1. Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.
Praegu kehtib reegel, mis ütleb, et pank ei tohi anda rohkem laene või garantiisid, kui nende kogusumma oleks suurem kui panga enda rahalised varud, mis koosnevad põhikapitalist, reservfondidest ja kasumist. Teisisõnu, pank peab hoidma laenamise ja oma raha suuruse tasakaalus, et mitte võtta liiga suuri riske. Selline piirang kehtestati panga loomisel ning oli mõeldud investoritele uue panga usaldusvääruse kinnitamiseks.
Põhikirjas praegu sätestatud laenuandmise piirang on üldine finantsvõimenduse aritmeetiline limiit, mis ei ole riskitundlik. Samal ajal on pangas kasutusele võetud kaasaegne riskijuhtimise raamistik, mida hindavad ka reitinguagentuurid. Range riskijuhtimisraamistik, mida panga tegevdirektorid pidevalt üle vaatavad, võimaldab panga riske paremini hinnata ning juhtida.
Pank asutati 1944.a Euroopa ja Jaapani ülesehitamiseks pärast II maailmasõda. Pangal on 189 liikmesriiki. Eesti on panga liige alates 1992. Pank on maailma üks olulisemaid arenguriike abistavaid institutsioone, mille missiooniks on tõrjuda äärmist vaesust ja suurendada ühist jõukust üle maailma. Selleks pakub pank madala ja keskmise sissetulekuga riikidele pikaajalisi ja madalate intressidega laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist.
2. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et langetada toiduainete käibemaksumäär 5 protsendile, kehtiv määr on 22%.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Toiduainete käibemaksumäära vähendamine toob kaasa suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub vähemalt 400 miljoni euroni aastas. Arvestades riigi rahanduse seisu ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksu määra langetus hindadesse üle vaid osaliselt ja osa langetusest läheb ka kaupmeeste ja tootjate kasumiks, mistõttu jääb tarbija võit maksumäära langetusest väiksemaks. Kuna jõukamad leibkonnad kulutavad toidule absoluutsummas enam, siis enamuse eelarve kulust omandaksid kõrgemat sissetulekut teenivad leibkonnad. Seega eelarvekulu läheks suurel määral jõukamate leibkondade toetamiseks.
3. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamisega
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on ettevalmistatud Riigikogu menetluses oleva valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 SE (VVSi) alusel. VVSi eelnõuga nimetatakse justiitsministeerium ümber justiits- ja digiministeeriumiks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded lähevad sellele üle.
Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub riigireformi üldisemast eesmärgist vähendada dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Muudatusi tuleb teha 13 valitsuse määruses, mis eelkõige on seotud ministeeriumite ning ministrite nimetuste muutmisega.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Jõustumine on seotud VVSi eelnõu jõustumisega.
4. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on ette valmistatud Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 SE (VVSi) alusel.
VVSiga nimetatakse justiitsministeerium ümber justiits- ja digiministeeriumiks ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded lähevad sellele üle.
Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub riigireformi üldisemast eesmärgist vähendada dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Seetõttu tuleb muuta ka kehtivat justiitsministeeriumi põhimäärust lisades sellesse majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumilt üle võetavaid valdkondi puudutavad sätted.
5. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt on alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnitasu alammääraks 5,31 eurot (praegu 4,86 eurot) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot (praegu 820 eurot).
Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 18. novembril 2024. a.
Välja kujunenud tava kohaselt kehtestab valitsus üleriigilise töötasu alammäära, milles lepivad kokku sotsiaalpartnerid.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2024. aastal üheksa kuu keskmisena 16 600 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 820 eurot, moodustades 3,5% kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 18 800 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 821 kuni 902 eurot (3,9% töötajatest). Töötasu alammäära tõus 66 euro võrra 820-lt eurolt 886-le eurole toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2024. aastaga täiendavat maksutulu ligi 17 miljonit eurot.
Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul tarbimismaksude laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga läbi keskmise palga prognoosi.
Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud, ligikaudu 2,3 miljonit eurot.
2025. a riigieelarve seaduse eelnõus on töötasu alammäära tõusu rahalise mõjuga arvestatud. Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.
6. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on ette valmistatud Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 SE (VVSi) alusel. Uue seadusega nimetatakse justiitsministeerium ümber justiits- ja digiministeeriumiks ning ministeerium võtab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt üle digiarengu valdkonna ülesanded. Samuti korraldatakse ümber regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevus. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ligipääsetavuse edendamise ja koordineerimise, maakasutuspoliitika kavandamise ja elluviimise, ruumilise planeerimise korraldamise ning maa- ja ruumivaldkonna ülesanded antakse üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub riigireformi üldisemast eesmärgist vähendada dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruses tunnistatakse kehtetuks justiits- ja digiministeeriumile üle antavate valdkondade sätted ning lisatakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt üle võetavad sätted.
7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamise ning Maa- ja Ruumiameti loomisega
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga tehakse muudatused valitsuse määrustes, et need vastaksid 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvate seaduste redaktsioonidega, mis puudutavad maa-ameti ümberkorraldamist maa- ja ruumiametiks.
Uus asutus viiakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalast üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla.
Muudatused tuginevad riigireformi põhimõtetele: dubleerimise vähendamine ametkondades ning avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Kokku muudetakse 23 määrust, peamiselt asutuste nimetuste osas. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.
8. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Maa- ja Ruumiameti moodustamisega
Esitaja: taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Määruse eelnõu
Maa-ameti ümberkujundamine maa- ja ruumiametiks toob kaasa muudatused kliimaministeeriumi ning maa- ja ruumiameti vastutusalades. Muu hulgas täpsustatakse ehitisregistri vastutava ja volitatud töötleja rolle ning viiakse registriga seotud ülesanded üle maa- ja ruumiametile. Kliimaministeeriumi pädevusse jääb ehitiste ligipääsetavuse valdkond.
Muudatused ei mõjuta ehitisregistri toimimist.
9. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust Eesti Tervisekassa kindlustatud isikutele.
Eelnõu kohaselt muudetakse perearstiabi baasraha maksmise tingimusi alla 1200 nimistute puhul ning lõpetatakse tervisekeskuses töötava kliiniliste psühholoogide ja tugispetsialistide ületunnitöö eraldi tasustamine, viies selle tasustamise teenuspõhiseks ja teraapiafondi.
Eriarstiabis lisatakse uued tõenduspõhised teenused (nt manomeetria, fotodünaamiline ravi), muudetakse olemasolevate teenuste tingimusi ja hindasid ning täpsustatakse ortopeedias kasutatavate lisaabivahendite rakendustingimusi. Uue teenusena lisanduvad palliatiivravi teenused. Palliatiivse ravi eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. Teenuse rakendamiseks on kaardistatud patsiendi teekond ning loodud meeskonnapõhine töömudel, mis hõlmab statsionaarse ravi voodipäeva, raviplaani koostamist ja palliatiivse ravi spetsialisti teenust. Esmakordselt luuakse ka palliatiivse ravi koordinaatori roll, kes tagab patsiendikeskse ja järjepideva hoolduse. Need uuendused aitavad parandada ravi kättesaadavust ja kvaliteeti, tõstes seeläbi patsientide ja nende lähedaste elukvaliteeti.
Laiendatakse lapse hooldaja voodipäeva rakendustingimusi. Muudatuste eesmärk on ühtlustada ja laiendada lapse hooldaja voodipäeva rakendamise tingimusi, et need vastaksid paremini lapse vajadustele ja tagaksid võrdse kohtlemise. Kehtiva korra kohaselt katab tervisekassa haiglas haige lapsega viibiva vanema või hooldaja kulud teatud juhtudel. Alla 2-aastaste laste ja rinnaga toitmise korral hüvitatakse kõik haiglas viibimise päevad. Alla 10-aastaste, alla 16-aastaste raske puudega, esmase diabeedidiagnoosiga või taastusravi vajavate laste puhul kaetakse kulud kuni 14 päeva eest. Alla 10-aastaste ja alla 16-aastaste raske puudega või taastusravi vajavate laste puhul võib hüvitatavate päevade arvu pikendada kokkuleppel kuni 60 päevani. Edaspidi tasutakse teenuse eest juhul, kui lapsevanema või muu tegeliku põetaja või hooldaja viibimine haiglas on vajalik tulenevalt lapse terviseseisundist järgmiselt: alla 3-aastaste laste haiglas viibimise päevade eest, alla 16-aastaste laste puhul kuni 14 päeva ning alla 19-aastaste raske või sügava puudega laste puhul kuni 14 päeva eest. Hooldaja voodipäevade arvu saab vajaduse korral pikendada kuni 60 päeva kaupa. Voodipäevade maksimaalse arvu suurendamise vajadus tuleb dokumenteerida patsiendi haigusloos. Muudatused lähtuvad õiguskantsleri soovitusest tagada lapse vajadustest lähtuv, mitte pelgalt vanusest sõltuv tervishoiuteenuste kättesaadavus. Ettepanek on kooskõlastatud Eesti Lastearstide Seltsiga ning toetab terviseõiguste võrdset ja õiglast rakendamist.
