustus kasutada saadud tulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks direktiivis sätestatud valdkondades juba 50 %-lt 100 %-le.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu keskkonnakomisjonile.
2. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (29 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Leo Kunnase k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõuga taaskehtestatakse ametialaste süütegude koosseisud - lisatakse ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase lohakuse koosseis.
Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Karistusseadustiku (KarS) §-de 289 ja 290 (ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus) kehtetuks tunnistamise eesmärgiks oli piirata ametiisikute vastutust ametiseisundi kuritarvitamise eest juhtumitega, kus teoga on tekitatud teisele isikule suur varaline kahju. Vastutuse selliste tegude eest näeb ette KarS-i § 201.1 (usalduse kuritarvitamine). Lisaks täiendati koos KarS § 289 ja 290 kehtetuks tunnistamisega KarS-i eriosa mitme uue süüteokoosseisuga. Muudatuste lähtekohaks oli laiade ja määratlemata üldkoosseisude vastuolu põhiseaduses sätestatud kuriteokoosseisu määratletuse ning õigusselguse põhimõttega (põhiseaduse §-d 23 ning 13 lg 2). Isiku jaoks peab olema piisavalt selge, millist (õiguspärast) käitumist temalt eeldatakse ning millised asjaolud määravad tema vastutuse. Seaduseelnõus ette pandud kahe koosseisu taastamisega karistusseadustikus tekiks karistusseadustikus taas võimalik vastuolu põhiseadusliku määratletuspõhimõttega – probleem, mille lahendamiseks 2007. aastal just nimelt needsamad kuriteokoosseisud kehtetuks tunnistati ja ametialaste kuritegude süsteem ümber kujundati.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu õiguskomisjonile.
3. Arvamuse andmine julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Leo Kunnase ja Alar Lanemani k.a 8. mail algatatud julgeolekuasutuste seaduse (JAS) muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga muudetakse JAS-i selliselt, et täiendatakse julgeolekuasutuste loetelu Kaitseväe Luurekeskusega (LUK) ning korrigeeritakse ja täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid. LUK-i ülesannetena sätestatakse riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine ning vastuluure teostamine riigi Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
4. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (32 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku ja Rene Koka k.a 8. mail algatatud eelnõu. Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksumäära 20%-lt 17%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
5. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (33 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rene Koka ja Henn Põlluaasa k.a 8. mail algatatud eelnõu. Eelnõu kohaselt suurendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 5%-lt 21%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega. Teatud ettepanekud (SE 33, 34, 81) näevad ette ka maksumäära tõusu, konkreetsemalt ajakirjandusele kehtiva käibemaksumäära tõusu kuni 25%-ni. Rahandusministeerium ei toeta seda, sest EL direktiivist 2006/112/EÜ tulenevalt kehtestavad riigid hariliku maksumäära ja teatud tingimustel on õigus kehtestada vähendatud maksumäärasid. Harilikust maksumäärast kõrgemat maksumäära kehtestada ei ole lubatud.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
6. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (34 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rene Koka ja Anti Poolametsa k.a 8. mail algatatud eelnõu. Eelnõu kohaselt suurendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 5%-lt 22%-le.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega. Teatud ettepanekud (SE 33, 34, 81) näevad ette ka maksumäära tõusu, konkreetsemalt ajakirjandusele kehtiva käibemaksumäära tõusu kuni 25%-ni. Rahandusministeerium ei toeta seda, sest EL direktiivist 2006/112/EÜ tulenevalt kehtestavad riigid hariliku maksumäära ja teatud tingimustel on õigus kehtestada vähendatud maksumäärasid. Harilikust maksumäärast kõrgemat maksumäära kehtestada ei ole lubatud.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
7. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Priit Sibula algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt on lapsetoetuse suurus pere iga lapse kohta 130 eurot. Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot kuus. Seaduse rakendamisega kaasneb eeldatav kulu riigieelarvele umbes 144 miljonit eurot aastas. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal.
Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalik eelnõusid toetada, sest muudatusettepanekud toovad kaasa 2024. aastast riigieelarvele täiendavaid püsivaid ja pikaajalisi lisakohustusi, mida ei ole võimalik praegustes kitsastes eelarvetingimustes teha.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 20. juuniks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
8. Arvamuse andmine ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (41 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu. Analoogne arvamuse andmiseks esitatud eelnõuga, mis oli 12. jaanuari Vabariigi Valitsuse istungil. 12. jaanuari istungil analoogse eelnõu osas loobus Vabariigi Valitsus arvamuse andmisest.
Eelnõuga vabastatakse koduomanikud kõnniteede koristamise kohustusest, sh libeduse ja lume tõrjumisest. Ühtlasi soovitakse tagada KOV-ide endi poolt kõnniteede õigeaegne ja parem puhastamine. Lisaks tunnistatakse kehtetuks KOV-i õigus panna isikutele koormisena nende territooriumiga vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamine. Kavandatud jõustuma 1. mail 2024. aastal.
Vabariigi Valitsuse ettepanek on eelnõu mitte toetada. Eelnõuga kavandatu teoks tegemine vajaks KOV-idele kaasnevate kulude analüüsimist.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 19. juuniks Riigikogu majanduskomisjonile.
9. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Aivar Koka ja Helir-Valdor Seedri algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu kohaselt on lapsetoetuse suurus pere iga lapse kohta 150 eurot. Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot kuus. Seaduse rakendamisega kaasneb eeldatav kulu riigieelarvele umbes 176,8 miljonit eurot aastas. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal.
Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalik eelnõusid toetada, sest muudatusettepanekud toovad kaasa 2024. aastast riigieelarvele täiendavaid püsivaid ja pikaajalisi lisakohustusi, mida ei ole võimalik praegustes kitsastes eelarvetingimustes teha.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 20. juuniks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
10. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Riina Solmani algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu kohaselt on lapsetoetuse suurus pere iga lapse kohta 140 eurot. Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot kuus. Seaduse rakendamisega kaasneb eeldatav kulu riigieelarvele umbes 176,8 miljonit eurot aastas. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal.
Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalik eelnõusid toetada, sest muudatusettepanekud toovad kaasa 2024. aastast riigieelarvele täiendavaid püsivaid ja pikaajalisi lisakohustusi, mida ei ole võimalik praegustes kitsastes eelarvetingimustes teha.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 20. juuniks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
11. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu kohaselt täiendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pädevuses olevaid sätteid vallavanemale või linnapeale, palgalistele valitsusliikmetele, samuti volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu ja hüvitise suuruse määramiseks.
Eelnõu järgi saab vallavanemale või linnapeale, palgalistele valitsusliikmetele, samuti volikogu esimehele ja aseesimehele määratavat töötasu ja hüvitist suurendada vaid volikogu järgmise koosseisu kohta. Eelnõu eesmärgiks on välistada olukorrad, mille järgi kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsustab enda valitavate omavalitsusjuhtide töötasude ja hüvitiste suurendamise. Eelnõu järgi jõustub seadus üldises korras.
Rahandusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna eelnõu riivab ülemääraselt kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud kavandatava muudatuse kooskõla Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttega, mis on üks KOVide toimimise garantiisid. Seletuskirjas ei ole esitatud ka kaalutlusi, miks praegune KOKS sõnastus, mis annab KOV juhtide tasude määramisel nö jooksvale volikogu koosseisule kaalutlusõiguse, on sisuliselt ebakohane.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
12. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (68 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu kohaselt on lapsetoetuse suurus pere iga lapse kohta 120 eurot. Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot kuus. Seaduse rakendamisega kaasneb eeldatav kulu riigieelarvele umbes 111,7 miljonit eurot aastas.
Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalik eelnõusid toetada, sest muudatusettepanekud toovad kaasa 2024. aastast riigieelarvele täiendavaid püsivaid ja pikaajalisi lisakohustusi, mida ei ole võimalik praegustes kitsastes eelarvetingimustes teha.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal.
13. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, eelnõu kohaselt on selleks 12,06%. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
14. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (72 SE)
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Ants Froschi k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõuga tõstetakse valimiste võltsimise eest ette nähtud karistuse määra. Eelnõu autorite hinnangul peaksid valimiste võltsimise suhtes kohalduvad karistusmäärad olema võrreldavad karistusmääradega, mis kehtivad riigireetmise kohta. Kehtiva seaduse kohaselt on valimiste võltsimise eest ette nähtud rahatrahv või ülemmäärana kuni kolme aastane vanglakaristus. Eelnõuga tõstetakse vangistuse ülemmäär kümnele aastale.
Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Karistusseadustiku (KarS) § 163 paikneb 10. peatüki (poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod) 3. jaos (süüteod valimisvabaduse vastu). Eelnõus väljapakutud sanktsiooni tõstmine kuni kümne aastani viib karistusseadustiku 10. peatükis oleva karistussüsteemi oluliselt tasakaalust välja. Karistusmäära võimalik tõstmine nõuab ka teiste samas jaos olevate tegude põhjalikku hindamist ning vajadust kaaluda ka ülejäänud sanktsioonide muutmist.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu õiguskomisjonile.
15. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (73 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Martin Helme k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks MTÜ Slava Ukraini mõeldud tulumaksuvabastuse säte. Kehtiva õiguse kohaselt ei maksta MTÜ Slava Ukraini tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Lisaks MTÜ-le Slava Ukraini on sama soodustus kehtivas õiguses ka MTÜ Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Seadus jõustub üldises korras.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Seaduse järgi on võimalik teha annetusi mitmele erinevale juriidilisele isikule, seega on residendist juriidilistel isikutel võimalik valida, kelle kaudu nad soovivad Ukrainat toetada. Ühtlasi on maksuvabastus tehtud annetuselt tähtajaline (kuni 2023. aasta 31. detsembrini) ja annetuste maht MTÜ-le Slava Ukraini on oluliselt vähenenud.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
16. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (74 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Muudatuse järgi soovitakse välistada valimisliitude osalemine kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kohalikesse volikogudesse saaksid kuuluda erakondade nimekirjades kandideerinud ning üksikkandidaadid.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
17. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt on selleks 11,96% residendist füüsilise isiku maksustavast tulust, eelnõu kohaselt saab selleks 11,97%. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
18. Arvamuse andmine karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Karistusseadustikku lisatakse täiendav kuriteokoosseis, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkuse ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõtet. Selleks nähakse ette karistused inimestele nende tahte vastaselt ravimite manustamise ning tahtevastaselt ravimite manustamisele sundimise või survestamise eest.
Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõuga kavandatavale kooseisule lähedased koosseisud on kehtivas õiguses olemas. Karistusseadustiku (KarS) §-s 138 on sätestatud ebaseaduslike inimuuringute tegemise kuriteokoosseis, mille kohaselt on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemine inimesega, kes ei olnud selleks andnud seaduses ettenähtud korras oma nõusolekut või keda enne nõusoleku andmist ei olnud teavitatud olulistest uuringuga kaasneda võivatest ohtudest. Tervishoiuteenuse osutamine on reguleeritud võlaõigusseaduses, mis sätestab nii tervishoiuteenuse osutamise mõiste kui ka tervishoiuteenuse osutaja vastutuse. Kui nõusolekuta ravimine toob kaasa tervisekahju, siis on omakorda rakendatavad KarS §-d 118, 119, 121 või teised tervisevastased süüteokoosseisud olenevalt tekitatud kahjust. Kui isikut ähvardatakse vägivallaga, on tegemist KarS §-s 120 sätestatud kuriteoga.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu õiguskomisjonile.
19. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. Eelnõu järgi algatatakse rahvahääletus volikogu või vähemalt kümne protsendi hääleõiguslike valla- või linnaelanike, kuid mitte vähem kui kolmekümne hääleõigusliku valla- või linnaelaniku poolt. Kohalikule rahvahääletusele ei saa panna riigielu küsimusi ning küsimusi, mille rahvahääletuse tulemus võib olla seadusega vastuolus. Rahvahääletus peab toimuma aasta jooksul esitamise ajast ja tulemus on siduv, kui hääletusel osaleb vähemalt kolmkümmend protsenti valimisõiguslikest elanikest, muul juhul ei ole tulemus siduv.
Rahandusministeerium ei saa eelnõu toetada, kuna eelnõu algataja ei ole veenvalt selgitanud, miks on KOKSi tarvis lisada siduvate tulemustega rahvahääletus ning kuidas mõjutab uue instrumendi lisamine senist esindusdemokraatial põhinevat otsustusmehhanismi. RaM leiab, et senised KOV elanike osaluse ja kaasamise võimalused on esindusdemokraatia põhimõttega hästi tasakaalus ning nende muutmine vajab kaalukaid põhjendusi.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
20. Arvamuse andmiseks looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Martin Helme ja Helle-Moonika Helme 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõuga muudetakse looduskaitseseaduse eesmärki ja lisatakse senisele sõnastusele, mille järgi tuleb kaitsta loomi, taimi ja seeni ning nende elupaiku, eesmärk kaitsta ka inimest looduse osana ning tagada inimese elukeskkonna säilimine. Muudatuse eesmärgiks on tagada inimese ja looduse kooskõla, neid mitte vastandada, ning seaduse eesmärgi sõnastuse täiendamine aitab seda rõhutada.
Kliimaministri ettepanek on eelnõu mitte toetada. Looduskaitse on keskkonnakaitsest kitsam mõiste ja keskendub seejuures just loodusele, sealhulgas looduse iseväärtusele. Inimese sissetoomine looduskaitseseaduse eesmärkidesse viib soovitud sihist pigem kaugemale ja võib nõrgestada looduse kui iseväärtuse kaitset.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu keskkonnakomisjonile.
21. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rain Epleri k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu kohaselt tõstetakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust 40 000 eurolt 60 000 euroni. Seadus jõustub üldises korras.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
22. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme k.a 8. mail algatatud.
Eelnõu eesmärgiks on langetada diislikütuse aktsiisi. Kehtiva õiguse kohaselt on diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta ja alates 1. maist 2024. a 399 eurot 1000 liitri kohta. Eelnõu kohaselt saab aktsiisimääraks 330 eurot 1000 liitri kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
23. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rene Koka ja Evelin Poolametsa k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 5%-lt 25%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega. Teatud ettepanekud (SE 33, 34, 81) näevad ette ka maksumäära tõusu, konkreetsemalt ajakirjandusele kehtiva käibemaksumäära tõusu kuni 25%-ni. Rahandusministeerium ei toeta seda, sest EL direktiivist 2006/112/EÜ tulenevalt kehtestavad riigid hariliku maksumäära ja teatud tingimustel on õigus kehtestada vähendatud maksumäärasid. Harilikust maksumäärast kõrgemat maksumäära kehtestada ei ole lubatud.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
24. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, eelnõu kohaselt on selleks 12,15%. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
25. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse järgi on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Eelnõu kohaselt suureneb see 0,49 euroni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 430 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
26. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (84 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa k.a 8. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on langetada pliivaba bensiini aktsiisi. Kehtiv pliivaba bensiini aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri kohta, eelnõu kohaselt on aktsiisimäär 359 eurot 1000 liitri kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
27. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on ebaseadusliku asendusemaduse muutmine väärteost kuriteoks ning lisaks senisele rahatrahvile sanktsioonina ka vangistuse võimaluse kehtestamine. Eelnõu järgi võib vangistuse pikkuseks määrata kuni kümme aastat. Samuti nähakse ette võimalus juriidilise isiku sundlõpetamiseks.
Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusel ettepaneku eelnõu mitte toetada. Karistusseadustiku (KarS) § 132 lõike 1 kohaselt karistatakse rahalise karistusega võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise eest naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda. Seega on ka kehtiva seaduse kohaselt tegemist kuriteoga, mitte väärteoga nagu eelnõu esitajad on väitnud. Kuriteo toimepanija karistamine rahalise karistusega, mille suurus sõltub süüdlase sissetulekust, on raske karistus ja proportsionaalne kuriteoga. Väljapakutud kujul eelnõusse kuni kümneaastase vangistuse lisamisega ei saa kuidagi nõustuda, kuna see ei arvesta karistusseadustiku eriosa sanktsioonisüsteemiga ega ka teiste isikuvastaste süütegude eest mõistetavate karistustega ning tekitaks karistusseadustiku eriosasse ebajärjepidevust. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu ka muudatuse tegemise selget vajadust ja arvestatavaid põhjendusi. Kuna kehtiv seadus juriidilisele isikule kohaldatava põhikaristusena sundlõpetamist ette ei näe, ei ole võimalik juriidilise isiku sundlõpetamist KarS § 132 lõikesse 2 karistusena lisada.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu õiguskomisjonile.
