1. Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eesmärk on tagada kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale.
Teavitaja kaitseks tuleb luua tingimused, milles teavitaja ei riskiks teavitamise tõttu töökoha kaotusega või muu tööandjapoolse põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega. See tähendab, et teavitaja kaitseks tuleb esmalt võimaldada konfidentsiaalne teavitamine ning tagada teavitaja informeerimine rikkumisteatega tegelemisest. Rikkumiseks on eelkõige õigusrikkumine ehk ebaseaduslik tegevus või tegevusetus, aga ka õigusega vastuolus olev tegu, mis ei ole formaalselt õigusrikkumine.
Rikkumisest teavitamiseks tuleb asutustel ja üle 50 töötajaga juriidilistel isikutel luua asutusesine teavituskanal. Kui asutusesisene teavitamine ei anna tulemust või on see muul põhjusel, siis peab olema võimalik rikkumisest teavitada ka organisatsiooniväliselt neile asutustele, kes üldjuhul vastava rikkumise menetlemisega tegelevad, nt tuleohutusrikkumistest tuleb teavitada päästeametit. Kaitse saab ka üldsusele avalikustamisel, kuid piiratumatel tingimustel.
Asutusesisesed turvalised kanalid peavad looma kõik üle 50 töötajaga juriidilised isikud, kohalike omavalitsusüksuste ametiasutused või ametiasutuse hallatavad asutused ning kõik riigiasutused. Selleks võib olla näiteks spetsiaalne e-post, telefoninumber või postkast. Samuti peavad sellise kanali looma kõik kohalikud omavalitsuses, kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 inimest.
Asutusesisese teavituskanali sisse seadnud asutused ja juriidilised isikud peavad määrama või volitama inimese, kes võtab laekunud teateid vastu, annab teavitajale tagasisidet ja tagab järelmeetmete rakendamisest teavitamise.
Asutusevälise teavituskanali loomise kohustus on riigiasutustel, mis teostavad teatud valdkonnas rikkumise järelevalvet või menetlevad süütegusid.
Rikkumisest teavitaja kaitseks on seaduses ette nähtud väärteokorras vastutus rikkumisest teavitamise takistamise, rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmete rakendamise füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, samuti survemeetmete rakendamise katse, ning rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Samuti nähakse ette vastutus rikkumisest teavitajale (ainult füüsilise isikuna), kes esitab asutusesiseselt, asutuseväliselt või avalikkuse poole pöördudes teadlikult ebaõige teavituse.
Seadus jõustub 2022. aasta 1. juunil. Juriidilised isikud, kus on 50–249 töötajat, saavad pikema aja asutusesisese teavituskanali loomiseks ning peavad teavituskanali looma 2023. aasta 17. detsembriks.
2. Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on muuta investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti on eesmärk vähendada regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõsta hoiuste tagamise hüvitamise määra.
Eelnõu kohaselt võetakse üle kaks EL direktiivi (ülevõtmistähtajad: 26.06.2021. a ja 28.11.2021. a).
Eelnõu kohaselt nähakse ette finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Hetkel kohaldatakse investeerimisühingutele pankadele kohaldatavaid nõudeid, mis pole piisavalt paindlikud ja riske arvestavad.
Eelnõu kohaselt muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Näiteks alanevad algkapitalinõuded selliste investeerimisühingute puhul, kes osutavad väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamise teenust (125 000 eurolt 75 000 eurole), väärtpaberiportfelli valitsemise teenust (125 000 eurolt 75 000 eurole) või pakuvad alternatiivbörsi korraldamise teenust (730 000 eurolt 150 000 eurole). Ülejäänud teenuste osutamise puhul algkapitali nõuded veidi suurenevad.
Samuti muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele. Seadusesse viiakse sisse täpsemad reeglid tulemustasude maksmiseks investeerimisühingutes nii, et arvestataks neid riske, mida asjaomane juht investeerimisühingus võtab, mis on tema töö tulemus pikema aja jooksul ja milline on investeerimisühingu üldine finantsiline seis. Suurte tulemustasude puhul (rohkem kui 50 000 eurot aastas) tuleb 50 % tulemustasust maksta aktsiates või muudes mitterahalistes instrumentides ja teatud juhtudel saab tulemustasude maksmist osaliselt edasi lükata.
Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele. Muudatused on algselt ajendatud COVID-19 tekitatud kriisiolukorrast – EL tasandil on soov vähendada regulatiivset koormust ka investeerimisteenuste osutajatele, nii et neil tekiks võimalus ressursse ümber jaotada ja jätkuvalt tagada reaalmajanduse rahastamine. Muudatustega vähendatakse nõudeid professionaalsete investoritele, kes on võimelised investeeringute kohta infot ise paremini analüüsima ja kätte saama. Jaeinvestorite puhul jäävad nõuded endiselt sama rangeks.
Lisaks suurendatakse hoiuste hüvitamise piirmäära ulatust. Kehtivas õiguses on Tagatisfondi poolt üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 eurot. Lisaks peab olema tagatud täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid kui isik on müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on tema kontole hiljaaegu laekunud. Ehk maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on kehtiva seaduse järgi 170 000 eurot. Vastavalt Euroopa Komisjoni selgitusele tuleb aga EL õiguse kohaselt täiendav tagatis ette näha ka muude sotsiaalsete sündmuste puhul, näiteks kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või kindlustushüvitiste tõttu. Eelnõu kohaselt suurendatakse seetõttu täiendava hüvitise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole ning nähakse ette, et see katab ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendeid. Seega on kogu hüvitamise maksimaalne määr edaspidi 200 000 eurot (100 000 + 100 000 eurot).
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud EL direktiivist tulenevad COVID-19 olukorrast ajendatud muudatused, mis on seotud regulatiivse koormuse vähendamisega investeerimisteenuste osutajatele. Need muudatused jõustuvad 28. veebruaril 2022.
3. Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eriteenistuste ühtlustamise eelnõuga luuakse ühtsed alused politseinike, päästeteenistujate, teiste eriteenistujate ja vabatahtlike teenistusregulatsioonidele ning sotsiaalsetele tagatistele. Muuhulgas pikendatakse mitmeid päästjatele mõeldud sotsiaalseid garantiisid puudutavaid tähtaegu, ühtlustatakse politseinike palga- ning pensionisüsteemi, luuakse vabatahtlikele eraldi kriisiroll ning laiendatakse neile kutseliste töötajate hüvesid.
4. Arvamuse andmine riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (489 SE) kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Arvamuse andmine
Isamaa fraktsioon algatas eelnõu eesmärgiga luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid.
Siseministeerium toetab kehtiva õiguse täpsustamist, samas leiab, et on vajalik välja töötada laiaulatuslikum ja Eesti rahvusvahelisi kohustusi arvestav lahendus, mida eelnõu ei paku.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 23. detsembriks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
5. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 "Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 "Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruste muutmise eesmärk on kehtestada meetmed üldkasutatava elektroonilise side teenuse ja üldkasutatava elektroonilise side võrgu riigi julgeoleku huvidele vastavuse tagamiseks. Selleks täpsustatakse määrusega sideettevõtjatele sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamiskohustuse, kasutusloa kohustuse ja auditeerimiskohustuse sisu ja korda.
Nende menetluste raames hinnatakse, kas sideettevõtja plaanib kasutada või kasutab riigi julgeolekut ohustavat riist- ja tarkvara. Sideettevõtjatele antakse piisav aeg kasutusloa taotluste esitamiseks riist ja tarkvara osas, mis on enne määrust kasutusele võetud või mis võetakse kasutusele mõne kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruse täiendamisega sätestatakse põhimääruses komisjoni juures tegutseva küberjulgeoleku nõukogu ülesannete sisu, nõukogu koosolekute kord ning määratakse nõukogu liikmed.
6. Piirivööndi kehtestamine ja selle laiuse määramine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Määruse eelnõu
Riigipiiri seaduse kohaselt on piirivööndi maksimaalne ulatus viis kilomeetrit ja piirivööndi laiuse määrab valitsus esitatud määrusega. Elanike jaoks ühtegi sisulist muudatust määrus kaasa ei too, küll aga tagab riigipiiri parema valve.
7. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt täiendatakse selliste haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimid kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75.
