1. Riigikogu otsuse "Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Käesolev arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“.
Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse. Selleks tuleb metsanduses tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline. Metsanduspoliitika peab olema kaasav ja arvestama sotsiaalsete ning kultuuriliste väärtustega. Metsade majandamisel tuleb otsustada, kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole, ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada.
Arengukava koostamisel on keskne roll olnud laialdasel kaasamisel, mitmel juhtkogul, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, arengukava algatamiseks moodustatud töörühmal, rahva esindajatest koosneval metsakogul, huvirühmadel, samuti muul tagasisidel.
Arengukava annab põhjaliku ülevaate metsanduse olukorrast. Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade arvelt. Viimasel kümnendil on suurenenud ka looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal. 2021 a andmeil on riigimetsamaa 1,08 miljonist hektarist nüüdseks range kaitse all rohkem kui kolmandik ning kogu Eesti metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,5 protsenti.
Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade arvelt. Samal ajal on üha enam ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust. Eestis on metsasektori ringbiomajandusele üleminek üks olulisemaid eesmärke selles valdkonnas.
Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Otsesemalt on võimalik raiemahtusid suunata riigimetsades. Samuti saab raiemahtu mõjutada valitsus, kel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.
Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul. Perioodil 2011–2020 toetati erametsade uuendamist aastas keskmiselt miljoni euro ulatuses, sh toetusmeetme iga-aastane eelarve on perioodi algusega võrreldes praegu peaaegu kahekordne.
Metsasektoril on väga tähtis osa Eesti majanduses ja tööhõives, andes ligikaudu neljandiku Eesti töötleva tööstuse käibest (lisaks kaudne mõju energeetikasse, ehitusse, transporti jne), tasakaalustades teiste majandusharude negatiivset väliskaubandusbilanssi ning olles suur regionaalse tööhõive looja. Ettevõtted paiknevad üle kogu Eesti – üle 80 protsendi töökohtadest Harjumaast väljaspool. Samuti on sektori otseste ja kaudsete maksude osakaal riigi maksutuludest moodustanud stabiilselt 10–11 protsenti (2007–2019 keskmisena), olles kõrgem viimastel aastatel (2016–2019 keskmine 11,8%). Perioodil 2015–2019 on ühe kuupmeetri raiumine toonud riigile keskmiselt 82 eurot maksutulu.
Metsandus ja puidutööstus on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suurimaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid. Puidu ja puittoodete ekspordis oli 2020. aastal Eesti päritolu toodete osatähtsus 96%. Tähtsamad eksporditavad kaubagrupid (rahaliselt) on puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid ja saematerjal. Teisalt ekspordime me igal aastal töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu umbes 2 miljonit m3, kuna selle töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalik tööstus puudub.
Statistikaameti andmetel oli metsanduses ja puidutööstuses aastatel 2000–2017 hõivatud keskmiselt 27 300 töötajat, neile lisanduvad veel puitmajaehituses ning mööblitööstustes puitmööbli tootmisega, aga ka soojamajanduses ning elektritootmises hõivatud inimesed. Koos mööblitööstusega oli 2020. aastal metsasektoris otseselt hõivatuid ligikaudu 31 000 inimest. Lisaks loob metsandus ja puidutööstus veel palju töökohti energeetikasektoris, sest biomasskütustel põhineb üle 50% Eesti soojatootmisest ja 5% elektritootmisest.
Eestis on erineva kaitserežiimiga metsade osakaal 30% (705 500 ha). Rangelt kaitstavate metsade osakaal on pidevalt suurenenud. MAK2030 näeb ette metsade elurikkusele teaduspõhiste hinnangute andmise jätkumist. Metsalinnustiku hoidmiseks muudetakse mitmeid looduskaitseseaduse sätteid, muu hulgas kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui ka eramaadel ning lisatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele täiendava raierahu kehtestamiseks kaheks kuuks kõikides metsades. Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest ja soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset. Luuakse terviklik ja õiglane hüvitussüsteem piirangute (mh rohealadel) kompenseerimiseks. Metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist. Jätkatakse kaitsealade vajaduspõhist ümbertsoneerimist ja kaitsekordade ajakohastamist metsaelupaigatüüpide kaitse tõhusamaks korraldamiseks. Metsaomanikele pakutakse tuge nii, et neil on metsa majandamisel lihtne järgida piiranguvööndite nõudeid kaitsealal, et tagada kaitsealade elurikkus.
2. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 "Väikesaarte nimistu" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse püsiasustusega väikesaarte nimistu, kuhu võrreldes varasemaga lisatakse Mohni saar ja Viirelaid. Mõlemal saarel elab aastaringselt vähemalt viis inimest ja nende pindala on alla 100 km2, mis on püsiasustusega väikesaarte seaduse kohaselt tingimused nimistusse arvamiseks. Mõlema väikesaare osas eraldatakse alates 2024. aastast vastavalt Kuusalu vallale ja Muhu vallale täiendavaid vahendeid.
Lisaks Mohnile ja Viirelaiule on väikesaarte nimistus: Abruka ja Aegna saared, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.
Valitsus peab väikesaarte nimistu muudatused kehtestama hiljemalt 1. veebruariks.
Püsiasustuse säilimise toetamiseks eraldati väikesaartega kohalikele omavalitsustele ja väikesaarest saarvaldadele möödunud aastal 757 025 eurot. Summa arvutatakse vastavalt elanike arvule ja veeteede pikkusele.
Rahvastikuregistri andmetel on muudatuse järgselt nimistusse kuuluvate Eesti väikesaarte elanike arv 1.jaanuari 2023 seisuga 1859 inimest.
3. Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõuga muudetakse kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning muudetakse kaitseala piiri. Muudatused on vajalikud alal kasvava vanametsale iseloomuliku elustiku säilimiseks, I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajalise säilimise tagamiseks.
Range kaitse alla võetakse senini vähe kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsi. Alale jääb ka üle-euroopalise tähtsusega Tündre loodusala.
Kaitseala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Pilpa külas ja Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas. Kaitseala kogupindala (1838 ha) oluliselt ei muutu, suureneb sihtkaitsevööndite pindala (varasema piiranguvööndi arvelt).
Uus kaitsekord lubab sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustöid, välja arvatud kraavide ja maaparandussüsteemide hooldustööd, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul Paluora ja Kulbina sihtkaitsevööndites. Kaitse-eeskirja muutmisel täpsustatakse sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist käsitlevat regulatsiooni, edaspidi on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine, täpsustatakse jahipidamisele seatud piiranguid ning metsade majandamisega seotud piiranguid (sh turberaie langi suurus). Samuti ei ole sihtkaitsevööndis enam ajalist liikumispiirangut, jääb vaid ajaline piirang jahipidamisele Paluora ja Kulbina sihtkaitsevööndites.
4. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse eelnõuga liidetakse olemasolevale Laidevahe looduskaitsealale lähedal asuv Siiksaare-Oessaare hoiuala ning kehtestatakse kogu alale uus kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Saaremaal Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja Turja külas.
Kaitseala eesmärk on kaitsta Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, kus asuvad eelkõige lindudele olulised mere-, ranniku-, niidu-, soo- ja metsakooslused, mis pakuvad lisaks elupaiku paljudele kaitsealustele taime- ja loomaliikidele. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi elupaigatüüpe- rannikulõukaid, rannavalle, kadastikke, vanu loodusmetsi, niite, puiskarjamaad, madalsood ning soometsa. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid liike, nagu näiteks erinevad käpalised (jumalakäpp, tõmmu käpp), emaputke, niidurüdi, hüüpi, tutkast, naaskelnokka, sookurge, erinevaid kulllilisi, merikotkast, sarvikpütti, samuti paljusid teisi linnuliike ja nende elupaiku. Laidevahe on ka rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Laidevahe looduskaitseala pindala on 4287,4 ha, millest 1975 ha on maismaa ning ülejäänud on veeala. Eramaid asub kaitsealal 800,4 ha. Sihtkaitsevööndite pindala on kokku 1745,7 ha (eramaid 337 ha) ja piiranguvööndisse jääb 2541,7 ha (eramaid 463,4 ha). Piiri korrigeerimisel jääb kaitse alt välja 1,8 ha ja lisandub 5,5 ha eramaid.