28. Arvamuse andmine rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu k.a 8. mail algatatud seaduseelnõu.
Tunnistatakse kehtetuks rahvahääletuste läbiviimisel e-hääletamise võimalus.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. juuniks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
29. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksumäära 20%-lt 16%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
30. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96%, eelnõu kohaselt on selleks 12,08%.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
31. Arvamuse andmine välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (95 SE) kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu eesmärk on seoses inflatsiooniga suurendada suurinvestorile antava elamisloa puhul tema poolt tehtava investeeringu miinimummäära 1 000 000 eurolt 1 200 000 euroni. Eelnõuga sätestatakse, et suurinvestor on välismaalane, kes on teinud vähemalt 1 200 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriuhingutesse.
Siseministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada. Siseministeerium märgib, et suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk on soodustada investeeringute tegemist sellisesse äritegevusse Eestis, mis on avalikes huvides ja aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Seega on suurinvestori ettevõtluseks elamisloa andmise eesmärk toetada välisinvesteeringute riiki toomist, mis loob kõrge lisandväärtusega töökohti, toob riiki uusi teadmisi, võimaldab kasutusele võtta kapitalimahukaid tehnoloogiad ja arendab ning kasvatab seega Eesti majandust. Siseministeeriumi hinnangul on kehtivad suurinvestori ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise tingimused eesmärgipärased ja investeeringu määra tõstmine ei pruugi olla põhjendatud. Suurinvestori kehtiv investeeringu määr on piisav hoidmaks ära elamislubade võimalikku väärkasutust ja praktikas ei ole ilmnenud vajadust selle muutmise järele. Investeeringu nõude suuruse muutmisele peaks eelnema põhjalik analüüs leidmaks tasakaalupunkti välisinvesteeringute riiki toomise majanduslike mõjude ja ettevõtluse eesmärgil võimaldatava migratsiooni mõjude vahel.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 26. juuniks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
32. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (102 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult maksustatavat tulumaksu määra 20%-lt 18,8%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
33. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra 20%-lt 19,2%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
34. Arvamuse andmine perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (106 SE) kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikme Varro Vooglaidi algatatud eelnõu.
Eelnõuga täiendatakse lapse andmete registreerimise korda ning täidetakse seaduses olev lünk juhtumite korral, mil laps sünnib kodus või teel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Eelnõu kohaselt väljastab sellistel juhtudel vastava tõendi perearst.
Siseministeerium, koostöös Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga, teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada ning toob selleks välja mitmeid põhjuseid. Ministeeriumi hinnangul tuleks tervishoiuteenuse osutajate pädevuse piiritlemiseks või laiendamiseks erinevate toimingute tegemisel muuta mõnd Sotsiaalministeeriumi pädevuses olevat tervishoiukorraldusega seonduvat õigusakti, mitte perekonnaseisutoimingute seadust, mille reguleerimisalaks on perekonnaseisuasutuste pädevus ja ülesanded, perekonnaseisutoimingute tegemise kord ning isikute õigused ja kohustused perekonnaseisutoimingute tegemisel. Eelnõuga on reguleerimata sisuline tervishoiuteenuse osutamine ja selle pädevus, mille kohta üldse perearst saaks sünnitõendi väljastada. Ministeerium märgib, et praegune sünni registreerimise menetlus tagab, et ema ja lapse põlvnemine ei ole sisuliselt vaidlustatav ning Siseministeerium ei pea õigeks seda süsteemi lõhkuda. Lisaks on Siseministeerium seisukohal, et eelnõu seadusena vastu võtmisel võib tulevikus tekkida probleem ka inimkaubandusega. Kui sünni registreerimiseks kehtib regulatsioon, mis nõuab põlvnemise tõsikindlat tuvastamist, siis vastsündinute inimkaubitsemist on vähem või see puudub sootuks. Lõpetuseks toob ministeerium välja, et väljaspool haiglat tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta sündinud laste sünnid ei jää registreerimata, kui pered tegutsevad seaduses ette nähtud reegleid järgides ning pöörduvad kohtusse põlvnemist tuvastama. Vastav kohtumenetlus on üldjuhtudel kiire ning lahendini jõutakse üldjuhtudel ühe kuu jooksu. Riigi eesmärk on selle tegevusega kaitsta lapse ja ema tervist ning lapse kui nõrgema osapoole huve, mitte seada lapsevanemaid ebavõrdsemasse seisu võrreldes teistega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu õiguskomisjonile.
35. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (107 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme ja Evelin Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra 20%-lt 19%-le. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
36. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (108 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase k.a 10. mail algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksumäära 20%-lt 17,5%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
37. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme ja Evelin Poolametsa algatatud eelnõu.
Seletuskirja järgi vähendatakse juriidilise isiku tulumaksu määra, mis on hetkel on 20% ning füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
38. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt hakkab maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele kehtiva 11,96% asemel laekuma 12,05% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
39. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (111 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse pliibensiini aktsiisimäära 563 eurolt 1000 liitri kohta 359 eurole 1000 liitri kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
40. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud eelnõu.
