1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Kaitseväe põhimääruse muutmise vajadus tuleneb jaanuarist jõustunud kaitseväe korralduse seaduse muudatustest. Kaitseväe põhimäärust täiendatakse seoses relvastatud vastupanu ülesande raames saadud täiendavate õigustega.
Väejuhatuse ülem või juhataja saab õiguse anda luba variisiku kasutamiseks ning isiku kaasamiseks salajasse koostöösse. Tavatu sõjapidamise korraldamise ülesanne asendatakse relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesandega. Selle käigus antakse õigus varjatult kontrollida ülesande täitmisesse kaasatud või kaasata soovitava isiku isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. Samuti antakse õigus kaasatud inimese kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid, kasutada konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida.
Põhimääruses täpsustatakse erioperatsioonide väejuhatuse pädevust relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel.
Eelnõuga tehakse ka tehnilist laadi muudatus ning viiakse põhimääruse sõnastus kooskõlla kaitseväe tegelike ülesannete ning kaitseväe-siseste regulatsioonidega.
Määrus jõustub üldises korras.
2. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 "Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas tehakse muudatused seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.
Kuna alates 1. septembrist 2024 on lasteasutuse õppekeeleks eesti keel, sätestatakse õppekavas, et laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist toetatakse lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.
Eelnõuga nähakse ette, et lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt teiste õppe- ja kasvatustegevustega lõimides ja vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.
Säte on vajalik, kuna koolieelse lasteasutuse seadusega on ette nähtud valla- või linnavolikogule võimalus taotleda valitsuselt erandi tegemist konkreetse lasteasutuse või lasteasutuse rühma kohta ning kui valitsus vastava loa lasteasutuse pidajale annab. Ka eralasteasutustes tuleb alustada eesti keele õpet kolmeaastastele lastele, kuna vastava lasteasutuse õppekava peab vastama koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, välja arvatud, kui eralasteasutusele on väljastatud koolitusluba õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (IBO) õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel.
Võrreldes kehtiva õppekavaga ei sätestata õppekavas enam keelekümblusmetoodikat, samuti eesti keele tugiõpet, kuna nende sisu ja korraldust saab lasteasutus ise määrata lasteasutuse õppekavas.
Määrus jõustub 1. septembril 2024. aastal.
3. Riikliku pensioni 2023. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,139. Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 13,9 protsenti.
Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Alates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 336.39 eurot (praegu 275.34 eurot), pensioni baasosa suurus 317,9193 (praegu 275,7562 eurot) ja aastahinne 8,684 (praegu 7,718). Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb pärast indekseerimist 700.02 euroni (praegu 615.35 eurot).
Käesoleval aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 245 777 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 323 000 pensionäri pension.
Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. Töövõimetoetuse päevamäär 1. aprillist 2023 on 18.60 eurot ja osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 318.06 eurot kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 558 eurot kuus).
4. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2022. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse eelmisel kalendriaastal töötanud inimesele pensionikindlustuse kindlustusosaku arvutamiseks, samuti eelmisel kalendriaastal töötanud pensionäridele ja pensionile siirduvatele inimestele kindlustusosa suuruse arvutamiseks.
Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
2022. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks kinnitatakse 3786,82 eurot.
Pensionikindlustatu 2022. aasta kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis on 3786,82 eurot. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on 3786,82 eurot, on tema kindlustusosak 1,000. Kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on suurem, näiteks 7573,64 eurot, on tema kindlustusosak 2,000. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on näiteks 1893,41 on tema kindlustusosak 0,500.
Eelmisel kalendriaastal sai sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 759 114 isikut ning pensionäridel oli töösuhteid 134 280 korral.
5. Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatus pikendab perioodi 2013-2020 heitkoguste enampakkumisel saadud kauplemistulu kasutamist ühe aasta võrra 2024. aasta 30 novembrini. Muudatus on tingitud viimaste aastate kriiside mõjul toimunud ettenägematutest muudatustest meetmete ja projektide ellu viimisel. Enampakkumistulust saadud vahendite parimaks kasutamiseks tuleb pikendada nende kasutamiseks lubatud aega.
Ühtlasi väheneb meetmete ja projektide aruandlusega seotud bürokraatia. Kvartaliaruandlus asendatakse poolaastaaruandlusega.
Samuti sätestatakse sõnaselgelt, et keskkonnaministeerium esitab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise aruande valitsusele ja Euroopa Komisjonile.
6. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Tallinnas muudetakse olemasoleva Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning täpsustatakse kaitseala piiri.
