1. Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Ravikindlustuse seaduse ja ravimiseaduse muudatused lihtsustavad ultraharuldaste haigustega inimeste ravile pääsu, teevad apteegis valmistatavad ravimid haavatavatele rühmadele rahaliselt jõukohasemaks ning korrastatakse välisravi reeglid.
Ultraharvikravimite rahastamise otsustamine muutub kiiremaks. Senine praktika sõltus sageli tootja ärihuvist ja taotlusest, mis võis võtta kuni 13 kuud.
Üliharuldaste haigusega patsiendid ja nende arstid saavad edaspidi taotleda ravimi rahastamist erandkorras ise, kui tootja ei ole veel esitanud taotlust või ei teegi seda turu väiksuse tõttu. Tervisekassa hindab ravimi mõju, võtab tootjaga ühendust ja lepib tootjaga hinna kokku. Vajadusel konsulteerib ravimikomisjoniga. See võimaldab tervisekassa juhatusel teha otsuse kiiremini. Ravi tõenduspõhisusest põhimõttest ei loobuta.
Väga haruldaste haigustega patsientide arv on väike, kuid kulud on suured ja mõjutab inimeste elusid. Muudatusega saab aastas kiiremini hüvitada ca 3–5 uut ultraharvikravimit kuni 10 patsiendile. 2024. aastal vajas ultraharvikravimit 55 inimest, kogumaksumusega 6,5 miljonit eurot.
Teise olulise muudatusena saab tervisekassa saab hakata standardretsepti alusel apteegis valmistatavaid ravimeid soodsamalt hüvitama.
Seni maksid patsiendid apteegis valmistatavate ravimite eest täishinna. Soodusmäär hakkab kehtima eelkõige lastele ja neelamisraskustega inimestele.Standardretseptide loomine teeb ka arstidele ravimi väljakirjutamise ja apteekritele valmistamise kiiremaks.
Eelmisel aastal kirjutas apteegis väljastatavaid ravimeid välja ligikaudu 1500 arsti ning neid valmistas 112 apteeki. Vähemalt ühe apteegis valmistatava ravimi ostis 17 512 inimest, lahuste või pulbrite kasutajaid on ca 700.
Kolmandaks, seaduse muudatustega ühtlustatakse ka välisravi ja riigisisese ravi korraldus ning muudetakse asjassepuutuv menetlus kõigi osapoolte jaoks kiiremaks ja õigusselgemaks. Välisravi on ravi või uuring välisriigis, kui Eestis vajalikku ravi, oskust või tehnoloogiat ei ole. Eelmisel aastal sai Tervisekassa kaudu välisravi 64 inimest.
Eelnõus esitatud muudatuste jõustumisel väheneb inimeste, ettevõtete halduskoormus ja ka riigil. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2026, et jõuaks teha vajalikud registri- ja infotehnoloogilised arendused.
2. Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Andorra vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.
Leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut, mille eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel.
Leping annab investoritele suurema õiguskindluse maksusüsteemi suhtes, kõrvaldatud on võimalik topeltmaksustamine.
Tänu vastastikuse teabevahetuse kohustusele tekivad lisavõimalused maksupettuste tõkestamiseks.
Eesti ja Andorra vahelise maksulepingu järgi võivad mõlemad riigid füüsilistele isikutele makstavalt dividenditulult kinni pidada tulumaksu kuni 7% dividendi brutosummast. Ettevõtetele makstavate dividendide puhul ei ole tuluallikariigil aga õigust tulumaksu kinni pidada. Sama põhimõte kehtib ka intressitulu puhul: füüsilistele isikutele makstud intressidelt võib kinni pidada maksimaalselt 7%, allikariigis ei maksustata ettevõtetele makstavaid intresse. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil lubatud kinni pidada maksimaalselt 5% litsentsitasu brutosummast.
Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit.
Novembri seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 63 riigi või jurisdiktsiooniga. Andorraga sõlmitud leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud ja seda hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
3. Arvamuse andmine Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (747 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Varro Vooglaid, Anti Poolamets, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Rene Kokk, Rain Epler ja Evelin Poolamets.