Laidevahe looduskaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.
Siiksaare-Oessaare hoiuala liideti tervikuna Laidevahe looduskaitsealaga ning hoiuala kaitsekorra asemel rakendatakse lisanduval alal peamiselt piiranguvööndi kaitsekorda (nii hoiuala maismaa- kui ka mereosa) ja osaliselt sihtkaitsevööndi kaitsekorda (hoiuala maismaaosa). Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks, poollooduslike koosluste säilitamiseks ning seeläbi elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade ning lindude rändepeatus- ja sulgimispaikade säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab keelata metsaraiet, seada liikumispiiranguid, reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid. Piiranguvööndid hõlmavad majanduslikult kasutatavaid alasid, kus asuvad hoonestus ja muud rajatised, põllumaad ja poollooduslikud kooslused.
5. Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses tagatisfondi nõukogu praeguse volituste lõppemisega 29. jaanuaril teeb rahandusminister ettepaneku nimetada nõukogu uue koosseisu liikmeks rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri Evelyn Liivamägi. Liivamägi nimetatakse nõukogu liikmeks Märten Rossi asemel.
Nõukogu volituste tähtaeg on neli aastat alates nõukogu esimese koosoleku toimumise päevast.
Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidiasutuste ja investeerimisasutuste klientide ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kindlustusandjatega kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Samuti kogub fond vahendeid kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Nõukogu on fondi kõrgeim juhtimisorgan.
6. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 321 "Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis" kehtetuks tunnistamise ja uuesti otsustamise nõudes
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
MTÜ Roheline Pärnumaa on esitanud vaide valitsuse korralduse kohta, millega anti maavara geoloogilise uuringu luba Klooga uuringuruumis. Vaide esitaja leiab, et maavarade uurimine viib suure tõenäosusega maavarade kaevandamiseni, mis ei ole kooskõlas maavarade säästliku kasutamise põhimõttega.
Ka geoloogilises uuringus endas näeb vaide esitaja ohtu põhjaveele, lisaks viib see vaide esitaja arvates ka metsa raadamiseni. Kuna uuringuruumi kinnistust vähem kui 1 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pakri hoiuala, siis leiab vaide esitaja, et võimalikku mõju selle ei saa välistada, mistõttu tuleks teostada keskkonnamõjude hindamine. Samuti leiab vaide esitaja, et valitseb ülekaalukas huvi, et Rail Baltica projekt läbi kukuks, mistõttu pole ka selle põhjenduse alusel mõtet geoloogilise uuringu luba anda.
Majandus- ja taristuministri sisendi alusel jäetakse vaie rahuldamata. Geoloogilise uuringu luba on kaevandamisest eraldiseisev, mis ei ole automaatselt seotud kaevandamise õigusega, viimase jaoks on vajalik eraldi menetlus ja luba. Mõju põhjaveetasemele on minimaalne ja lühiajaline, puurimistööde tegemine ei eelda märkimisväärset raiet, raievajadus kooskõlastatakse RMK-ga. Uuringu puhul puudub kohustus keskkonnamõjusid hinnata, mõju uuringuruumist ca 2 km (mitte 1) olevale Natura alale on välistatud.
7. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 320 "Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis" kehtetuks tunnistamise ja uuesti otsustamise nõudes
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
MTÜ Roheline Pärnumaa on esitanud vaide valitsuse otsuse kohta maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis. Vaide esitaja leiab, et maavarade uurimine viib suure tõenäosusega maavarade kaevandamiseni, mis ei ole ühildatav olemasoleva rohevõrgustikuga ega kooskõlas maaavarade säästliku kasutamise põhimõttega. Ka geoloogilises uuringus endas näeb vaide esitaja ohtu põhjaveele, lisaks viib see vaide esitaja arvates ka metsa raadamiseni. Kuna uuringuruumi kinnistust 2,5 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kurtna-Vilivere hoiuala ja loodusala, siis leiab vaide esitaja, et võimalikku mõju selle ei saa välistada, mistõttu tuleks teostada keskkonnamõjude hindamine. Samuti leiab vaide esitaja, et valitseb ülekaalukas huvi, et Rail Baltica projekt läbi kukuks, mistõttu pole ka selle põhjenduse alusel mõtet geoloogilise uuringu luba anda.