Haiguste loetellu on plaanis lisada, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimite soodustus on 100%, laboratoorselt kinnitatud COVID-19 ehk PCR testi alusel tuvastatud koroonaviirus ja laboratoorselt kinnitamata ehk antigeeni kiirtesti abil diagnoositud koroonaviirus. COVID-19 raviks mõeldud ravimid omavad soodsat toimet ainult juhul, kui ravi saab alustada 5 päeva jooksul alates sümptomite tekkest, mistõttu on vajalik COVID-19 diagnoosi kinnitamist lubada nii PCR testi kui ka tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud antigeeni kiirtesti abil.
Lähiajal saavad müügiloa ja jõuavad turule tabletivormis COVID-19 ravimid, mida kasutatakse kodusel ravil riskigrupi patsientidel kohe pärast COVID-19 diagnoosimist.
Ravimite kasutamise eesmärk on vähendada hospitaliseerimisi. Selliste ravimite optimaalse kättesaadavuse tagamiseks on parim lahendus väljastada neid retsepti alusel apteekidest ning lisada need Eesti Haigekassa ravimite loetellu.
Praegu on selliseid ravimeid võimalik saada ainult Euroopa Komisjoni ühishangete kaudu, mis tähendab, et Terviseamet osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, et hankida ravimeid vastavalt prognoosidele ning eraldatud rahaliste vahendite piires. Edaspidi hakkavad müügiloa hoidjad sarnaselt teiste Eesti Haigekassa ravimite loetellu kuuluvate ravimitega esitama taotlusi COVID-19 raviks mõeldud ravimite rahastamiseks ning menetlus lõppeb hinnakokkuleppe sõlmimisega.
Ühtlasi täiendatakse Eesti Lastearstide Seltsi ettepanekul diagnoose, mille korral on lehmapiimavalgu allergia ja talumatuse näidustustel kasutatavaid imikute toitesegusid võimalik hüvitada 75%-lise soodusmääraga.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022, mis on kooskõlas Eesti Haigekassa ravimite loetelu kvartaalse muutmise intervalliga.
8. Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus plaanib kinnitada arengu- ja humanitaarabi andmise uued tingimused ja korra. Muudatusega soovitakse tagada selles valdkonnas senisest mõjusam projektide rakendamine.
Valitsus andis tänavu aprillis välisministrile volituse ühendada Eesti Idapartnerluse Keskus loodava sihtasutusega Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus. Keskuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada vastavat kompetentsi.
Eelnõu kohaslet läheb arengukoostöö ja lõimimisprojektide korraldamine välisministeeriumilt üle keskusele ning ministeeriumi rolliks jääb arengukoostöö poliitika kujundamine ning selle mõju ja asjakohasuse perioodiline hindamine. Välisministeerium jääb endiselt andma väikesemahulisi arengukoostöötoetusi ehk nn mikrofinantseeringuid ja tegema eraldisi arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile. Samuti jääb välisministeerium kujundama humanitaarabipoliitikat ja korraldama kiireloomulist humanitaarabi andmist.
Taotluse läbivaatamise ja hindamise protseduuri kehtestamise õigus on keskusel kui rakendusasutusel. Projekti abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse arvestamise omafinantseeringuna kehtestab eelnõu kohaselt samuti keskus.
Juba sõlmitud lepingutele ja korraldatud taotlusvoorudele nähakse ette üleminekusätted.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
9. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Määruse eelnõu
Välisministeeriumi põhimäärust muudetakse, et tugevdada ministeeriumi peamaja struktuuri ja tagada asekantslerite tööjaotuse ning osakonnatasandi juhtimise suurem selgus.
Prioriteetsete valdkondade selgemaks juhtimiseks kujundatakse ministeeriumi mitmed osakonnad ümber ning luuakse uusi osakondi. Iga Eesti välispoliitikas ennetavat tegevust eeldava töösuuna jaoks on välisministeeriumi peamajas edaspidi vastutav struktuuriüksus ehk osakond, mida juhib peadirektor, kes on oma valdkonna juht ning peamine kõneisik ministeeriumi sees ja ametkondade vahel. Uuteks osakondadeks on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakond, Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida osakond, rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakond, ühendatuse ja kliimadiplomaatia osakond, üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakond, arengukoostöö ja humanitaarabi osakond ja äridiplomaatia osakond.
