1. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Tiit Terik
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega antakse Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Kuna hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, lõpetatakse selle tegevus eraldiseisva riigiasutusena.
Teenuste ühendamine loob eeldused kasutajakeskseks teenuste innovatsiooniks ja sidusaks arenduseks ja vähendab raamatukoguteenuse killustatust.
Muudatus aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Rahvusraamatukogu uude renoveeritud hoonesse on ka kavandatud pimedate raamatukogule vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus.
Asutuste füüsiline ühendamine ei ole eeldatavasti päevakorral 2025. aastani, mil peaks lõpule jõudma rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse ning pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides Tõnismäel.
Eelnõu kohaselt on seadus planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril.
2. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 "Siseministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse ministeeriumi sisemist töökorraldust. Muudatused puudutavad põhiliselt senist kodakondsus- ja rändepoliitika osakonda ning piirivalvepoliitika osakonda. Need osakonnad liidetakse ning moodustatakse piirivalve- ja rändepoliitika osakond. Kodakondsuse valdkond viiakse üle senisesse kodanikuühiskonna osakonda, mille uueks nimeks on kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond. Merepääste viiakse piirivalvepoliitika osakonnast pääste- ja ohutuspoliitika osakonda. Muudatused jõustuvad 1. aprillil k.a.
3. Riikliku pensioni 2022. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,079. Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 7,9 protsenti. Alates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 275,34 eurot (praegu 255,18 eurot), pensioni baasosa suurus 255,7562 (praegu 235,3079 eurot) ja aastahinne 7,718 eurot (praegu 7,206). Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 552,37 eurolt pärast indekseerimist 595,35 euroni (42,98 euro võrra). Indekseerimise eeldatav maksumus on 122,5 miljonit eurot ja see puudutab ligi 324 000 pensionäri.
Riikliku pensioni indeksi väärtus tuleb igal aastal otsustada 20. märtsiks.
4. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2021. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
2021. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (ISM) keskmiseks suuruseks kinnitatakse 3433,03 eurot. ISM-i keskmisest suurusest sõltub pensionikindlustatu kindlustusosak, mille sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillist 2022. a. eelmisel kalendriaastal töötanud isikule, seal hulgas töötanud pensionäridele.
Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tuleb kinnitada igal aastal 20. märtsiks.
5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks MTÜ-le Mulgi Elamuskeskus (Tõrva vallas Ala külas Soogle kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeerium saab nõusoleku võõrandada MTÜ Mulgi Elamuskeskusele Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas asuv Soogle kinnistu, mille suurus on 6,62 hektarit. Kinnistule rajatakse parkla, kultuurisündmuste hoone ja seda teenindav ala ning metsaraamatukogu koos metsarajaga. MTÜ liikmed on Mulgimaa omavalitsused. MTÜ soovib kinnistu kõrval asuvat Sooglemäe talukompleksi arendada Mulgimaa külastuskeskuseks.
6. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määruse nr 3 "Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse peatamise nõudes
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu
MTÜ Eesti Metsa Abiks on esitanud vaide, milles nõutakse valitsuse määruse Kirmsi looduskaitseala moodustamise kohta (k.a. VV määrus nr 3) kehtetuks tunnistamist.
Valitsuse määruse kohaselt jäeti osa senisest Kirmsi hoiualast kaitseta 21,7 hektarit maad, mis kuuluvad eraomanikele. Samas suurenes kogu uus looduskaitseala 63,2 hektari ulatuses. Vaide esitaja leiab, et Kirmsi looduskaitsealast on põhjendamatult jäänud välja osa Kirmsi hoiuala alast.
7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete toimetuste tugevdamiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 1,3 miljonit eurot Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete toimetuste tugevdamiseks 2022. aastal. Toetuse abil toodetud ja avaldatud sõltumatu meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Sõjaolukord Ukrainas on suurendanud vajadust informeerida toimuvast kohalikku venekeelset elanikkonda. Lisaks Eesti Rahvusringhäälingu toetamisele soovib valitsus toetada ka kohaliku venekeelse erameedia suutlikkust pakkuda kõrgel tasemel usaldusväärseid ja mitmekesiseid ajakirjanduslikke käsitlusi. Olukorras, kus Eestis on keelatud Vene Föderatsiooni sõjapropagandat kajastavate telekanalite edastus, peab riik tugevdama alternatiive kohalikus inforuumis.
Toetuse andmisega ei seata tingimusi meediasisule ega ootusi toimetuslikeks otsusteks. Tegemist on ühekordse toetusega, mis antakse seoses sõjaolukorraga Ukrainas ning mille eesmärk on kasvatada meediaväljaannete venekeelsete uudiste tootmise ja levitamise võimekust.