Kehtiva õiguse järgi laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt laekub maksumaksja elukohejärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 12% residendist füüsilise isiku maksustavast tulust. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
41. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (113 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Seletuskirja kohaselt väheneb eelnõu kohaselt juriidilise isiku tulumaksu määr, mis on kehtiva õiguse kohaselt 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
42. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirja kohaselt väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr kehtivalt 20%-lt 18,1%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
43. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (115 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirja kohaselt väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr kehtivalt 20%-lt 19,8%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
44. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt hakkab maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele kehtiva 11,96% asemel laekuma 12,14% residendist füüsilise isiku maksustavast tulust. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
45. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära.
Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,39 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 380 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
46. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra. Eelnõu kohaselt langeb see 20%-lt 19,7%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
47. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 107 eurolt 1000 liitri kohta 60 eurole 1000 liitri kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
48. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära.
Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,32 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 345 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
49. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Kert Kingo algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra. Eelnõu kohaselt langeb see 20%-lt 18,2%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
50. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse lennukibensiini aktsiisimäära 563 eurolt 1000 liitri kohta 359 euroni 1000 liitri kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
51. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 435 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
52. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Jaak Valge ja Kert Kingo algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse maagaasi soodusaktsiisimäära. Kehtiva õiguse kohaselt on maagaasi soodusaktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. Eelnõu kohaselt on selleks määraks 6 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
53. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96%, eelnõu kohaselt on selleks 12,07%.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
54. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra. Eelnõu kohaselt langeb see 20%-lt 19,3%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
55. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Siim Pohlaku algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse raske kütteõli aktsiisimäära 456 eurolt 1000 kilogrammi kohta 330 eurole 1000 kilogrammi kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
56. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 12,04%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
57. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (131 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Seletuskirja kohaselt väheneb eelnõu kohaselt juriidilise isiku tulumaksu määr, mis on kehtiva õiguse kohaselt 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
58. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksumäära 20%-lt 19,5%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
59. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 12,02%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
60. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Seletuskirja kohaselt väheneb eelnõu kohaselt juriidilise isiku tulumaksu määr, mis on kehtiva õiguse kohaselt 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
61. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (149 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksumäära 20%-lt 16,5%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
62. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 11,98%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
63. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 12,16%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
64. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,45 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 410 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
65. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra. Eelnõu kohaselt langeb see 20%-lt 19,1%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
66. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Mart Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära.
Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,41 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 390 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
67. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 12,12%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 26. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
68. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt väheneb käibemaksu määr 20%-lt 18%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
69. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Siim Pohlaku algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt langetatakse maagaasi aktsiisimäära 6 euroni 1000 m3 maagaasi kohta.
Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
70. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra, mis on praegu 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
71. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra, mis on praegu 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
72. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt langetatakse tulumaksu määra 20%-lt 18,3%-ni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku tulult makstava tulumaksu määr, juriidilise isiku tulumaksu ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
73. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (179 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Jaak Valge algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,48 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 425 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
74. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,33 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 350 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
75. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 11,99%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
76. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra, mis on praegu 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
77. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra 20%-lt 19,9%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
78. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada käibemaksu määra 18,5%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
79. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (185 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada vedelgaasi aktsiisimäära 0 euroni 1000 kg vedelgaasi kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
80. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,37 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 370 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
81. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Rene Koka algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra 18,4%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
82. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada käibemaksu määra 19%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
83. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu 13. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 12,11%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
84. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rene Koka ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr 18%-in. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
85. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksu määra 15,5%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
86. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Leo Kunnase algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,46 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 415 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
87. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (198 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra 18,5%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
88. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme 13. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ülekantava tulumaksu suurust. Kehtiva õiguse kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu kohaselt suurendatakse seda protsendimäära 12,13%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Kõikides sarnase sisuga eelnõudes (71 SE, 75 SE, 82 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE ja 199 SE) soovitakse muuta tulumaksuseaduses maksumaksja kohaliku omavalitsuse üksusele laekuvat tulumaksu osa. Ettepanekute tulemusena jääks KOV-dele 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist laekumata. Ehk, et KOV-ide tulud väheneksid märkimisväärselt. Kõikide KOV-ide finantsilise seisu halvenemisega ei saa nõustuda. Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse KOV-idele tulumaksu jaotamise põhimõtteid. 2024. aastal suurendatakse neile riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88%-lt 2,5%-le, vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06%-lt 11,89%-le. Kokku hakkab eelnõu järgi KOV-dele laekuma vähem tulumaksu 8,3 miljonit, mille võrra suurendatakse KOV tasandusfondi mahtu.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
89. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (200 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjas kohaselt soovitakse vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
90. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (201 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Rene Koka ja Arvo Alleri algatatud eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjas kohaselt soovitakse vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
91. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Siim Pohlaku ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse kerge kütteõli aktsiisimäära 330 euroni 1000 liitri kerge kütteõli kohta. Seadus jõustub 30. aprillil 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
92. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (211 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Siim Pohlaku algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
93. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise tulumaksuvaba piirmäära.
Kehtiva õiguse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist makstava tööandja kohta. Eelnõu kohaselt on isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,42 eurot kilomeetri kohta ning mitte rohkem kui 395 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
94. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud eelnõu.