Põhimääruse muutmisega tagatakse, et omavahel tihedalt seotud poliitikateemade igapäevane koordinatsioon allub ühele asekantslerile, kes vastutab koordineeritud juhiste ettevalmistamise ja edastamise eest nii Eesti välispoliitika peamisteks sihtriikideks olevate Euroopa riikide kui ka peamiste teemade – julgeolekupoliitika, Atlandi-ülesed suhted – puhul.
Välismajandus- ja arengukoostööpoliitika asekantsleri vastutusala puudutavad muudatused jõustuvad 1. veebruaril 2022. Peamised muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. augustil kooskõlas välisministeeriumi ametnike suvise rotatsiooniga.
10. Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine 100 miljoni euro ulatuses ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis taaste- ja vastupidavuskavas selleks ette nähtud vahendite arvelt
Loodava investeerimisfondi eesmärk on pakkuda kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades ja rahastada seeläbi innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid, mille tegevus aitab kaasa keskkonnaprobleemide lahendamise või kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele ja turule toomisele. Fondi kaudu saavad rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, millede tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia.
11. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Tiit Terik
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kinnitatakse uus Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseis. Võrreldes senise koosseisuga on Lauri Kärgi ja Mart Laari asemel audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja Kaarel Kuurmaa ja kultuuriministri esindaja Jaan Manitski.
Kultuurkapitali tegevust juhib 11-liikmeline nõukogu, kelle volituste tähtaeg on kaks aastat. Nõukogu esimees on kultuuriminister ning liikmed on kultuuriministri, rahandusministri ja sihtkapitali nõukogude nimetatud esindajad. Nõukogu liikmed, väljaarvatud minister, võivad osaleda ainult kahes järjestikuses koosseisus.
12. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korralduse nr 304 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ muutmine
Esitaja: kultuuriminister Tiit Terik
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vastavalt Tartu Linnamuuseumi soovile antakse talle üürile lisaks juba tema kasutuses olevatele Narva mnt 177 asuvatele ERMi ruumidele (497 m2) täiendavad ruumid (kaks hoidlat, üks tööruum ja koridor). Üüritavate ruumide pindala suureneb 188,6 m2 võrra 685,6 m2-le. Muuseum vajab täiendavat pinda oma säilikute nõuetekohaseks hoiustamiseks.
13. Nõusolek Maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tori vallale (Tori alevikus Võlli tee 3 Tori hobusekasvanduse kinnistu)
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu
Maaeluministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Tori vallale Tori alevikus Võlli tee 3 asuv Tori hobusekasvanduse kinnistu kergliiklusteeks ja parklaks ning haljasalaks.
14. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks (reisikatamaraan Runö Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusoleku anda 1. maist 2022 kuni 31. maini 2026 vedajale transpordiametiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel tasuta kasutamiseks reisikatamaraani Runö Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks. Kehtiv leping lõpeb 30. aprillil 2022.
15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile politseiüksuse ESTPOL5 poolt Leedule ametiabi osutamiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse siseministeeriumile valitsuse reservist 138 004 eurot politsei- ja piirivalveameti (PPA) erakorralisteks kuludeks, mis on seotud politseiüksuse ESTPOL5 Leedule ametiabi osutamisega.
Vastavalt 6. juulil 2021. a Leedu piirivalve ning PPA vahel sõlmitud koostöölepingule lähetas PPA tänavu 7. juulist - 6. oktoobrini ühisoperatsioonile Leetu kolm 10-liikmelist üksust ja mehitamata õhusõidukeid, mille fookus oli ennekõike patrulltegevusel piiril. Lähetatavate teenistusülesanneteks olid kordonite vastutusalas piiripunktide vahelisel alal patrull- ja vaatlustegevus kasutades mehitamata õhuvahendeid ja ebaseaduslikult Leetu sisenenud isikute majutuskohtade objektivalve tagamine. Lisaks toetati Leedu piirivalvet erinevates toimingutes seoses ebaseaduslike sisserändajatega nagu isikute kinnipidamine, turvakontroll, konvoeerimine.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Eesti Haigekassale haiglate kasutusse suunatavate COVID-19 ravimite kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse reservist eraldatakse Eesti Haigekassale 350 000 eurot haiglate kasutusse suunatavate COVID-19 ravimite kulude katteks.