Eelnõuga soovitakse Eesti lipu ainukasutust riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel. Teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippude heiskamine nendel oleks lubatud ainult protokollilistel eesmärkidel, näiteks välisriikide ametlike esindajate visiitide või rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõttude korral.
Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Rahvusvaheliselt on laialt levinud praktika heisata riigilipp koos rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Liidu või NATO lippudega. See kinnitab riigi kuulumist nendesse organisatsioonidesse. Samuti on rahvusvaheline tava eksponeerida koos rahvuslipuga toetus- ja sümbollippe, et väljendada poolehoidu ja suhtumist. Riigilipu kõrvutamine kohaliku omavalitsuse, asutuse või õppeasutuse lipuga loob sideme üleriigilise ja kohaliku või institutsionaalse identiteedi vahel.
4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse elukohateate esitamise korda. Edaspidi toimub elukohateate esitamine ainult e-rahvastikuregistri kaudu, mistõttu ei ole eraldi regulatsiooni enam vaja. Senine süsteem, kus inimesed said elukohateadet esitada erinevate avalikke ülesandeid täitvate asutuste kaudu, lõpetatakse.
Määrusega antakse Riigi Tugiteenuste Keskusele uus ülesanne kanda kaitseväeteenistusse asumise ja välislähetusse saatmisega seotud viibimiskoha andmeid, mida seni tegid kaitsevägi ja kaitseministeerium. Sellega ühtlustatakse andmete töötlemist ja vähendatakse koormust kaitseasutustele.
Praktikast tulenevalt täpsustatakse rahvastikuregistri andmekoosseisu. Muu hulgas selgitatakse sünnikoha registreerimise reegleid, et Eestis sündinud lapse sünnikoht kajastuks sünnihetkel kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel.
Perekonnaseisuandmete loetelu tähistatakse viitega sooandmete muutmise dokumendile. Abielu lahutamise avalduses ei pea edaspidi enam märkima, mitmes abielu pooleli olev liit oli. See vähendab menetluslikku koormust ja väldib tarbetut info kogumist.
5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist 1,8 miljonit eurot kolmele farmile sigade Aafrika katkuga (SAK) seotud kulude kattes. Ettevõtetele kompenseeritakse üle 10 000 sea hukkumise ja taudikolde likvideerimise kulud. Seni on katkupuhangu kuludeks valitsuse reservist farmidele eraldatud raha kahel korral, kokku 2 494 016 eurot.
SAK on väga nakkuslik ja looma surmaga lõppev kodu- ja metssigade nakkushaigus. Haigusetekitaja levib nii otsese kui kaudse kontaktiga sigade vahel väga kiiresti ja säilib nakkusvõimelisena sealihas ning väliskeskkonnas kaua. Haiguse ulatusliku levikuga kaasnevad kaubanduspiirangud ning haiguse tõrjumise ja selle kollete likvideerimise kulud tekitavad suurt majanduslikku kahju.
Vastavalt EL seadusandlusele on SAK A-kategooria taud, mida tavaliselt EL-is ei esine ja mille suhtes tuleb selle avastamisel viivitamata kasutada likvideerimismeetmeid.
Sellesse kategooriasse kuuluvaid haiguseid nimetatakse Eesti seadusandluses ka eriti ohtlikeks loomataudideks, mille puhul hüvitatakse loomapidajale lisaks hukkunud loomade ja haigestunud loomade hukkamise ja kahjustustamisega kaasnevatele kuludele ka taudi tõttu likvideeritud loomade, sööda, seadmete ja pakkematerjalide kulud.
Tauditõrjel tekkinud kahjude hüvitamise põhimõtted ja kohustus on sätestatud veterinaarseaduses.
6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist kliimaministeeriumile mootorsõidukimaksu muutmise IT-kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaministeerium taotleb valitsuse reservist 550 000 eurot mootorsõidukimaksu seaduse muudatuste ja sellega kaasnevate uuenduste rakendamiseks vajalike IT arendustööde investeeringuteks transpordiameti infosüsteemides.