Statsionaarse õendusabi teenuse osutamisel väheneb patsiendi omaosalus 15%-lt 10%-le. Samuti lisandub uus õendusteenus erihooldusteenuste jaoks ning COVID-19 vaktsineerimine muutub pearahasiseseks tegevuseks.
Tervise edenduse ja haiguste ennetuse muudatustega laiendatakse sõeluuringute ja ennetusmeetmete sihtrühmi. Rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased inimesed ning alustatakse rinnavähi polügeense (geneetiliselt määratletud eelsoodumus) riski põhise sõeluuringu korraldamist 40-aastastele naistele. Kopsuvähi sõeluuringu koordinaator lisatakse süsteemi tõhustamiseks ning riskirühmade pneumokokivastase vaktsineerimise võimalus laieneb esmatasandile. Nimetatud muudatused parandavad varajast haiguste avastamist.
Ravimiteenuste loetellu lisatakse uued ravimid kasvajate ja haruldaste haiguste raviks, uuendatakse ravimite piirhindasid. Lisanduvad elupäästvad reservantibiootikumid (ravi alustatakse eksperdikomisjoni otsusel, kui raviasutuses on loodud nakkushaiguste tõrjeks vastav teenistus ning ravi toimub kvalifitseeritud arsti järelevalve all ja vastab ravijuhenditele). Lisaks tehakse ka üldisemaid, tervishoiuteenuste osutajaid puudutavaid muudatusi Teenuste hindadest eemaldatakse suurem osa koroonakriisi ajal lisatud täiendava isikukaitsevahendite kuludest, kuna tavapärased isikukaitse- ja desinfektsioonivahendid on juba hinnas arvestatud. Tervishoiuteenuste loetellu jääb endiselt teenus, mis on mõeldud nakkusohtlike patsientide, sealhulgas koroonapatsientide, isoleerimiseks ja kõrgendatud nakkusohutuse tagamiseks üheks ööpäevaks.
Diagnoosipõhiste kompleksteenustes muudetakse piirhindu ja hinnapiire vastavalt uutele teenuspõhistele hindadele ja eelmise perioodi raviarvete andmete põhjal tehtud arvutustele.
Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2025. aastaks 28,4 miljonit eurot. Muudatuste mõjuga on arvestatud Tervisekassa eelarves. Täiendavat kulu riigieelarvele ei teki.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.
10. Vabariigi Valitsuse sanktsioon kaitseks Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi vaenuliku mõjutustegevuse vastu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku kehtestada Vabariigi Valitsuse sanktsioon, et paremini kaitsta Eesti noori ja lapsi Venemaa ja Valgevene vaenuliku mõjutustegevuse eest.
Sanktsiooniga keelatakse organiseerida või abistada kuni 21-aasase Eesti kodaniku või elaniku osalemist Venemaal, Valgevenes ja okupeeritud või annekteeritud Ukraina aladel toimuvatel Venemaa desinfot levitavatel või agressiooni toetavatel üritustel.
Venemaa otsib oma agressiooni õigustamiseks ning narratiivi levitamiseks võimalusi ja üks viis selleks on läbi kultuuri, noorsootöö ning spordi.
Sanktsioon ei ole suunatud noorte ja laste vastu, vaid ürituste organiseerijatele ning selle toetajatele.
11. Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) nõukogu kinnitatakse viieks aastaks järgmises koosseisus: Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Miina Karafin, Ülo Langel, Madis Margus, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv, Maive Rute, Riin Savi, Tanel Tammet ja Ants Vill.
Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide saavutamise. Nõukogu koosseisu kuulub üksteist liiget. Viis liiget nimetab TTÜ senat, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget nimetab haridus- ja teadusminister.
Korraldus jõustub 21. jaanuaril 2025. a, kui eelmise koosseisu volitused lõppevad.
