1. Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ning kiidab heaks konventsiooni ühe muudatuse.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on 8. novembri 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.
Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel 6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. aastal. 8. novembri 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud põhimõtete tagamiseks. Sellega ühinedes võtab Eesti kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimaluse esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse algatada omal initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.
Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Eesti suhtes jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
2. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõukohase seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Sama direktiiviga muudetakse ka direktiivi (EL) 2018/1673 selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse selle direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.
Eesti õiguses tehakse direktiivi ülevõtmiseks kaks muudatust:
1) sisulise muudatusena laiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses (TÕRTKS) sätestatud tegevusvaldkondade loetelu liidu piiravate meetmetega;
2) tehnilise muudatusena lisatakse TÕRTKS-i normitehniline märkus direktiivi ülevõtmise kohta.
Samuti täpsustatakse eelnõuga rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, mille kohaselt laienevad teavitaja kaitset käsitlevad sätted ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid liidu piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. See aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades liidu õiguse järgimist ning liidu poliitika eesmärkide saavutamist. Eelnõu mõjul tugevneb seaduste järgimine, kaitstakse avalikke huve ning luuakse usaldusväärsem töökeskkond ja väheneb rikkumiste varjamine.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2025. aastal.
3. Erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ning korrastada erakonnaseadust.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi laiendatakse, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi.
Muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas lisatakse objektiivne tähtaeg - 30 päeva arvates annetuse saamise päevast, mille jooksul on annetuse saajal võimalik keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigi tuludesse
Sidusorganisatsiooni mõistet muudetakse nii, et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi ainult sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige.
Lisaks eelnimetatud muudatustele kavandatakse ka mitu erakonnaseadust korrastavat muudatust. Muudatuste eesmärk on muuta erakonnaseadus õigusselgemaks.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
4. Arvamuse andmine jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna viis liiget sooviga anda ka ilma jahiloata, kuid jahitunnistusega inimestele õigus surmata inimese vara kahjustavat nuhtlusisendit ja ulukit.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi hinnangul on kõige parem viis kiskjate tekitatud kahjusid ennetada kaitsemeetmetega, mitte kariloomi või mesitaru ründavat ulukit kohapeal hukates. Praegu kehtiv loomakaitseseadus juba lubab looma hukkamist enesekaitseks, kui see on vajalik inimese või tema lähedaste elu ja tervise kaitseks.
Lisaks on kahjude paremaks ärahoidmiseks ministeerium toetanud Riigikogu menetluses olevat seaduseelnõu 553 SE, millega antakse keskkonnaametile võimalus anda ulukite, sealhulgas suurkiskjate, kahjude vältimiseks lube ka nende jahihooajal. Praegu võib anda lube ainult väljaspool hooaega.
5. Arvamuse andmine elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele alatest 1. jaanuarist 2026. Seda ei kohaldata tootmisseadmete suhtes, mis alustasid elektrienergia tootmist enne 1. jaanuari 2026. Seaduse eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele.
Kliimaministeeriumi ettepanek on eelnõu mitte toetada, kuna see pole kooskõlas elektrisüsteemi ega elektrituru arengu vajadustega ning riigi taastuvelektri- ega Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega.
6. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (571 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsiooni eesmärgiga tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2025. aastast.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, tuues välja, et põhjused, mille tõttu valitsus mootorsõidukimaksu kehtestas, on jätkuvalt asjakohased.
7. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" muutmin
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga luuakse kaitseministeeriumisse kolm uut osakonda: kaitsetööstuse arendamise osakond, julgeoleku ja sisekontrolli osakond ning inimvara poliitika osakond.
Eesti kaitsetööstus on Eestile strateegiliselt oluline nii riigi julgeoleku, majandusarengu kui ka innovatsiooni edendamise seisukohast. Strateegiline lähenemine kaitsetööstusele kindlustab Eesti iseseisvust, parandab riigi konkurentsivõimet ja tugevdab rahvusvahelist koostöövõimekust.
Kaitsekulud suurenevad lähiaastatel, olles igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja ulatudes 2026. aastal 3,7%-ni SKPst. Kuna riigikaitsekulud kasvavad, on vaja tõhusat järelevalvet, et tagada kulutuste efektiivne ja õiguspärane kasutamine. Samuti on oluline suurendada kaitseministeeriumis järelevalvetoimingute võimekust. Poliitika kujundamine, sh inimvara, ja ka kaitseväeteenistust puudutav – on ministeeriumi ülesanne ning sellega hakkab tegelema inimvara poliitika osakond. Eelnõuga korrastatakse ka kaitseministeeriumi teenetemärkide süsteemi.
Muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. märtsil, välja arvatud inimvara poliitika osakonna loomist puudutav muudatus, mis jõustub 2025. aasta 1. augustil.
8. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 "Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 2025. aasta püügikvoodid kilule ja räimele ning jaotab need traalpüügi ja rannapüügi vahel.
Euroopa Liit on määranud Eestile 2025. aastaks 28 651 tonni räime püügiõigust. Läänemere avaosa räimekvoodist läheb 88,65% traalpüügiks ja 11,35% rannapüügiks.
Liivi lahe räimekvoodist jagatakse 54% traalpüügile ja 46% rannapüügile.
Läänemere avaosa räimekvoot suurenes võrreldes 2024. a kvoodiga 108%, Liivi lahe räimekvoot suurenes ligi 10%.
Eesti 2025. a kilukvoot on 15 979 tonni, mis on umbes 30% väiksem kogus kui eelmisel aastal.
Kvoodid kehtestatakse vastavalt Läänemere kalavarusid uurivate teadlaste soovitustele.
9. Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 "Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded" muutmine
Esitaja: taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus teeb tehnilisi muudatusi määruses, lisades viite Euroopa Liidu direktiivile, mille ülevõtmine on kohustuslik.