3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist kohalikele omavalitsustele vaktsineerimise korraldamise kuludeks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse reservist eraldatakse 430 773,39 eurot kohalikele omavalitsustele vaktsineerimise korraldamise otseste kulude hüvitamiseks.
16. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Isale ja tema alaealistele lastele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (27 isikut)
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 27 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Brasiilia, 1 Leedu, 1 Pakistani, 1 Rootsi, 2 Moldova, 5 Ukraina ja 16 Venemaa kodanikud.
3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Isale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
17. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes ei täida Eesti seadusi. Isikut on karistatud 28 korral väärtegude toimepanemise eest.
18. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu on välja töötatud välismaalaste seaduse alusel, mille kohaselt kehtestab valitsus aastase sisserände piirarvu. Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2022. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.
19. Nende tegevuste loetelu muutmine, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeeriumile nähakse ette vahendid 2021. aasta valitsuse sihtotstarbelisse reservi ning vähendatakse sama summa ulatuses valitsuse tänavust sihtotstarbeta reservi. Otsus ja seletuskiri on asutusesiseseks kasutamiseks kuni vastu võtmiseni.
20. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister teeb ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2161, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine, ülevõtmise hilinemise põhjuste kohta. Liikmesriigid pidid direktiivi järgimiseks vajalikud muudatused siseriiklikus õiguses vastu võtma ja avaldama hiljemalt 28. novembril 2021 koos kohustusega kohaldada neid alates 28. maist 2022.
Viivituse on põhjustanud suuresti asjaolu, et direktiiv võetakse üle mitme eelnõuga, mistõttu võttis ristviidete korrektsuse tagamine plaanitust enam aega. Probleemseks kujunes ka kõrgendatud määraga rahatrahvi puudutavate artiklite ülevõtmine, mida planeeriti esialgu justiitsministeeriumi poolt kavandatud üldise haldustrahvimenetluse eelnõu raames. Selle algatuse takerdudes tuli lähenemist muuta ning lisada rahatrahvi puudutavate artiklite ülevõtmine tarbijakaitseseaduse muudatustesse.
21. Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik, eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon tegi seoses kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketiga „Eesmärk 55“ ettepaneku energiamaksustamise direktiivi muutmiseks, sest kehtiv direktiiv on aegunud ega kajasta ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikku ega ELi võetud kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ettepanekuga soovitakse kehtestada uus aktsiisimäärade struktuur, mis põhineb kütuste ja elektrienergia energiasisaldusel ja keskkonnatoimel. Maksubaasi laiendatakse senisest enamatele energiatoodetele ja kasutusotstarvetele, jäetakse välja peaaegu kõik praegu kehtivad maksuvabastused ja –vähendused ning lõpetatakse võimalus diferentseerida maksustamisel kütteainete ja elektrienergia ärilist- ja mitteärilist kasutust. Aktsiisiga maksustamine laiendatakse kalandusele, laeva- ja lennukikütusele. Aktsiisiga maksutatakse ka vesinik, energeetilisel otstarbel kasutatav turvas ja puitkütused kasutamisel alates teatud võimsusega katelseadmetes.
Aktsiisimäärade struktuur muudetakse täielikult energiasisaldusel põhinevaks. Seda hakatakse väljendama eurodes energiatoote gigadžauli (GJ) kohta. Aktsiisi alammäärade võrreldav alus annab selgema hinnasignaali nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, aidates neil teha energiatõhusamaid ja kliimasõbralikumaid valikuid. Kõikide miinimummäärade väljendamine eurodes gigadžauli kohta annab võimaluse otseselt võrrelda rohkem ja vähem saastavaid kütuseid. Ettepanekus rühmitatakse energiatooted ja elektrienergia liikide kaupa üldistesse kategooriatesse - mootorikütusena kasutamine, põllumajanduses ja väljaspool avalikke teid kasutamine ning kütteainena kasutamine, mis on järjestatud vastavalt energiasisaldusele ja keskkonnatoimele. Sel viisil peaks uus süsteem tagama kõige saastavamate kütuste maksustamise kõrgeimal tasemel. Samuti määratletakse direktiivi eelnõus erinevate energiaallikate madalaimate maksustamistasemete omavaheline suhe, mida liikmesriigid peavad järgima ka aktsiisi alammäärast kõrgemal tasemel maksustamisel (kui tõstetakse ühe mootorikütuse aktsiis alammäärast kõrgemaks, siis tuleb ka kõigil teistel mootorikütustel samaväärselt aktsiisi tõsta).