12. Tallinna Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tallinna Ülikooli (TLÜ) nõukogu kinnitatakse viieks aastaks järgmises koosseisus: Eve Eisenschmidt, Indrek Ibrus, Taavi Laur, Priit Reiska, Kädi Ristkok, Kertu Saks, Marek Tamm, Tiit Tammaru, Anu Toots, Urmo Uiboleht ja Catlin Vatsel.
TLÜ nõukogu on ülikooli juhtorgan, kes vastutab ülikooli pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants-ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades ülikooli eesmärkide saavutamise. Nõukogu koosseisu kuulub üksteist liiget. Viis liiget nimetab TLÜ senat, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a, kui eelmise koosseisu volitused lõppevad.
13. Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kinnitatakse Eesti Maaülikooli nõukogu koosseis järgmiseks viieks aastaks järgmises koosseisus: Ivar Dembovski, Anu Hellenurme, Paavo Kaimre, Kerli Mõtus, Robin Saluoks, Tarmo Soomere ja Rando Värnik.
Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants-ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades ülikooli eesmärkide saavutamise. Nõukogu koosseisu kuulub seitse liiget. Kolm liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget nimetab haridus- ja teadusminister.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a, kui eelmise koosseisu volitused lõppevad.
14. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kinnitatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) nõukogu koosseis järgmiseks viieks aastaks järgmises koosseisus: Helin Kapten, Arete Kerge, Rein Oja, Anu Tali, Erkki-Sven Tüür, Lenno Uusküla ja Allan Vurma.
Nõukogu on akadeemia juhtorgan, kes vastutab akadeemia pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades akadeemia eesmärkide saavutamise. Nõukogu koosseisu kuulub seitse liiget. Kolm liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget nimetab haridus- ja teadusminister.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a, kui eelmise koosseisu volitused lõppevad.
15. Eesti Kunstiakadeemia nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kinnitatakse Eesti Kunstiakadeemia (EKA) nõukogu järgmises koosseisus: Epp Lankots, Kai Lobjakas, Maria Mägi-Rohtmets, Kaido Ole, Piret Puppart, Siim Raie, Ene-Liis Semper, Toomas Tammis ja Kalle Vellevoog.
Nõukogu on akadeemia juhtorgan, kes vastutab akadeemia pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades akadeemia eesmärkide saavutamise. Nõukogu koosseisu kuulub üheksa liiget. Neli liiget nimetab EKA senat, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning neli liiget nimetab haridus- ja teadusminister.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. a, kui eelmise koosseisu volitused lõppevad.
16. Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kaitseliidule (Tartu vallas Raadi alevis Stardiraja tn 10 kinnistu ning Tallinnas Kivimäe tn 30a ja Kitsarööpa tee T11 kinnistud)
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada kolm tema valitsemisel olevat kinnistut Kaitseliidule: Tartu vallas Raadi alevis Stardiraja tn 10 kinnistu ning Tallinnas Kivimäe tn 30a ja Kitsarööpa tee T11 kinnistud.
Stardiraja tn 10 näol on tegemist Kaitseliidu naaberkinnistuga, kuhu on plaan osaliselt rajada Lõuna maakaitseringkonna juhtmaleva staabi- ja tagalakeskus koos seda keskust teenindavate kommunikatsioonidega (küte, vesi ja kanalisatsioon).
Kivimäe tn 30a ja Kitsarööpa tee T11 on Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi ühise õppekeskuse naaberkinnistud, mida Kaitseliit näeb perspektiivselt oma osana. Ühtlasi tagatakse Kivimäe tn 30a omandamisega puhverala Kaitseliidu territooriumiga piirnevale alale ette nähtud korterite, äripindade ja avaliku ruumi vahel.
17. Nõusolek Kaitseministeeriumile tema valitsemisel olevate kinnisasjade kasutada andmiseks valikpakkumise korras (Ida-Viru maakonnas 4, Pärnu maakonnas 2 ja Lääne maakonnas 2 kinnistut
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus algatas tänavu veebruaris kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, et leida kaitsetööstuspargile sobivaim asukoht ning kavandada tööstuspargi baastaristu terviklik ruumilahendus.