Kaitseala kogupindala on 199,9 hektarit, millest eramaa moodustab 7,1 hektarit. Hetkel on kaitse all 200,9 hektarit. Kaitseala pindala väheneb 1 hektari võrra, sest ala piir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiridega, lisaks piiritletakse kaitseala servadest välja alad, kus pole looduskaitset vajavaid väärtusi. Uusi eraomanduses olevaid maaüksusi täiendavalt kaitse alla ei võeta, kuid piiri korrigeerimisel suureneb pisut kaitseala osakaal juba kaitse all olevatel eramaadel. Tsoneeringut ei muudeta, kaitseala kuulub piiranguvööndisse.
Kaitsekorras suuri muudatusi ei tehta. Peamine muudatus on seotud metsa majandamisega, sest kaitsealal keelatakse linnametsa olulise rekreatiivse ja elupaigalise tähtsuse kaitseks täielikult uuendusraie. Täpsustatakse rahvaürituse korraldamise ning telkimise ja lõkke tegemisega seonduvat regulatsiooni.
7. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse Vilsandi rahvuspargi kaitsekorda, et tagada parem metsa-, soo- ja mereelupaigatüüpide, alal esinevate kaitsealuste liikide ning miljööväärtusliku maastiku kaitse.
Vilsandi rahvuspargi pindala on 48 594,6 hektarit. Kaitseala pindala suureneb 24 712,5 hektarit, sellest: 20 369,9 hektarit on varem kaitseta ala, seal hulgas 19 739,8 hektarit Läänemeri ning 550,9 hektarit eramaa, 4357,2 hektarit on varem kaitse all olnud Tagamõisa hoiualana ja Karala-Pilguse hoiualana. Laiendus maismaal on hariliku luuderohu, hariliku jugapuu ning silmjärvika kasvualade, metsaelupaigatüüpide, poollooduslike koosluste ja kultuuripärandi kaitseks.
Kitsekorras olulisemate muudatustena suurendatakse liikumispiiranguid laidudel, vähendatakse loodusreservaatide ulatust ning loobutakse liikumispiirangutest merikotka ja kassikaku elupaigas. Piiratakse nakkevõrguga kalapüüki Uudepanga lahes kirjuhaha talvitusalal, et vähendada kaaspüügi ohtu.
Muudetakse piiranguvööndisse ehitamise põhimõtet, lubades ilma kooskõlastamise nõudeta õuemaal sellise rajatise püstitamist, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust.
Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse piiranguvööndis ehitamist ka kohtadesse, kus varem pole ehitisi olnud, kui see sobitub väljakujunenud asustusstruktuuriga ja ei kahjusta kaitse-eesmärke.
Linnustiku häirimise vähendamiseks keelatakse jetiga sõitmine. Piiratakse lohesurfi Uudepanga lahel kirjuhaha talvitusalal. Kogu alal hakkavad kehtima piirangud jahipidamisele. Raietele seatakse ajaline piirang.
8. Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõuga viiakse kaitsekord kooskõlla looduskaitseseadusega. Muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ning tsoneeringut, et tagada parem ranniku- ja metsakoosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndi laiendamisega tagatakse panga vertikaalse osa terviklik kaitse ning laiendatakse kaitseala Küdema lahe hoiuala arvelt, et tagada vanade loodusmetsade kaitse.
Panga maastikukaitseala pindala on kokku 148 hektarit. Kaitseala pindala suureneb kokku 121,5 hektarit.
Laienemine toimub 121,9 ha Küdema lahe hoiuala arvelt (metsa- ja rannikukooslused ) ja 0,9 ha uue kaitseta ala arvelt (rannikukooslused, põld, mets). Kaitseala lääne- ja põhjapiiril toimub piiri korrigeerimine, mis ühildatakse mere poolt uuesti rannajoonega.
Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga suureneb kaitseala eraomandisse kuuluvatele maadele ulatuv sihtkaitsevöönd pindala kokku 118,3 ha, mille riigile omandamise hind on ligikaudu 473 840 eurot.
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Küdema lahe loodus- ja linnuala piire ja loodusala kaitse-eesmärke.
9. Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõuga moodustakse Malluste männikutest Malluste looduskaitseala, korrigeerides ala välispiiri ja kehtestatakse ajakohastatud kaitsekord. Kaitseala peamine väärtus on Malluste männikud ning seal elav kaitsealune mardikaliik männisinelane, samuti kasvab alal kaitsealune taimeliik tulmepunane neiuvaip.