Eelnõu kohaselt vähendatakse käibemaksumäära 19,7%-ni. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107, 108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134, 149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195, 196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220. Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad maksuseaduste muudatused, mida ministeerium peab tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks. Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste eelarveliste eesmärkidega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 29. juuniks Riigikogu rahanduskomisjonile.
95. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu. Eelnõu eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust ravikindlustatud inimestele.
Eriarstiabi teenustega seoses lisatakse tervishoiuteenuste loetellu lastepsühhiaatria voodipäeva tegevusjuhendaja või noorsootöötaja ressurss, et toetada vaimse tervise probleemidega laste ja noorte toimetulekut. Samuti lisatakse tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi, mida varasemalt koordineeris Tervise Arengu Instituut ja lastepsühhiaatria voodipäeva täiendatakse tegevusjuhendaja/noorsootöötaja ressursiga, et toetada vaimse tervise probleemidega laste ja noorte toimetulekut. Lisatakse ka COVID-19 statsionaarse ravi piirhinnad, et tagada COVID-19 leviku perioodidel tervishoiusüsteemi täiendav rahastamine, hüvitades raviasutustele COVID-19 patsientide raviga seotud personali suuremast hõivatusest tingitud lisakulud. Eriarstiabi (sh hambaravi) ja õendusabi teenuste üldkulusid tõstetakse kolme komponendi puhul: kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamine, toitlustamine ja pesupesemine.
Esmatasandi arstiabi teenustega seoses täpsustatakse koolitervishoiuteenuse ja üldarstiabi teenuste rakendustingimusi, näiteks muudetakse koolitervishoiuteenuste rakendustingimust, mis sätestab teenuste eest tasumisel koefitsiendi kasutamise, kui teenuse osana on tagatud kooliõe juhendamine vaimse tervise õe poolt. Lisaks muudetakse perearsti baasraha piirhindasid tulenevalt sellest, et Terviseamet ajakohastas vaktsiinide käitlejatele vaktsiinide külmahela nõudeid ja oma järelevalveprotokolli. Piirhinnas korrigeeriti külmiku maksumust ja hooldusele kuluvat tasu. Samuti lisatakse kliinilise assistendi või registraatori teenus, et võimaldada perearstiabis mittemeditsiinilise tööjõu värbamist ja seeläbi vabastada arstide ning õdede aega meditsiinilise töö jaoks. Koolitervishoiuteenuste piirhindades sisalduvat tarkvara kulu suurendati seoses tarkvara hinna muudatusega.
Tervishoiuteenuste loetelust arvatakse välja ravimiteenused, mis sisaldavad JAK-inhibiitoreid (krooniliste põletikuliste haiguste ravimid), sest need ravimid on alates 1. aprillist 2023. a patsientidele kättesaadavad ravimite loetelu kaudu.
Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Tervisekassa nõukogu 28. aprilli 2023. a otsusega.
Tervishoiuteenuste loetelu rahaline muudatuste mõju on 28,83 miljonit eurot. Täiendavat lisakulu Tervisekassa eelarvele ei kaasne, kuna rahalised vahendid on selleks eelarves olemas.
Määrus jõustub 1. juulil 2023. a.
96. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 "Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 "Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on täiendada taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldust ja toetuse andmise üldtingimusi tulenevalt Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastut loova määruse muudatustest, millega laiendati regulatsioon Euroopa Komisjoni 18. mail 2022. a tutvustatud „REPowerEU“ kavale.
Kava „REPowerEU“ eesmärk on kiiresti vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada üleminekut puhtale energiale, saavutada vastupidavam energiasüsteem ja ühtne energialiit. Kava keskendub järgmistele eesmärkide teenindamisele: säästa energiat, mitmekesistada tarneid, kiiresti asendada fossiilkütused ja ühendada arukalt investeeringud ning reformid. Kava elluviimine on Euroopa Liidu poolt korraldatud senise taaste- ja vastupidavuskavade ning õigusraami kaudu, mistõttu vajab muutmist riigisisene taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist reguleeriv määrus.
Eelnõu kohaselt sätestatakse RePowerEU projektide ja investeeringute tegevuste algusaeg 1. veebruar 2022. a, mis on erinev senise taastekava reformide ja investeeringute tegevuste algusajast 1. veebruar 2020. a.
Eelnõuga ühtlustatakse asutuste ülesandeid ja vastutust, näiteks Euroopa Komisjonile aruande esitamine oli seni Rahandusministeeriumi ülesanne, praktikas koostab selle Riigi Tugiteenuste Keskus ja seetõttu on mõistlik jätta selle esitamine Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesandeks.
Eelnõuga seotakse toetusest teavitamise aeg investeeringute sihipärase kasutamise ajaga. Kui toetatakse taristuinvesteeringut või investeeringut tootmisse, tuleb toetuse saajal või lõppsaajal tagada toetatud investeeringu eesmärgipärane kasutus üldjuhul kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Erandjuhtudel võib tähtaeg tuleneda riigiabi eeskirjadest või kui see seatakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes võib lähtuvalt investeeringu eesmärgist seada ka pikema tähtaja juhul, kui investeeringuga kaasnev mõju on saavutatav pärast 2026. aasta 31. detsembrit.
Eelnõuga lisatakse toetuse tagasinõudmise regulatsiooni juhtumid, mil toetust tagasi ei nõuta. Näiteks juhtumil, kui tagasinõudmisele kuuluv summa on 1000 eurot või väiksem. Sel juhul ei ole otstarbekas toetust tagasi nõuda, kuna rikkumise lahendamisega kaasnev halduskoormus on suurem, kui tagasinõutav toetuse summa.