Eelnõu järgi saab kaitseministeerium õiguse anda valikpakkumise teel kaitsetööstusettevõtjatele planeeringuala kinnistud hoonestusõigusega kasutusse kuni 70 aastaks. Kaitsetööstuspargi planeeringuala on neljas asukohas kolme kohaliku omavalitsuse territooriumil. See hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (2 võimalikku asukohta, 4 kinnisasja), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (1 võimalik asukoht, 2 kinnistut) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (2 võimalikku asukohta, 2 kinnisasja).
Kaitseministeeriumile antav nõusolek puudutab kinnistuid kõigis neljas asukohas. Kui planeeringu menetluse käigus on selgunud sobivaim tööstuspargi asukoht, siis saab ministeerium sujuvalt edasi liikuda valikpakkumise korraldamisega sellele konkreetsele asukohale.
Tootjate leidmine ja hoonestusõiguse seadmine juba enne kaitsetööstuspargi asukoha valikut tagab, et riigi poolt on tehtud kõik vajalikud ettevalmistused, et tulevasse kaitsetööstusparki saaks võimalikult kiiresti rajada laskemoona, lõhkeainete ja muude taolise toodete tootmiseks vajalikke hooneid ja rajatisi.
Sõltuvalt kaitsetööstusettevõtjate huvist ja tehaste rajamiseks sobivatest tingimustest on võimalik, et kasutusse võetakse rohkem kui üks asukoht tööstuspargi rajamiseks.
18. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine" muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnamõjude hindamisest tulenevalt muudetakse Nursipalu harjutusvälja laiendamise korraldust. Samuti kinnitatakse keskkonnameetmed ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohase hindamise aruanne.
Eelnõuga korrigeeritakse 8,3 hektari võrra harjutusvälja pindala, välispiir pikeneb 208 meetri võrra, kuna riik on omandanud vahetult harjutusvälja piiri äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast harjutusvälja piirist väljaspool. Lõplik harjutusvälja kogupindala on 9906,14 hektarit ja välispiir pikkusega 51, 2 km.
Eelnõu on olnud avalikul väljapanekul, toimunud on ka avalik istung, kokku esitati ligi 70 arvamust ja ettepanekut, mis puudutasid enim müra ja ettepanekuid jätta kinnisasjad harjutusvälja piirist välja. Kohalikest omavalitsustest esitas ettepanekuid Rõuge vald, kes soovib olla edaspidi enam kaasatud. Laiendatud harjutusväljal eraomandis olevate maaüksuste arv korralduse andmise seisuga on 156, millest 16-l on elamud.
Selleks, et leevendada Nursipalu harjutusväljaku mõjusid sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, rakendas valitsus kolme kompensatsioonimeetmega hüvituste paketti. See koosnes piirkonna omavalitsustele senisest suuremast püsiva häiringu tasust ning ühekordsetest investeeringutoetustest Võru, Antsla ja Rõuge vallale ning Võru linnale. Kolmas kompensatsioonimeede puudutas kohalikke elanikke, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu harjutusvälja häiringuid.
Harjutusvälja arendamine parandab Lõuna-Eestis asuva 2. jalaväebrigaadi (2JVBr) sõjalise väljaõppe võimalusi ja kasvatab brigaadi sõjalise kaitse võimet. Brigaad viiakse üle soomustransportööridele ning luuakse kaudtule võimekus, samuti paranevad võimalused koostööks liitlastega.
Nursipalu harjutusväljaku vajalik suurus sõltub eeskätt Eesti ja NATO liikmesriikide relvade ja laskemoona ohualadest ning üksuste suurusest, kes peavad seal mahtuma koos harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jms. Seda arvestades on harjutusvälja optimaalseks suuruseks hinnatud umbes 10 000 hektarit.
19. Volitus Aktsiaselts A. L. A. R. A. aktsiakapitali suurendamiseks ja riigivara üleandmiseks
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaministeerium on otsustanud Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse varad ja käitamise ülesande anda üle riiklikule AS-le A. L. A. R. A., kelle põhitegevusala on seni olnud radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja Paldiski endise tuumaobjekti ohutustamine.
Vaivara OJKK on riigi omandis 2000. a rajatud ohtlike jäätmete prügila, kus on ainukese kohana Eestis võimalik ladestada erinevat liiki ohtlike jäätmeid, mille taaskasutamine või muul moel kõrvaldamine ei ole tervise- või keskkonnakaitset arvesse võttes võimalik. Jäätmeid ladestatakse kõrgemaid keskkonnakaitsenõudeid järgides spetsiaalselt selleks ehitatud ladestusalale.