Muudatus puudutab üle 9 istekohaga sõitjateveo sõidukeid ning üle 3500 kg täismassiga kaubaveosõidukeid ja autoronge. Seadusega kehtestatakse nõuded juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalveks. Need reeglid juba EL-i määrustega kehtivad.
Eestis on umbes 3500 ettevõtet, kellel on ühenduse tegevusluba tasulise kaubaveo korraldamiseks ja 500 ettevõtet, kellel on luba tasulise sõitjateveo jaoks.
Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid ega märkimisväärseid mõjusid.
10. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 "Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse välislähetustasu lähtesummad ja lisatakse täpsustus, et kui teenistujaga on kaasas tugiisik, siis lapsehoidmise tasu ei hüvitata.
Välislähetustasu lähtesummad on olnud muutmata pikemat aega. Samas on viimastel aastatel olnud hindade kasv asukohariikides märkimisväärne tulenevalt inflatsioonist ja teistest teguritest. Näiteks on OECD, ÜRO ja Eurostat andmetel perioodil 2019-2023 olnud asukohariikides inflatsioon keskmiselt ca 4,2%. Eelnõuga korrigeeritakse olemasolevad lähtesummad 3% võrra kõrgemaks.
Teiseks täpsustatakse, et juhul kui teenistujaga on kaasas tugiisik, siis lapsehoidmise tasu ei hüvitata.
Muudatused jõustuvad 1. märtsil 2025. aastal.
11. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsus antakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kolmel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud. Isik on pannud toime ka väärtegusid.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras neljal korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, kes on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.
Vastavalt kodakondsuse seadusele ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.
15. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0 kinnitamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus plaanib kinnitada EL-i piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava muudatused, kuna Euroopa Komisjon eraldas Eestile 22 miljonit eurot idapiiri tugevdamiseks. Eesti panustab omalt poolt täiendavalt 2,5 miljonit eurot.
Välisrahastuse toel arendatakse välja fiiberoptiline sidevõrk, rajatakse droonitõrjeseadmete ja radarite ning mitmekihilise droonituvastuse ja tõrjepositsioon.
Hetkel tehakse ettevalmistusi hangeteks. Tööde lõpp on kõigi projektide puhul planeeritud 2027. aastasse. Projektid viib ellu Politsei- ja Piirivalveamet (PPA).
Idapiiri ehitus edeneb plaanipäraselt ning hetkel käivad ehitustööd kokku 47 kilomeetri ulatuses maismaapiiril. Lisaks algavad suvel Narva jõepiiril üheksa uue seirepositsiooni ehitustööd. Hetkel on maismaapiiril paigaldatud 90 km viivitusaeda, mis moodustab 80% kavandatud mahust. Aasta lõpuks on see number 105 km.
16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks.
17. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb lennujaamadele ja lennuettevõtjatele antava riigiabi suuniste läbivaatamist
Esitaja: taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon kogub huvigruppidelt arvamusi kehtivate lennundussektori riigiabi eeskirjade kohta, eesmärk on eeskirju ajakohastada. Konsultatsioon kestab kuni 5. märtsini.
Küsimustik jaguneb kuueks osaks: üldised küsimused, piirkondlikele lennujaamadele antav tegevusabi, lennujaamadele antav investeeringuabi, lennuettevõtjatele antav stardiabi, lennunduse keskkonnasäästlikumaks muutmine ning muud küsimused.
Üldpõhimõttena rõhutab Eesti, et ELis tuleb senisest enam teadvustada kestliku lennundussektori ning kvaliteetsete ja stabiilsete ühenduste arendamise keerukust liikmesriikides, mis paiknevad ELi välispiiril. Seda eelkõige väikese populatsiooni ja turutõrke tingimustes.
Eesti peab oluliseks, et ELi välispiiril asuvates liikmesriikides oleks võimalik turutõrke tingimustes tegutsevat lennundussektorit kiiremini, paindlikumalt ning suuremas mahus toetada.
Soovime, et riigiabi reeglid võimaldaksid liidu äärepoolsetes liikmesriikides toetada vähemalt 75% ulatuses investeeringuid lennujaamadesse, kus on kuni 5 miljonit reisijat aastas.
Toetame piirkondlikele lennujaamadele võimaldatava tegevusabi andmise jätkamist ning seda ka pärast praegu kehtiva üleminekuperioodi lõppemist 2027. aastal.
Soovime uute lennuliinide stardiabi andmise perioodi pikendamist 3 aastalt 4 aastani ning selle sätestamist üldise grupierandi määruses, et võimaldada abi andmise lihtsustamist.
Soovime ka avaliku teenindamise kohustuse (PSO) reeglite muutmist, et lihtsustada rahvusvaheliste PSO liinide avamist ja kiirendada menetlusi.
Eesti peab vajalikuks kliima- ja keskkonnamõjude leevendamisega seotud investeeringuvajaduste riigiabi reeglite lihtsustamist lennundussektorile.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 24. veebruari 2025. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
24. veebruari välisasjade nõukogu kohtumisel arutatakse Venemaa agressiooni Ukraina vastu, olukorda Lähis-Idas (sealhulgas Süüria, Liibanon, UNRWA), Kongo Demokraatlikku Vabariiki ning Iraani. Päevakajaliste teemade all käsitletakse Gruusiat. Kohtumise eelõhtul arutavad ministrid humanitaarabi teemal, kus osalevad ka ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) peavolinik Philippe Lazzarini ning ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi eriesindaja ja Gaza humanitaar ja ülesehituskoordinaator Sigrid Kaag.
24. veebruaril toimub ka ELi ja Iisraeli assotsiatsiooninõukogu.
Eestit esindab välisasjade nõukogu istungil välisminister Margus Tsahkna.