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu järgi on viimaste aastate jooksul on toimunud märgiline muutus teiste rahvuste jaoks oluliste infoallikate pingereas – Eesti venekeelseid meediakanaleid on hakatud pidama olulisemaks ja ka usaldusväärsemaks kui Venemaa meediaallikaid. Näiteks on Eesti venekeelsete uudiste portaalide olulisus on tõusnud 54 protsendilt 2017. aastal 72 protsendini 2020. aastal, samuti on teisest rahvusest elanike seas tunduvalt kasvanud nii Eesti vene- kui ka eestikeelse meedia usaldajate osakaal ulatudes 2020. aastal 54 protsendini.
Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes annab välja meediaväljaandeid, mille hulgas on venekeelne veebiväljaanne ja millel on nii eesti- kui ka venekeelne toimetus. Toetuse saaja peab kuuluma Eesti Meediaettevõtete Liitu.
Valitud on olemasoleva jälgijaskonnaga väljaannete toimetuste tugevdamine. Toetades venekeelseid toimetusi on mõju kogu eesti venekeelsele infoväljale kõige suurem, sest nii suureneb ka refereerimiskõlbulik meediasisu. Toetus ei hõlma ega toeta uute eraõiguslike meediaväljaannete ega olemasolevate juurde uute venekeelsete toimetuste loomist ega muude uute teenuste väljaarendamist. Seda põhjusel, et selle mõju avaldumiseks oleks vajalik pikem aeg ning sellega kaasneksid oluliselt suuremad kulud. Samuti pärsib seda teadaolev vene keeles kirjutavate ajakirjanike puudus tööjõuturul.
8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kaugkütte hinnatõusu ja gaasi kulu kompenseerimiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Veebruaris ja märtsis kodutarbijale kaugkütte kulu ja äritarbijale gaasi hinna kompensatsiooni rahastamiseks eraldab valitsus reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 16,9 miljonit eurot.
Kõrge nõudlus maagaasi ja söe järgi on suurendanud kütuste hindasid, kuiva suve tõttu ei ole Põhjamaade hüdroenergiast elektrienergia tootjad võimelised elektrienergiat sellises ulatuses tootma, et pakkuda tugevat konkurentsi ning tuua sarnaselt eelnevatele aastatele piirkonna elektrienergia hindasid madalamale. Sellest tulenevalt on oluliselt tõusnud ka muude energiakandjate, seal hulgas gaasi ja sellest toodetava kaugkütte hind. See on omakorda põhjustanud Eesti gaasi ja kaugküttetarbijale olulist lisakulu.
Vähendamaks Eesti tarbija kulu kaugküttele ja gaasile, otsustas valitsus toetada nii kodu- kui äritarbijaid. Sellest lähtuvalt töötas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja kodutarbijatele kaugkütte kulude ja gaasi äritarbijatele gaasi kulude, s.h käibemaks kompenseerimise meetme. Selle raames tasub riik perioodil veebruar 2022 – märts 2022 kodutarbijate tarbitud kaugkütte oktoobrikuu hinnatõusust kuni 65 protsenti ja äritarbijate gaasi hinnast 2,74 €/MWh koos sellele lisanduva käibemaksuga. Meetme kulu kokku on 16,952 miljonit eurot.
9. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korralduse nr 452 "2022. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse riigieelarves määratud vahendite liigendust. Justiitsministeeriumi valitsemisalalt (registrite ja infosüsteemide keskus - RIK) tõstetakse eelarve üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus - RIT).
RIT koondab avaliku sektori asutuste standardsete IKT-alusteenuste korraldamise ja hakkab osutama IKT-alusteenuseid kõikidele riigiasutustele, see tähendab ministeeriumidele ja ametitele, samuti kokkuleppel kohaliku omavalitsuse asutustele, riigi sihtasutustele jne.
RIT-i viiakse lähiaastail üle teiste valitsemisalade arvutitöökoha- ja serveritaristu teenuste üksused, vastavad varad ja lahendused ning nende teenuste korraldamine. Esimesena annab üksused koos eelarvega RIT-ile üle RIK. RIT-i läheb üle 72 inimest ning tõstetakse ümber eelarve summas ca 1,9 miljonit eurot, millest põhilise osa moodustab RIT-i liikuvate inimeste palgafond.
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
12. ASi Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalkaitseministrile volitus hääletada ASi Hoolekandeteenused aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 533 975 euro võrra uute aktsiate väljalaskmisega. Mitterahalise sissemaksena antakse üle üks Põlvas ja kaks Tallinnas asuvat riigi kinnistut, millele on plaanis rajada nelja korteriga elamud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks.
Üleantavad sotsiaalministeeriumile mittevajalikud kinnistud asuvad Tallinnas Laevastiku tn 20 ja Kaluri tn 11 ning Põlvas Kaasiku tn 9.
Elamud ehitatakse Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava erihoolekandeasutuste reorganiseerimise raames, mille eesmärk on luua Eestis 2023. aastaks vähemalt 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 85 protsendi ja Eesti riik omaosalusena 15 protsendi ulatuses.