Kaitseala asub Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas, ning selle pindala on 75,6 hektarit, millest enamik (71,35 ha) on riigimaa. Kogu kaitseala on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus on edaspidigi lubatud viibida, jahti pidada ja metsasaadusi korjata. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ettevalmistatud kohtades. Majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja ehitamine ei ole lubatud.
10. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõuga viiakse 2004. a kinnitatud kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseadusega, muudetakse kaitsekorda nii et see tagaks paremini niidu,- soo- ja metsaelupaigatüüpide, magevee elupaikade ning kaitsealuste liikide, näiteks kalju- ja merikotka ning must-toonekure ja nende elupaikade kaitse ning laane- ja salumetsade kaitse.
Planeeritava Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindala on 20 523,3 hektarit, millest 2822,9 hektarit asub eramaal, 17 654,3 hektarit riigimaal, 12,7 hektarit munitsipaalmaal, 2,4 hektarit segaomandis oleval maal ja 31 hektarit jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Kaitseala koosneb kolmeteistkümnest sihtkaitsevööndist ja ühest piiranguvööndist. Planeeritavate sihtkaitsevööndite pindala on 14 360,7 hektarit, planeeritava piiranguvööndi pindala on 6162,6 hektarit. Kaitseala pindala väheneb 130,1 hektari võrra. Kaitsealast jäetakse välja servaalad, kus looduskaitseline väärtus puudub, näiteks õuealad ja tiheasustusega alad Jäneda, Nelijärve, Aegviidu ja Pikaveski piirkonnas. Lisaks on tegemist piiri ühtlustamisega põhikaardi ja maaüksuste piiridega.
Kaitsealal suurendatakse rahvaürituste osavõtjate arvu ja täpsustatakse liikumispiiranguid. Varem oli ajaline liikumispiirang kehtestatud ainult Põhjaku sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Nüüd lisanduvad sellele samade kuupäevadega ka Kautla ja Kilingi sihtkaitsevöönd, et tagada ka nendes vööndites kaljukotka häirimatu pesitsemine. Lisaks kehtestatakse liikumispiirang Liivoja sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, et tagada must-toonekure häirimatu pesitsemine. Lubatakse kaitseala valitseja loal loodusliku veerežiimi taastamist, mis varem oli keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse piiranguvööndis lageraie halli lepa enamusega puistus langi pindalaga kuni 1 ha ja turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Varem oli piiranguvööndis keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Kaitsealal keelatakse linnujaht.
11. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Maastikukaitseala eesmärk on pinnavormi ja üksikobjektide kaitse, Varbola linnamäe, maastikuvaadete ja pool-looduslike koosluste säilimine ning elustiku mitmekesisuse, sh kaitsealuste liikide kaitse.
Kaitseala pindala on kokku 805,4 hektarit. Kaitseala pindala väheneb 130,8 hektari võrra, kusjuures eramaa pindala väheneb 119,3 hektarit ja riigimaa pindala väheneb 11 hektarit. Kaitsealalt arvatakse välja katastriüksused, millel otsest väärtust kaitseala seisukohalt ei ole, kuna tegu on kultuurkooslustega või sekundaarsete ja ajalooliselt mittemetsamaaga. Uus kaitseala pindala on 674,6 hektarit.
Edaspidi lubatakse valitseja nõusolekul piiranguvööndis lageraiet hall-lepikus kuni 1 ha ja kuusikus kuni 0,5 ha suuruse langina senise 2 ha asemel ning turberaiet (välja arvatud veerraie või veerraie taoline lageraie) 2 ha suuruse langina senise 5 ha asemel. Laanepüü elupaigas on uuendusraie keelatud, harvendusraiel tuleb jätta vähemalt 10% looduslikke harvendamata metsaosi.
12. Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga viiakse Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseadusega, tagatakse väärtuste parem kaitse, muudetakse kaitsekorda lihtsamaks ja selgemaks.
Rahvuspargi kaitse-eesmärk on Matsalu lahe ja roostiku ning neid ümbritsevate niitude ja metsade ning saarerikka Väinamere bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, ohustatud elupaigatüüpe, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid, Lääne-Eestile iseloomulikke külamaastikke ja kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise, tutvustamise ja arengule kaasaaitamise.