Määrus jõustub üldises korras.
97. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2023. a korralduse nr 81 "Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2023. aastal" muutmine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on parandada viga asendus- ja järelhoolduse teenuse toetuse jaotuses kohaliku omavalitsuse üksuste vahel. Samuti antakse Rõuge vallale 49 727 eurot koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks.
2023. aasta riigieelarves toetusfondis asendus- ja järelhoolduse teenuse toetuseks ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks ette nähtud vahendid on eelnevalt jaotatud Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2023. a korraldusega nr 81 „Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2023. aastal".
Asendus- ja järelhoolduse teenuse toetuse jaotamisel olevates algandmetes oli viga Pärnu maakonna nelja omavalitsuse osas. Lääneranna, Põhja-Pärnumaa ja Saarde valla ning Pärnu linna hooldusperedes laste ja järelhoolduse teenusel noorte arvud ei olnud omavalitsuste lõikes õiged Selle tulemusena kujunes ebaõigeks ka toetuse vahendite jaotus. Käesoleva eelnõuga korrigeeritakse toetuse jaotust vastavalt õigetele algandmetele. Kohalikke omavalitsusi, keda parandus puudutab, on sellest teavitatud ning nad on avaldanud oma nõusolekut vea parandamiseks.
Koolieelsete lasteasutuste toetuse meetme eesmärk on motiveerida kohaliku omavalitsuse üksusi lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmisel. Toetuse saamiseks tuli kohaliku omavalitsuse üksusel tagada 2023. aasta 1. jaanuarist keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastaval lasteaiaõpetajal töötasu alammäära vähemalt 90% ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast (üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär kasvas 2023. aastal 1749 eurole). Selle nõude täitsid jaanuari seisuga kõik kohalikud omavalitsused, v.a Rõuge vald. Rõuge valla soovil pikendati nõude täitmise tähtaega märtsi lõpuni. Rõuge vallavolikogu kinnitas 28. märtsi 2023 a. otsusega lasteaiaõpetaja töötasu alamäärad vastavalt toetuse saamise tingimustele tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023 a. Seega on ka Rõuge vald toetuse saamiseks ette nähtud tingimused toetuse saamiseks täitnud ning neile jaotatakse käesoleva korraldusega 49 727 eurot koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks. Riigieelarves koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks ette nähtud vahendid on sellega kõik jaotatud.
98. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
99. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
100. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
101. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
102. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
103. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
104. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
105. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
106. Eesti seisukohad digiajastu käibemaksu paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 8. detsembril 2022. a Euroopa Liidu (edaspidi EL) Nõukogule menetlemiseks digiajastu käibemaksu paketi, mille eesmärgiks on täpsustada, lihtsustada ja ajakohastada ELi käibemaksueeskirju. Pakett näeb ette piiriüleste tehingute aruandluskohustuse ajakohastamiseks ülemineku digitaalsele e-arvetel põhinevale aruandluskohustusele ja seeläbi muuta EL käibemaksusüsteem tõhusamaks käibemaksupettustega võitlemisel. Lisaks on ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ettepanek ELs ühtlustada ka riigisiseste tehingute aruandluskohustus. Majutuse- ja reisijateveo sektoris konkurentsitingimuste parandamise eesmärgil on ettepanek need teenused maksustada, kui teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) ja pakub teenust platvormi vahendamisel. Sellisel juhul on ettepanek kaasata maksu kogumisse platvormid (platvormimajanduse maksustamine). Piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse vähendamise eesmärgil on ettepanek laiendada juba olemasolevat erikorda, mille kohaselt on ettevõtjal võimalus teistes liikmesriikides tekkiv maksukohustus täita oma asukohariigis (ühe akna süsteem), et vältida mitmes riigis maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimist.
Paketi mõju üldjoontes on Eestile positiivne. Põhimõtteliselt toetame suunda e-arvetel põhinevale piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksu pettuseid, mis omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Samuti toetame ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate erinevates liikmesriikides registreerimiskohustust ja seega lihtsustavad ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendavad halduskoormust. Me ei toeta lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamist platvormidel.
Platvormimajanduse maksustamine küll suurendab käibemaksu laekumist, kuid tekitab majutus- ja reisijateveo sektorites ebavõrdsust, kuna käibemaksu neutraalsus ei ole tagatud.
Pakett sisaldab:
- nõukogu direktiivi ettepanekut, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) digiajastu käibemaksueeskirjade osas (COM(2022) 701)1;
- nõukogu määruse ettepanekut, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 (mis käsitleb halduskoostööd ning maksupettuste vastast võitlust käibemaksu valdkonnas) digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (COM(2022) 703)2;
- nõukogu rakendusmääruse ettepanekut, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 (mis sätestab käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi rakendusmeetmed) teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas (COM(2022) 704)3.
107. Eesti seisukohad julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Ettepaneku eesmärk on ohutu ja turvalise kosmosekeskkonna säilitamine ning avakosmose rahumeelne kasutamine võrdsetel ja vastastikku vastuvõetavatel alustel. Euroopa Liit (EL) peab avakosmost üleilmseks ühisvaraks. EL pooldab läbipaistvust ja usaldust suurendavate meetmete vastastikust tugevdamist, et vähendada vääriti mõistmise ja konfliktide tahtmatu eskaleerimise ohtu. Strateegiaga rõhutatakse lisameetmete vajadust, et kaitsta ELi strateegilisi huve ning hoida ära vaenulik tegevus kosmoses ja kosmosest. EL soovib seada kosmosevaldkonnas esikohale rahvusvahelise koostöö ja edendada kosmoses vastutustundlikku tegutsemist, tugevdades ühtlasi oma strateegilist positsiooni. See aitaks muuta kosmosesüsteeme ja -teenuseid kerksemaks ning reageerida ka vaenulikule tegevusele ja kosmoseohtudele ning arendada edasi kosmosepõhiseid julgeoleku- ja kaitseteenuseid.