Majandus- ja taristuministri sisendi alusel jäetakse vaie rahuldamata. Geoloogilise uuringu luba on kaevandamisest eraldiseisev, mis ei ole automaatselt seotud kaevandamise õigusega, viimase jaoks on vajalik eraldi menetlus ja luba. Mõju põhjaveetasemele on minimaalne ja lühiajaline, puurimistööde tegemine ei eelda märkimisväärset raiet, raievajadus kooskõlastatakse RMK-ga. Uuringu puhul puudub kohustus keskkonnamõjusid hinnata, mõju 2,5 km kaugusel olevale Natura alale on välistatud.
8. Eesti kodakondsusest vabastamine (13 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 13 isikut. Neist 3 elavad Rootsis, 2 Hollandis, 2 Saksamaal, 2 Suurbritannias ja 2 Venemaal. 2 elavad Eestis, neist 1 soovib vabastamist Eesti kodakondsusest seoses Suurbritannia ja 1 Rootsi kodakondsuse saamisega.
9. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Isale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine ning Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine ja nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab ettepanekud Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks, tagasikutsumiseks ja nimetamiseks.
11. Regioonide Komitee perioodi 2020–2025 asendusliikme kandidaadi esitamine
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigihalduse minister esitab tulenevalt Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekust Euroopa Liidu Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadiks Tallinna Linnavolikogu liikme Tiit Teriku.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt esitab Eesti kandidaadid Euroopa Liidu regioonide komitee liikme ametikohtadele Vabariigi Valitsus, tutvudes eelnevalt üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu arvamusega.
Seoses senise asendusliikme Varje Tipi mandaadi kaotamisega Pärnu linnavalitsuse liikmena on Eestil komitees täitmata üks asendusliikme koht.
12. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kohustada makseteenuste pakkujaid eurovälkmakseid osutama ja vastu võtma, piirata eurovälkmaksete tasu, kohustada teenuse pakkujaid kontrollima ja teavitama makse saaja nime ja rahvusvahelise pangakonto numbrit ning nõuda klientide sagedast kontrolli ELi sanktsiooninimekirjade alusel.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberkaitsepoliitika teatise kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon koos Euroopa välisteenistusega andis 9. novembril 2022. a välja ühisteatise ELi küberkaitsepoliitika kohta. See strateegiadokument põhineb ELi strateegilisel kompassil, mis seab ELile ambitsioonika julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärgid järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks ning näeb muuhulgas ette vajadust uue ELi küberkaitsepoliitika järele, et olla paremini valmistunud küberünnakuteks ning neile tõhusamalt reageerida.
ELi küberkaitsepoliitika eesmärk on suurendada liikmesriikide küberkaitsevõimet ELi liikmesriikide ühise ja individuaalse tegevuse kaudu ning tugevdada ELi küberkogukondade vahelist koordineerimist ja koostööd. Samuti märgivad komisjon/EEAS ühisteatises, et töötatakse ka ELi strateegilise sõltuvuse vähendamise nimel kriitiliselt olulise kübertehnoloogia valdkonnas ning tugevdatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2023. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
23. jaanuaril 2023. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis, kus põhiteemadena tulevad aruteluks Vene agressioon Ukrainas ja Sahel/Lääne-Aafrika rannikuäärsete riikide olukord. Päevakajaliste punktidena on planeeritud EL tsiviilmissiooni loomine Armeeniasse, arengud Iraanis, Afganistanis, Venezuelas, Montenegros. Samuti toimub informaalne hommikusöök Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuuri peadirektor Rafael Mariano Grossi ning informaalne lõuna Palestiina peaministri Mohammad Ibrahim Shtayyehiga.