Rahvuspargis on eelnõu järgi 29 sihtkaitsevööndit, 2 piiranguvööndit ja 5 reservaati. Rahvuspargis on eelnõu järgi Matsalu rahvuspargi pindala on 49 481,4 hektarit, sellest mereala 27 773 hektarit. Rahvuspargist arvatakse välja 61,2 hektarit ja rahvuspargiga liidetakse 679,5 hektarit, millest 38 hektarit on seni kaitseta maa, ülejäänu oli juba kaitse all Väinamere ja Haeska hoiualana ning merikotka püsielupaigana.
Olulisemad muudatused kaitsekorras - Keelatakse linnujaht ja muudetakse jahipidamise regulatsioon selgemaks. Kalapüügi regulatsioon arvestab rohkem linnustiku kaitse vajadusega, kutselistele kaluritele lähevad püügivõimalused rangemaks eelkõige Saarte ja Väinamere sihtkaitsevööndites, kus kalapüügil tuleb arvestada lindudele tundliku perioodi ja alaga. Jõgedel tsoneeritakse piiranguvööndisse jõelõigud, kus võimaldatakse harrastuslikku kalapüüki kevadel. Vähendatakse liikumispiiranguid aladel, kus need ei olnud põhjendatud ning seda nii maismaal kui ka merel. Edaspidi ei pea kooskõlastama õuemaal elamu teenindamiseks vajaliku väikeehitise püstitamist. Raiete tegemisel vähendatakse langi pindala, seatakse lisatingimused langi uuenemisele ja ajaline piirang raie tegemisele. Karmistatakse biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist, ilma kaitseala valitseja nõusolekuta tohib põllumaal kasutada ainult mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud aineid.
13. Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega uuendatakse olemasoleva vana kaitsekorraga kaitseala kaitsekorda, määratakse tsoneering, täiendatakse kaitse-eesmärke, täpsustatakse ala piire, moodustatakse Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas. Maastikukaitseala pindala on 76,2 hektarit, võrreldes kehtivate piiridega väheneb see 27,6 hektari võrra. 7,5 hektarit kaitsealast arvatakse alaga piirnevasse Pärnu jõe hoiualasse.
Ülejäänud pindala vähenemine on tingitud piiride tehnilisest korrigeerimisest ja sellest, et kaitsealast jäetakse välja õuemaad ja katastriüksused, mis ei kuulu ajalooliselt Kurgja-Linnutaja talukompleksi hulka ning kus ei asu looduskaitseliselt väärtuslikke kooslusi ega liikide elupaiku.
Osa metsaala arvatakse range kaitse alla ja seal ei ole edaspidi metsaraie lubatud. Piiranguvööndis võib edaspidi metsi majandada uuendusraietest vaid häilraiega. Ehitamise osas leevendatakse ehituskeeluvööndisse ehitamist. Varasema keelu asemel võimaldab uus kaitsekord kaaluda rajatiste püstitamist kaitseala valitseja nõusolekul ka ehituskeeluvööndisse.
14. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamisega seotud kulude katmiseks ELA USA, Inc. ja Eesti Vabariigi vahel toimuva Alalise Vahekohtu menetluse raames
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist 150 000 eurot justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks ELA USA, Inc. vs Eesti Vabariigi vahel toimuvas Alalise Vahekohtu arbitraažimenetluses nr 2018-42. Taotletava summa moodustab vahekohtu makse kulud. Eraldatud summat on vaja kasutada kuni vahekohtumenetluse lõpuni.
Alalise Vahekohtu menetluses on ELA USA, Inc. 30.08.2019 hagi Eesti Vabariigi vastu seoses 1997- 2006 toimunud Lennusadama ja selle maa-alaga seotud õiguslike vaidlustega.
Tänaseks on vahekohtumenetluses esitatud poolte kirjalikud seisukohad ning peetud vahekohtu istungid. Menetlus on jõudnud faasi, kus vahekohus kirjutab otsust. Otsuse tegemise aeg ei ole veel teada.
15. Volitus Aktsiaseltsi Eesti Loots lõpetamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuministrile antakse volitus otsustada ASi Eesti Loots lõpetamine, kuna 1. juulist võtab aktsiaseltsi tegevuse üle riigilaevastik.
Riigilaevastik hakkab alates 1. juulist osutama riigile kuuluvate veesõidukite haldamise ja arendamise, tehnilise juhtimise ja meeskonna juhtimise teenust, ujuvnavigatsioonimärgistuse paigaldamise ja haldamise teenust ning lootsiteenust, samuti hakkab riigilaevastik tegelema jäämurdetöödega.
16. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” kümnendad muudatusettepanekud
Arengukava hõlmab perioodi 2014–2022. Aastad 2021 ja 2022 on n.ö üleminekuaastad uuele Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) perioodile. Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Liidu taasterahastust (EURI). Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. a 31. detsembrini, mistõttu on veel ka aastatel 2023–2025 võimalik vabade vahendite olemasolu korral korraldada meetmete taotlusvoorusid.
Arengukava sisaldab kokku 17 meedet (sh tehniline abi) ja 41 tegevuse liiki.
2023. a märtsiks on kõik meetmed rakendunud, arengukava avaliku sektori kogueelarvest, kogusummas 1 299 980 292 eurot, on 2023. a 28. veebruari seisuga ära kasutatud (s.t. toetusesaajatele välja makstud) 1 032 996 966 eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise protsendiks 79,5.
Mitmete arengukava meetmete rakendamine on jõudnud lõpusirgele, mistõttu on mõistlik suunata nendes kasutamata jäänud või potentsiaalselt kasutamata jäävad vahendid meetmetesse, kus on veel 2023. aastal kavas korraldada taotlusvoorusid ning mille puhul on taotlejate huvi toetuse saamise vastu püsivalt kõrge.
Lisavahendeid saavad nii põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused, samuti noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, nõustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade toetused.
Järgnevalt esitatakse muudatused heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.
17. Eesti kodakondsuse andmine (5 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 5 inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 2 on praegu Läti ja 3 Venemaa kodanikud.
18. Eesti kodakondsuse andmine (35 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 35 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist üks on praegu Maroko, üks Türgi, üks Aserbaidžaani, üks Valgevene, kaks Iisraeli ja 29 Venemaa kodanikud.
19. Eesti seisukohad Windsori raamistikuga seotud nõukogu otsuste eelnõude kohta, millega muudetakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingus ette nähtud nõuandetöörühma toimimise reegleid
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline lahkumislepe ja selle osa - Põhja-Iiri protokoll - jõustusid 1. veebruaril 2020. Põhja-Iiri protokolli eesmärgiks Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust oli soodustada Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelist koostööd, hoida ära nende vahelise füüsilise piiri teke, kaitsta Suure Reede kokkulepet ning ühtlasi tagada, et Euroopa Liidu siseturg ja tolliliit oleksid kaitstud. Selleks sisaldab protokoll sätteid, mis käsitlevad siseturu, tolliliidu, käibemaksu, energeetika ja riigiabiga seotud küsimusi. Lahkumisleppe rakendamisel on ilmnenud mitmeid probleeme, mis on kaasa toonud õigusliku ebakindluse Põhja-Iirimaa elanikele ja ettevõtetele.
Nende probleemide lahendamiseks töötasid Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ühiselt välja protokolli muudatused, millele pandi nimeks Windsori raamistik. Lahendused on leitud olemasoleva lahkumisleppe raames arvestades osapoolte legitiimseid muresid. Windsori raamistik võimaldab efektiivselt vastata Põhja-Iiri inimeste ootustele, kaitsta 1998. aasta Suure Reede kokkulepet, tagada Euroopa Liidu siseturu ja tolliliidu kaitse ning ühtlasi säilitada Põhja-Iirimaa osalemise Ühendkuningriigi siseturul.
Sellest tulenevalt esitab välisministeerium valitsusele Eesti seisukohad Windsori raamistikuga seotud nõukogu otsuste eelnõude kohta, mis on osa Windsori raamistiku kokkuleppest ning millega muudetakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingus ette nähtud EL-UK ühiste töörühma toimimise reegleid.
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames toimuval välisministrite 20. märtsi 2023. a istungil ning kaitse- ja välisministrite 20. märtsi 2023. a ühisistungil ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur, välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
20. märtsil 2023. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis, kus põhiteemadena tulevad aruteluks Vene agressioon Ukrainas ja Tuneesia. Päevakajalise punktina on planeeritud arutada arenguid Iraanis ja Euroopa Liidu tegevuskava rakendamist sõja tagajärgedega toime tulemiseks.
Pärastlõunal toimub välis- ja kaitseministrite ühiskohtumine, kus teemaks strateegilise kompassi rakendamine ja Euroopa Liidu sõjaline toetus Ukrainale, sh Eesti algatatud Euroopa Liidu laskemoona ühise hankimise küsimus.
Eestit esindab välisministrite kohtumisel välisminister Urmas Reinsalu. Välis- ja kaitseministrite ühiskohtumisel esindavad Eestit välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Hanno Pevkur.