Keskust on alates 2016. a käitanud eraettevõte, kelle leping lõppeb aasta lõpus.
Kliimaministeerium teeb ettepaneku arvata Vaivara OJKK AS A.L.A.R.A. omandisse ning suurendada ettevõtte aktsiakapitali, et tagada ohtlike jäätmete ladestamisvõimekus.
20. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga" kehtestamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kindlaksmääramiseks teemaplaneering. Teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut.
Eelnõu kohaselt käsitleb teemaplaneering Pärnu jõge Pärnu maakonna ulatuses, Pärnu linna ning Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Planeeringuala suurus on u 42 000 hektarit. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (u 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses (u 1,2 km) ning Sauga jõgi kuni Kalurikülani (u 3 km).
Teemaplaneeringuga määratakse suunised ja tingimused järgmise tasandi planeeringute koostamiseks käsitledes järgmisi teemasid: jõe ja kaldaala kasutus maalises ja linnalises piirkonnas; puhkealad- ja puhkemajandus; väärtuslikud maastikud; kultuuriväärtused; rohevõrgustik; liikuvus ja tehniline taristu; kliimamuutused, üleujutusohu ja lihkeohtlikkusega arvestamine. Seatud on meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Valdav suund on tagada planeeringuala jõgede ja kaldapiirkondade avalik kasutus.
Teemaplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on läbi viidud erinevaid uuringuid, samuti asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mh võetud arvesse Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist. Teemaplaneeringu lahenduses puuduvad Natura 2000 aladele ebasoodsad mõjud.
Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid ning läbi on viidud avalikud väljapanekud ja arutelud ning asjakohasel juhul planeeringulahendust täpsustatud. Kõik planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused on teemaplaneeringu kooskõlastanud.
21. Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku anda luba netovõlakoormuse piirmäära 40% ületamiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, AS-le Eesti Liinirongid, AS-le Eesti Raudtee ja SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Nende keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud rahandusministeeriumi majandusprognoosi ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025-2028 koostamisel.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib keskvalitsus juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40% suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus vastava asutuse taotluse alusel, milles on põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikkus.
22. 2025. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab riigikantselei ja ministeeriumide ettepanekute alusel 2025. aasta riigieelarve täiendava liigendamise. Liigendus lähtub Riigikogule esitatud 2025. aasta riigieelarve eelnõust.
Vastavalt riigieelarve seadusele liigendab valitsus riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Valitsus võib liigendada ka riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulusid. Seega on lisaks investeeringutele liigendatud ka investeeringutoetused, mis on kulud.
Investeeringute ja investeeringutoetuste objektide liigendus sisaldab kõiki kokkuleppeid riigikantselei ja ministeeriumidega, milleni jõuti 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimistel rahandusministeeriumis ja valitsuses ning muudatusi, mis tehti eelarve menetlemise käigus.
Valitsus liigendab objekte ainult seaduses kindlaksmääratud kuludes planeeritavaid kinnisvara investeeringuid ja investeeringutoetusi. Vabariigi Valitsusel ei ole kohustust liigendada investeeringuid välisvahenditest, omatuludest, põhiseaduslike institutsioonide investeeringuid ning vallasasjade investeeringuid.
23. Toetusfondi lisavahendite jaotus 2024. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega eraldatakse 15-le kohalikule omavalitsusele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks täiendavalt 77 000 eurot, et toetuse maksmise vahendeid jätkuks aasta lõpuni. Riigieelarves on tänavu toimetulekutoetuse maksmiseks ette nähtud 38,6 miljonit eurot.
Lisaks eraldatakse tehnilise parandusena Kose vallale üleantud riigiteede toetuseks 645 eurot.
24. "Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040" heakskiitmine
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Haiglavõrgu arengusuunad on seotud Eesti taaste- ja vastupidavuskava üleriigilise strateegia “Eesti 2035” ning selle tegevuskava ja rahastamisega Taaste- ja Vastupidavusrahastuse (RRF) fondist. Taastekava täitmiseks on Eesti võtnud kohustuse jõustada hiljemalt 2024. a IV kvartaliks haiglavõrgu arengukava käsitleva valitsuse korralduse.