Senised suured, kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodud kujundatakse ümber väiksemateks, kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta.
Aastatel 2017-2020 on ASi Hoolekandeteenused aktsiakapitali üle antud kolm kinnistut Tallinnas, kaks Pärnus, üks Põltsamaal, üks Keilas ja üks Narvas. Lisaks eelnõus nimetatud kolmele kinnistutele on plaanis omandada veel üks Tallinna ja üks Tartu kinnistu, nende asukohad ei ole veel selgunud.
13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse gaasivarustuskindluse tagamise solidaarsusmeetmete kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks gaasi varustuskindlust tagav solidaarsusmeetmete kokkulepe Soomega ning antakse volitus majandus- ja taristuministrile selle allkirjastamiseks.
Sõlmitava kokkuleppe eesmärk on sätestada raamistik, mille alusel saavad lepingupooled gaasituru mittetoimimisel küsida teiselt poolelt abi gaasivarustuse tagamiseks ja seda teisele poolele osutada. Kokkuleppe elluviimise ja täitmise eest vastutab Eesti poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
14. Juhend ettepaneku tegemiseks füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse määramiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks või tema eemaldamiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektide loetelust
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku kinnitada juhend, kuidas toimub rahvusvahelise sanktsiooniloetellu füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse määramine või sanktsiooniloetelust kustutamine.
Juhend on vajalik rahvusvaheliseks rahapesuvastaseks tööks.
Ettepaneku rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks määramiseks või eemaldamiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektide loetelust valmistab ette välisministeerium, kes tugineb selles kaitsepolitseiameti vastavale menetlusele.
15. Eesti seisukohad rikkumismenetluses plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab Eesti seisukoha rikkumismenetluse (nr 2022/0054) kohta EL direktiivi 2019/904 mitteõigeaegsest ülevõtmisest. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 3. juulil 2021. Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse on keskkonnaministeerium koostanud erinevaid õigusaktide eelnõusid. Eelnõude koostamise protsessi on oluliselt mõjutanud ka asjaolu, et mitmed juhised, suunised, rakendusaktid, mis on direktiivi ülevõtmiseks olulised, hilinesid Euroopa Komisjoni poolt. Teatud juhtudel on hilinemine olnud 12 kuud või rohkem.
16. Eesti seisukohad digitaalse teabevahetuse kohta terrorismikuritegude korral
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjoni algatuse eesmärk on muuta tõhusamaks liikmesriikide ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) koostöö terrorismi ja muude raskete piiriülese kuritegevuse vormide uurimisel ja süüdistuste esitamisel. Seadusandlikud ettepanekud hõlmavad määruse ja direktiivi eelnõu. Nendega ajakohastatakse terrorismikuritegusid puudutava teabevahetuse raamistik, mida käsitleb nõukogu otsus 2005/671/JSK.
Määruse eelnõu eesmärk on tagada õiguskindlus terrorismijuhtumite korral teabe jagamise kohustuse täpse ulatuse kohta ning võimaldada Eurojustil tuvastada tõhusamalt seoseid samaaegsete piiriüleste uurimiste ja süüdistuste esitamiste vahel. Seoste kindlakstegemise abil saavad liikmesriigid koordineerida oma uurimismeetmeid ja õiguslikke meetmeid. Kavas on uuendada Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteem ning integreerida sellega olemasolev terrorismivastase võitluse register. Lisaks täpsustatakse teabevahetuse korraldust kolmandate riikidega, mis toimib sideprokuröride kaudu. Liikmesriigid otsustavad jätkuvalt nende hallatavale teabele juurdepääsuõiguste üle, seda ka kolmandate riikide sideprokuröride juurdepääsude osas.
Direktiivi eelnõuga on kavas ajakohastada andmekaitsesätteid, et tagada isikute põhiõiguste ühetaoline kaitse. Isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusnorme on pärast nõukogu otsuse 2005/671/JSK vastuvõtmist edasi arendatud. Jõustunud on õiguskaitsedirektiiv (EL) 2016/680, mis on terviklik horisontaalne andmekaitsealane õigusakt ning oluline on, et seda kohaldatakse kõigi isikuandmete töötlemise toimingute suhtes, mida pädevad asutused teevad õiguskaitse eesmärgil. Nõukogu otsuse sätted viiakse kooskõlla õiguskaitsedirektiivi andmekaitsepõhimõtetega ja nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed.
Eesti toetab algatuse eesmärke ja komisjoni pakutud lahendusi teabevahetuse tõhustamiseks. Need on kooskõlas kriminaalpoliitika põhialustega aastani 2030, mille üheks prioriteediks on keskenduda ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele, muuhulgas tõkestada põhiseaduslikku korda ohustavat tegevust, organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja vägivaldset äärmuslust.