22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Süsinikdioksiidi piirikohandusmehhanism on üks meede Euroopa Komisjoni mahukast kliima- ja energiaalasest paketist „Eesmärk 55“, mis on suunatud kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil oluliste kliima- ja energiaraamistiku õigusaktide ümbervaatamisele ning täiendamisele. Kohandusmehhanismi eesmärgiks on vähendada tööstuse süsinikuheidet ning motiveerida ka ELi kaubanduspartnereid järgima samu keskkonnakaitse põhimõtteid ehk siis takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist kolmandatesse riikidesse. Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2023 ja täies ulatuses hakatakse seda rakendama 2026. aasta veebruaris. Aastani 2035 arvutatakse kohandusmehhanismis heitkoguse ühiku hind ümber, et võtta arvesse, millises ulatuses eraldatakse eelnõuga sätestatud kaupade puhul Euroopa Liidus lubatud heitkoguste ühikuid tasuta. Aastaks 2035 kaotatakse järk-järgult kõnealuste kaupade tootmisele Euroopa Liidus tasuta kvoodi andmine.
Kohaldatav meede on oma olemuselt sarnane heitkogustega kauplemise süsteemi ETS regulatsiooniga. ETSi kõrvale luuakse sarnane süsteem, kus importijad ostavad sertifikaatide vormis õigust tuua ELi tolliterritooriumile teatud süsinikuheitemahukaid kaupu (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter). Üks sertifikaat vastab ühele tonnile kaupades sisalduvatele heitkogustele. Kõik see peaks aitama vähendada CO2 heite ülekandumise (süsinikulekke) ohtu.
23. Eesti seisukoht EL Nõukogu otsuse eelnõu kohta allkirjastada Euroopa Liidu nimel ELi ja selle liikmesriikide ning AKV piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vaheline Post-Cotonou partnerlusleping ning seda ajutiselt kohaldada
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Nõukogu otsuse eelnõu eesmärk on anda volitus Post-Cotonou partnerluslepingule EL nimel alla kirjutamiseks ja seda ajutiselt kohaldada. Post-Cotonou leping uuendab ja pikendab alates 2000. aastast ELi ja 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) vahelisi suhteid reguleerinud raamistikku. Post-Cotonou lepinguga soovitakse ajakohastada EL ja AKVRO suhteid ja liikuda laiaulatusliku reformiprotsesse toetava partnerluse poole. Leping aitab panustada Pariisi Kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisesse ning on kooskõlas ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, Euroopa arengukonsensuse, Euroopa rohelise kokkuleppe ja uue rände- ja varjupaigaleppega. Selles on ette nähtud rände ennetamise ja tagajärgedega tegelemise meetmed. Covid-19 pandeemia ja muude rahvatervisega seotud küsimuste kontekstis on väga oluline ka tervisehoiu alane koostöö. Läbirääkimised Post-Cotonou lepingu üle algasid 21. juunil 2018. Pealäbirääkijad parafeerisid lepingu eelnõu teksti 15. aprillil 2021. Lepingu allkirjastamine on kavas 2022. aasta märtsi keskel. Kõigi eelduste kohaselt võiks leping jõustuda 1. juunil 2022. Kuna Post-Cotonou leping hõlmab ka valdkondi, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse, siis peavad sellele lisaks Euroopa Liidule alla kirjutama ka liikmesriigid. Selleks, et Eesti saaks lepingule alla kirjutada, esitatakse valitsuse istungile heakskiitmiseks eraldi valitsuse korralduse eelnõu, millega kiidetakse leping heaks ja antakse volitus sellele Eesti nimel alla kirjutada.
24. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni „Õhukvaliteedi EL õigusnormide läbivaatamine“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon algatas 23. septembril Euroopa Liidu (EL) õhukvaliteeti puudutava regulatsiooni uuendamiseks avaliku konsultatsiooni. Õhusaaste on suurim keskkonnarisk ELis ning sellega seotud kahjustused inimeste tervisele on ulatuslikumad kui liiklusõnnetustes. Õhukvaliteedi direktiividega on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, mille abil soovitakse hoida elanikkonna tervist ja vähendada õhusaaste negatiivset keskkonnamõju. Komisjon kaalub ELis kehtivate piirnormide karmistamist tulenevalt WHO uuendatud õhukvaliteedi juhistest (puudutab kuute saasteainet). Samuti kaalutakse õhukvaliteedi parandamise kavade nõuete täpsustamist, sest senisel kujul pole kavade rakendumine teistes liikmesriikides olnud piisavalt tõhus. Lisaks kaalutakse sanktsioonide kehtestamist olukorras, kus õhukvaliteet ületab norme. Eesti toetab EL õigusruumi kaasajastamist vastavalt kõige värskematele teadusandmetele, sh WHO soovituslikus juhises pakutud uusi piirväärtuseid kuuele õhusaasteainele. WHO teaduslikul analüüsil põhinevate piirväärtuste saavutamine Eesti tingimustes on tõenäoline, kuna Eesti õhukvaliteet on tänu meie mereäärsele geograafilisele asendile üldiselt heas seisus ning suudame paljusid soovitusi juba täna täita. Probleemsemate õhusaasteainete puhul on vastavad heitkoguste vähendamise meetmed kättesaadavad, nende rakendamine on põhjendatud ja suurel määral ka juba hõlmatud riiklike poliitikate ja prognoosidega. Suundumine WHO piirväärtuste suunas toetab ka 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki, kuna paljud meetmed (eriti transpordi ja energeetikasektoris) on vajalikud samaaegselt nii kliima-kui ka õhukvaliteedi parandamise eesmärkide saavutamiseks.
25. Eesti seisukohad ühekordse plasti direktiivi rakendusotsuse kohta
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon esitas 07.12.2021 rakendusotsuse eelnõu ühekordse plastidirektiivi (SUP direktiiv) kohta.
Ühekordse plastidirektiivi kohaselt peavad riigid võtma meetmeid, et saavutada ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite ambitsioonikas ja pidev vähendamine. Võetavate meetmetega tuleb saavutada 2026. aastaks võrreldes 2022. aastaga ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise mõõdetav kvantitatiivne vähenemine liikmesriigi territooriumil. Antud rakendusotsuse eesmärk on kehtestada tarbimise vähendamise arvutamise ja kontrollimise metoodika ning määrata kindlaks aruandluse vorm, mille põhjal liikmesriigid hakkavad komisjonile esitama andmeid igal aastal turule lastud ühekordselt kasutatavate joogitopside ja toidupakendite kohta ning teavet meetmete kohta, mida on võetud, et vähendada selliste toodete tarbimist, sealhulgas kvaliteedikontrolli aruanne.
Eelnõu näeb ette, et liikmesriigid võivad ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite kohta tarbimise kohta andmete esitamisel valida, kas soovivad kasutada kaalupõhist või ühikupõhist lähenemist. Eraldi tuleb esitada andmed osaliselt plastist toodete kohta ja täielikult plastist toodete kohta. Juhul, kui liikmesriik otsustab kasutada kaalupõhist lähenemist, siis peab esitama eraldi andmed turule lastud plastisisalduse kohta ning toodete kogukaalu kohta. Toetame komisjoni rakendusotsuse üldist eesmärki kehtestada tarbimise vähendamise arvutamise ja kontrollimise metoodika. Eesti ei toeta rakendusakti eelnõu, sest eelnõus sätestatu ei toeta SUP direktiivi eesmärki vähendada teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimist ning sisaldab kohustust esitada andmeid, mille esitamine põhjustab Eesti ettevõtete jaoks põhjendamatut koormust ja vajalik üleminekuaeg jääb lühikeseks. Hääletamise tähtaeg on 22. detsember.
26. Keskkonnaministri asendamine Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2021. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Keskkonnaministri ettepanekul kiita heaks, et Eestit esindab Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembril 2021. a istungil keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.