Arengusuundade eesmärk on tagada ühiskonna vajadustele vastava ja jõukohase haiglavõrgu kaudu kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabiteenused, mis on integreeritud esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, et vähendada enneaegset suremust ja parandada krooniliste haigustega inimeste elukvaliteeti. Arengusuunad võtavad arvesse muutuvat demograafilist olukorda ja tulevikutrende nii tervishoiu valdkonnas kui ühiskonnas laiemalt.
Eelnõus on määratletud Eesti haiglavõrk, loetletud haiglate ülesanded, esile toodud koostöö ja konsolideerimise põhimõtted, esitatud vastutuse ulatuse alusel haiglavõrgu haiglate loetelu, esile toodud haiglavõrgu kava haiglate taristuinvesteeringute eeldatav vajadus ning tegevuskava arengusuundade elluviimiseks. Olulisemad arengusuunad haiglavõrgus on haiglate konsolideerimine ja teenuspakettide uuendamine, võttes arvesse kõrgtehnoloogiliste ja suure ressursimahuga teenuste tsentraliseerimise ja sagedamini vajatavate teenuste detsentraliseerimise põhimõtteid. Lisaks on suund tervise- ja sotsiaalsüsteemi teenuste integreerimisele ja riigi rolli suurendamisele haiglavõrgu strateegilises juhtimises.
Arengusuundades tuuakse välja haiglavõrgu taristuinvesteeringute kaardistatud vajadus ligikaudu 1,8 miljardit eurot 2040 aastani. Riigieelarves selleks vahendeid planeeritud ei ole. Sotsiaalministeeriumil tuleb haiglavõrgu arengusuundade 2040 eluviimisel arvestada riigi eelarvestrateegias 2025–2028 eraldatud rahaliste vahenditega ning sellega, et valitsus arengusuundade elluviimiseks lisavahendeid ei eralda.
24. Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tuginevalt valitsuse 5. detsembri majanduskabineti otsusele, teeb rahandusminister ettepaneku suunata 2014–2020 perioodi ettevõtlusele antud laenude ja käenduste tagasilaekuvad vahendid taas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantsinstrumentidesse, et toetada nende kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet. EstFundist tagasilaekuvad vahendid suunatakse ASi SmartCap.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab uuendama rahastamislepingud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) ning Euroopa Investeerimisfondiga.
Aastatel 2014-2020 suunati Euroopa Liidu struktuurivahenditest kokku 99 miljonit eurot väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks.
Sellest 49,5 miljonit suunati Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu laenudeks ja käendusteks. 49,5 miljoni euro eest loodi väikese ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali investeeringute toetamiseks Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt juhitud fondifond EstFund.
Kõik väikestele ja keskmistele ettevõtetele ettenähtud vahendid said 2014-2020 aastatel lepingutega kaetud ning järgmistel aastatel laekub nendelt laenudelt ja käendustelt riigieelarvesse tagasi hinnanguliselt kokku üle 10 miljoni euro.
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus näeb ette, et valitsus kinnitab rahandusministeeriumi ettepanekul 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse.
Loe lisaks: https://valitsus.ee/uudised/valitsus-el-tagasilaekuv-raha-tuleb-jatkuvalt-suunata-ettevotete-konkurentsivoime-kasvu
26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon saatis 3. oktoobril 2024 Eestile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2016/2048, kuna Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud rassismi ja ksenofoobiga võitlemist käsitleva raamotsuse 2008/913/JSK teatavaid artikleid.
Komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud raamotsuse artikleid, mis käsitlevad avaliku vägivallale ja vihkamisele kihutamise süüteo koosseisu kirjeldust. Samuti on komisjoni hinnangul nõuetekohaselt üle võtmata artiklid, mis käsitlevad teatud kuritegude avaliku õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamise kriminaliseerimist, karistuse maksimummäära ning rassistliku ja ksenofoobilise motiivi raskendavaks asjaoluks lugemist.
Eesti nõustub põhjendatud arvamuses toodud komisjoni etteheidetega, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud raamotsuse teatavaid artikleid. Eesti selgitab vastuses, et Vabariigi Valitsus on algatanud 12. juunil 2023 karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia riigisisene õigus raamotsuse nõuetega kooskõlla.
Komisjoni põhjendatud arvamusele vastamise tähtpäev oli 3. detsembril 2024.