Mootorsõidukimaksu muudatustega ühtlustas valitsus M ja N kategooria sõiduautode ja väikebusside maksumäärasid, et nn invasõidukite ja paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumma kategooria alusel need registreeritud on.
Lisaks sellele on Riigikogus vastu võetud seaduse muudatus, mille järgi vähendatakse masina aastamaksu summat, kui sõiduk on aasta jooksul liiklusregistrist kustutatud. Sellega tagatakse, et kui sõiduk võetakse arvelt maha või see on varastatud, ei pea omanik selle eest enam maksu maksma.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise eelnõud on Riigikogus menetletud.
7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
8. Eesti kodakondsuse andmine (19 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 19 inimesele.
Eelnõus nimetatud isikud vastavad kodakondsuse seaduse tingimustele, nad on elanud Eestis seaduslikult üle kaheksa aasta ja omavad kas pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust. Lisaks on neil püsiv sissetulek ja Eestis registreeritud elukoht. Taotlejad on tõendanud eesti keele oskuse valdamist, nad on sooritanud keeleeksami või omandanud hariduse eesti keeles. Samuti on nad sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.
Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu: 1 Soome, 1 Usbeki, 3 Ukraina ja 14 Venemaa kodanikud.
Siseministeerium teeb ettepaneku anda neile Eesti kodakondsus tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
9. Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks kriisideks valmisolekule ja neile reageerimisele
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Määruse eelnõuga ajakohastatakse EL elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) tulenevalt nii COVID-19 pandeemia õppetundidest kui ka ebastabiilsest geopoliitilisest olukorrast.
Euroopa Liitu ähvardavad riskid ja ohud on üha keerukamad ja kriisid valdkondade ülesed. Uue määrusega koondatakse hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud tegevuste rahastamine ühtsesse eelarveraamistikku, mis hõlmab nii elanikkonnakaitset kui ka terviseohtudeks valmisolekut ja reageerimist.
Kavandatav eelarve aastateks 2028–2034 on 10,7 miljardit eurot. Sellega soovitakse tugevdada olemasolevat liidu tasandi hädaolukordade koordineerimiskeskust (ERCC), et parandada olukorrateadlikkust ning suutlikkust tulla toime sektoriüleste kriisidega. Üheks eesmärgiks on seatud ka parandada liidu tsiviil-sõjalist valmisolekut ja reageerimismeetmete koordineerimist koostöös liikmesriikidega.
Eesti toetab komisjoni algatust ja kavandatavat eelarve suurendamist võrreldes käimasoleva eelarveperioodiga, et parandada valmisolekut erinevateks kriisideks. Eesti toetab kõiki riske ja osalisi hõlmava lähenemise rakendamist kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas, sh tuleb valmistuda ka sõjaliseks ohustsenaariumiks ja ulatusliku hübriidrünnakuga toimetulekuks. Toetame piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku integreerimist EL-i üldisesse kriisivalmiduse raamistikku, säilitades valdkonnaspetsiifilise õigus- ja juhtimisraamistiku.
Eesti peab vajalikuks EL-i tsiviil-sõjalise valmisoleku ja koostöö tugevdamist ning selleks ühisõppuste korraldamist ja teabevahetusmehhanismide edasiarendamist. Toetame Euroopa Liidu hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC) tugevdamist ja mandaadi laiendamist viisil, mis tagaks mistahes ohustsenaariumi korral operatiivse abistamise ühtse kontaktpunkti kaudu.
Samuti toetame elanikkonnakaitsemehhanismi ühisvõimekuste (rescEU) vahendite tugevdamist ja suurendamist (nt tulekahjude kustutamiseks mõeldud õhuvahendid, varjumis- ja evakuatsioonikohtade ning meditsiinivarude lisavõimekuse loomine, energiavarustuse tagamise reservseadmete varu ja logistikavõimekused). RescEU vahendite jaotus peab maksimaalselt arvestama liikmesriikide riskide ja ohtude eripärade ja vajadusega teatud vahendite ja varude eelpaigutamiseks liikmesriiki või regiooni.
Määruse rakendamine aitab kriisiolukordadeks paremini valmistuda ja maandada riske.