17. Eesti seisukohad määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide majandusliku survestamise eest, eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Määruse eesmärk on kaitsta ELi ja liikmesriikide huve ning luua ELile võimalus vastata võimalikule kolmandate riikide majanduslikule survestamisele. Eelnõu sätestab protseduuri majanduslike survemeetmete määratlemiseks ja nimetab võimalikud ELi vastumeetmed ja nende rakendamise tingimused. Survestamiseks nimetab komisjon olukorda, kus kolmas riik rakendab või ähvardab rakendada ELi või mõne liikmesriigi kaubandushuve või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, saavutamaks endale sobiva poliitilise otsuse langetamist või langetamata jätmist ELi või liikmesriigi poolt.
Selliste juhtumite esinemine on komisjoni hinnangul sagenevas trendis ja kehtivas Euroopa Liidu õiguses puudub ELil ühtne instrument, et rakendada kiireid vastumeetmeid kolmandate riikide majanduslike survemeetmete tõrjumiseks. Eesti toetab määruse eelnõu põhieesmärki, samas rõhutab, et kavandatav instrument peab olema kooskõlas WTO reeglitega ja EL õiguste ja kohtustustega rahvusvahelistes lepingutes. Meile on oluline kolmanda riigi majandusliku survestamise tuvastamise puhul määratleda eelnõus selged kriteeriumid, milleks on kolmanda riigi meetme raskusaste, meetmete ulatus ning kolmanda riigi tegevuse eesmärgi selgitamine. Vastumeetmeid tuleb rakendada alles siis, kui dialoog ja diplomaatiline koostöö kolmanda riigiga pole tulemusi andnud ning juhul, kui neid rakendatakse kas Euroopa Liidu või mõne liikmesriigi suhtes. Liikmesriike ja sidusrühmi tuleb kaasata määruse rakendamise kõigis etappides.
18. Eesti seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL võeti vastu 2012. aastal, et parandada ELis hoonete energiatõhusust, kehtestades energiatõhususe miinimumnõuded ja ühine raamistik energiatõhususe arvutamiseks. Euroopa Komisjon on esitanud uue direktiivi ettepaneku, et viia see kooskõlla EL ambitsioonikamate kliimaeesmärkidega.
Direktiiv püstitab eesmärgi: parandada hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet (KHG) jõudmaks nullheitega hoonefondini aastaks 2050. Alates 2027. aastast peavad uued avalikud hooned olema nullheitega hooned ja alates 2030. a peavad nullheitega olema kõik uued hooned. Uue nõudena tuleb avalikud hooned viia vähemalt energiamärgise F-klassi tasemele aastaks 2027 ja E-klassi tasemele aastaks 2030. Sama nõue kehtib mitteeluhoonetele. Eluhooned peavad jõudma F-klassi aastaks 2030 ja E-klassi aastaks 2033. Uute mitteelamute ehitamisel ja põhjalike renoveerimiste puhul tuleb paigaldada elektrisõidukite laadimistaristu jaoks vajalik kaabeldus iga parkimiskoha jaoks ning mitte-eluhoonete puhul ka vähemalt üks laadimispunkt, kui parkimiskohti on rohkem kui viis. Tagada tuleb ka jalgrataste parkimisel üks koht ühe auto parkimiskoha kohta.
Riiklikud hoonete renoveerimise kavad integreeritakse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Need kavad peavad edaspidi sisaldama plaane, kuidas lõpetada fossiilkütuste kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel järk-järgult hiljemalt aastaks 2040. Riigi toetust ei tohi anda fossiilkütuseid kasutavate seadmete paigaldamiseks alates aastast 2027 ning liikmesriikidele antakse võimalus õiguslikult keelustada fossiilkütuste kasutamine hoonetes.
Eesti toetab direktiivi eesmärke, eelkõige hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide energiamärgiste võrreldavus. Samas oleme seisukohal, et Komisjoni ettepanekus esitatud ajakavad on Põhjamaade kliimatingimustes liialt optimistlikud ja tähtajad tuleks vähemalt 3 aastat edasi lükata.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 21. märtsi 2022. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
21. märtsil 2022. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis. Põhiteemadeks on Venemaa agressioon Ukraina vastu ja koos kaitseministritega ühisarutelu Euroopa Liidu strateegilise kompassi üle, mis on plaanis kohtumisel heaks kiita. Lisaks toimub kohtumine Põhja-Makedoonia välisministri Bujar Osmaniga ning kohtumine Moldova välis- ja Euroopa integratsiooni ministri Nicu Popescuga.
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames toimuval kaitseministrite 21. märtsi 2022. a kohtumisel
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Kaitseministrid arutavad Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Koos välisministritega arutatakse Euroopa Liidu strateegilise kompassi vastuvõtmist.