Eesti toetab Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia eesmärke, millega soovitakse säilitada ohutu ja turvaline kosmosekeskkond ning avakosmose rahumeelne kasutamine võrdsetel ja vastastikku vastuvõetavatel alustel. Toetame Euroopa Liidu - NATO koostöö tihendamist kosmose valdkonnas. Peame oluliseks, et kosmosejulgeolekut puudutavad standardid oleksid kooskõlas NATO standarditega. Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni üleeuroopalise kosmoseseaduse loomiseks ja kosmosevaldkonna õigusruumi ühtlustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel eesmärgiga tagada vastutustundlik tegevus kosmoses ja Euroopa Liidu lahendus kosmoseliikluse korralduseks. Toetame Euroopa Liidu kosmosesektori strateegiliste sõltuvuste vähendamist ja partnerlussuhete süvendamist kosmosejulgeoleku valdkonnas samameelsete partnerite ja liitlastega.
108. Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel Euroopa Liidu nõukogus
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Ülevaade
Majandus- ja infotehnoloogiaminister informeerib Vabariigi Valitsust Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel Euroopa Liidu nõukogus. 07.06 toimunud hääletusel lepiti liikmesriikide poolt kokku ühises positsioonis, mille alusel hakatakse pidama kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eesti jäi hääletusel erapooletuks. Eesti ei pidanud võimalikuks läbirääkimismandaati toetada, kuivõrd see ei vastanud senistele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele eelnõude suhtes. Vastuolu seisnes ettevõtjatele suunatud kohustusliku informatsiooni kogumise kohustuses ja selle infokorje täpsemas korralduses.
109. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist (direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon esitas 19. aprillil 2023 Eestile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2019/2109, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (KMH direktiiv) mittenõuetekohast ülevõtmist. Komisjon leiab, et kuigi paljud selle sama rikkumismenetluse raames varem tõstatatud küsimused on tänaseks rahuldavalt lahendatud, ei nähtu siiski Eesti õigusaktidest, et KMH direktiivi täielik kohaldamine oleks tagatud piisavalt selgelt ja täpselt. Eesti nõustub komisjoni etteheidetega. Tuvastatud puuduste kõrvaldamine eeldab Eesti hinnangul kehtivate normide ja rakenduspraktika terviklikku ülevaatamist, mis suudetakse ellu viia 2023. aasta lõpuks. Komisjoni põhjendatud arvamusele vastamise tähtpäev on 19. juunil 2023.
Komisjon leiab, et üle ei ole võetud nõuet: teavitada üldsust võimalike otsuste laadist; nõuet esitada mõjutatavale liikmesriigile teavet võimaliku otsuse laadi kohta piiriüleses kontekstis; võtta arvesse mõju laadi, kui hinnatakse projekti tõenäolist olulist mõju keskkonnale; võtta arvesse mõju eeldatavat avaldumist, kui hinnatakse projekti tõenäolist olulist mõju keskkonnale. Täielikult ei ole üle võetud nõuet määrata kindlaks:
- kas keskkonnamõju tuleb hinnata selliste projektide puhul, mis on seotud harimata maa või poollooduslike alade kasutamisega intensiivpõllunduseks, kuna hõlmatud on ainult looduslikud rohumaad. Looduslike rohumaade ja nende jaoks kehtestatud 200 hektari künnise osas ei ole ülevõtmine olnud Eestis korrektne.
- kas projekti keskkonnamõju tuleb hinnata või mitte seoses merepõhja maaks muutmise vormiga; seoses radioaktiivsete jäätmete töötlemise ning ladustamisega.
Muutmist vajavad eeldatavasti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ ja keskkonnaministri 16.08.2017. a määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded“.
110. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist (direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Komisjon heidab meile ette, et hoolimata sellest, et me teatasime 24. mail direktiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse, on tema hinnangul siiski vaja vastavustabelis esitatud viiteid täpsustada, täiendada ja selgitada, kuna nendest ei ilmne, milliste konkreetsete sätetega me direktiivi siiski oleme üle võtnud. Etteheiteid on kokku 51.
Eesti ei nõustu kuue etteheitega, mis puudutavad väidet, et direktiivi teatud sätted ei ole veel üle võetud. Eesti lükkab need etteheited ümber, selgitades asjakohaseid riigisiseseid sätteid. Ülejäänud osas Eesti tunnistab rikkumist, esitades puuduoleva teabe ülevõetud riigisiseste sätete kohta ning lubades direktiivi teatud sätete ülevõtmiseks muuta ja täiendada Eesti vastava valdkonna seadusandlust.
Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel eelnõu, millega muudetakse energiamajanduse korralduse seadust ja elektrituruseadust. Paralleelselt on koostamisel ka eelnõu, millega muudetakse ehitusseadustikku. Lisaks on direktiivi täieliku ülevõtmise tagamiseks Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel määrus „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“.
Komisjonile vastamise tähtpäev on 19. juunil.
