1. Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu
Esitaja: siseminister
Tüüp: Seaduse eelnõu
Kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole.
Euroopa Kohus leidis 2017. a kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon EL Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22.01.2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis.
Eelnõuga kehtestatakse senise 2-astmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le.
2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) eelnõu
Esitaja: terviseminister
Tüüp: Seaduse eelnõu
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses luuakse täisealistele patsientidele võimalus koostada tervise infosüsteemis (TIS) kättesaadav elulõpu tahteavaldus. Selles saab määrata, milliseid tervishoiuteenuseid ta elu lõpus soovib või keelab.
Elulõpu tahteavalduse koostamine on vabatahtlik, igal ajal muudetav ja tühistatav ning selle koostamise eelduseks on arsti nõustamine, et inimene mõistaks oma otsuse tähendust ja tagajärgi.
Elulõpu tahteavalduse võib koostada ka piiratud teovõimega täisealine, kui arst hindab ta pädevaks oma tervise üle otsustama.
Elulõpu tahteavaldusega ei saa taotleda eutanaasiat.
Patsiendi tahteavaldus peab sisaldama selgeid juhiseid, millistes olukordades, näiteks ravimatu haiguse lõppstaadiumis või pöördumatu ajukahjustuse korral, ning millistest tervishoiuteenustest soovitakse loobuda, sealhulgas võimalust loobuda kõigist meditsiinilistest sekkumistest. Näiteks: „Kui olen ravimatu, surmaga lõppeva haiguse lõppstaadiumis, isegi juhul, kui surma täpne aeg ei ole ette näha, soovin, et elustamiskatseid ei tehtaks“.
3. Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõ
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, see tähendab leppida kokku tööajas tööajavahemikuna.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Nähakse ette tingimused, mis peavad olema paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks täidetud, näiteks kirjalik vorm, töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, tööaeg vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul jne.
Muudatused võimaldavad pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning tulla neil paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.
Oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
4. Arvamuse andmine energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (574 SE) kohta
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga vähendada 2030. aastaks püstitatud taastuvenergia eesmärke, põhjendusega, et nii hoitakse ära elektrienergia hinnatõus.
Praegune eesmärk näeb ette, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.
Eelnõus pakutakse eesmärgiks, et taastuvenergia moodustab vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest, elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 40 protsenti. Soojuse summaarse lõpptarbimise eesmärk jääb samaks.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eesti elektritootmine peab olema puhas, kindel ja taskukohane. Fossiilsetele kütustele panustamine seda eesmärki ei täida. Lisaks olemegi juba eelmise aasta seisuga ilmselt jõudnud peaaegu eelnõuga kavandatud eesmärkideni, näiteks 2024. aasta taastuvelektri toodang moodustas esialgsetel andmetel ca 43% elektritarbimisest.
5. Arvamuse andmine ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Kalle Grünthal, et infoühiskonna teenuse vahendusel taksoteenuse pakkujatele kohalduks sama regulatsioon, mis teistele taksodele. Soov on karmistatakse keelenõudeid ja sõiduki tähistamise ning taksomeetri kasutamise regulatsiooni. Ühtlasi kaoksid infoühiskonna teenuse vahendusel taksoteenuse pakkujale sätestatud erisused.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Väljapakutud regulatsioon ei ole kooskõlas taksoturu arengu vajadustega ja kasutajate ootustega taksoteenusele ega ka Eesti infoühiskonna arengu eesmärkidega.
6. Arvamuse andmine riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (580 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon, et igas riigieelarve programmis oleks eraldi välja toodud tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu eesmärki, kuid mitte konkreetset seaduse eelnõu. Ministeerium on alates 2021. aastast riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse parandamiseks muutnud peaaegu igal aastal riigieelarve aastase seaduse ülesehitust.
2025. aasta riigieelarves esitatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja riigiasutuste kaupa eristades seadusest tulenevad sotsiaaltoetused ja muud toetused.
Ka käesoleval aastal on plaanis vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusplaanile riigieelarve seaduse muutmine. Fookuses on EL eelarveraamistiku direktiivi muudatuste ülevõtmine ning jätkub töö eesmärgiga parandada veelgi riigieelarve ülesehituse arusaadavust ja läbipaistvust
7. Arvamuse andmine maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon, et tunnistada praegune maamaksuseadus kehtetuks ja taaskehtestada selle 2024. aastani kehtinud redaktsioon koos tollaste maksumäärade ja -soodustustega, sh kodualuse maa maksustamise soodustusega. Seda kõike uuesti tervikseadusena. Lisaks soovitakse eelnõuga taastada seaduses maamaksutõusu piirmäär 10-protsenti aastas.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Põhjused, mille tõttu valitsus 2024. a maamaksuseaduse muutmise seaduse algatas, on jätkuvalt asjakohased. Rakenduspraktika ei näita, et muudatused oleks toonud üle Eesti kaasa ülemäärase maksukoormuse, mis halvendaks tuntavalt elanike majanduslikku kindlustunnet ja ettevõtluskliimat.
8. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 "Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad riigi ametiasutused liigitama teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse, mille alusel saab rahandusministeerium teha personali- ja palgaanalüüse.
Ministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust kord aastas, vajadusel uuendatakse klassifikaatorit selliselt, et kõik teenistuskohad oleks võimalik selle alusel korrektselt liigitada.
9. Vabariigi Valitsuse 22. septembri 2005. a määruse nr 247 "Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on Teadus- ja Arendusnõukogu paindlikum koosseisu suuruse määramine.
Eelnõu kohaselt on Teadus- ja Arendusnõukogu vähemalt 9-liikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline ja muudatusest tulenevalt muudetakse ka kvooruminõuet.
Eelnõu järgi on Teadus- ja Arendusnõukogu otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa rohkem kui pool liikmetest.
Muudatus võimaldab valitsusel kinnitada Teadus- ja Arendusnõukogu koosseis vastavalt muutuvatele vajadustele. Kehtiva põhimääruse järgi on Teadus- ja Arendusnõukogu 15-liikmeline.
Teadus- ja Arendusnõukogu on valitsuse juures asuv nõuandev kogu, mida juhib peaminister. Ametikoha järgi kuuluvad sinna veel, valdkondade eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed.
10. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2024. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse eelmisel kalendriaastal töötanud isikule pensionikindlustuse kindlustusosaku arvutamiseks, samuti eelmisel kalendriaastal töötanud pensionäridele ja pensionile siirduvatele isikutele kindlustusosa suuruse arvutamiseks.
Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
2024. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks kinnitatakse 4567,33 eurot.
Pensionikindlustatu 2024.aasta kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis on 4567,33 eurot. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on 4567,33 eurot, on tema kindlustusosak 1,000. Kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on suurem, näiteks 9134,66 eurot, on tema kindlustusosak 2,000. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on näiteks 2283,67 on tema kindlustusosak 0,500.
Eelmisel kalendriaastal sai sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 753 548 isikut ning pensionäridel oli töösuhteid 133 017 korral.
Sotsiaalministeerium soovib eelnõu Vabariigi Valitsuse 20. märtsi istungile.
11. Riikliku pensioni 2025. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,057.
Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 5,7%.
Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Alates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 393,26 eurot (praegu 372,05) eurot, pensioni baasosa suurus 377,2465 (praegu 354,9887 ) ja aastahinne 10,000 (praegu 9,512). Keskmine 44 - aastase staažiga vanaduspension suureneb pärast indekseerimist 817,25 euroni (praegu 773,52). Käesoleval aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 124 557 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 325 000 pensionäri pension.
Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. Töövõimetoetuse päevamäär 1. aprillist 2025 on 21,74 eurot ja osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 371,75 eurot kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 652,20 eurot kuus).
12. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2025. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel 2025. a riigieelarve seaduse tasandus- ja toetusfondi vahenditest 226 mln eurot.
Tasandusfondi eesmärk on luua omavalitsustele ühtlasemad võimalused kohalike teenuste pakkumiseks. Toetuse jaotust mõjutab peamiselt tulumaksu ja maamaksu tase elaniku kohta ning omavalitsuse demograafiline koosseis. Tasandusfondi maht on 130 mln eurot. Tasandusfondist 64% antakse Lõuna- ja Kirde-Eesti ning 32% Kesk- ja Lääne-Eesti kohaliku omavalitsuse üksustele. Ülejäänud 4% antakse Põhja-Eestisse.
Toetusfond koosneb valdkondlikest toetustest ning hüvitistest rahvastikutoimingute registreerimise ja toimetulekutoetuse maksmisega seotud kuludeks. Toetusfondi maht on 599 mln eurot, millest jääki jääb 7 mln eurot (peamiselt toimetulekutoetus). Toetusfondi haridustoetus (maht 495 mln eurot) jaotati Vabariigi Valitsuse 2.01.2025 istungil. Käesoleva korraldusega jaotatakse toetusfondist ülejäänud 96 mln eurot.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks antakse 16 mln eurot. Toetuse saamiseks pidi omavalitsus hoidma lasteaia õpetajate palga vähemalt 90%-le kooliõpetaja miinimumist (1638 eurot kuus), magistrikraadiga õpetajatel 100%-l (st 1820 eurot kuus).
Huvihariduse ja –tegevuse toetuseks antakse 9 mln eurot (vähenes 2024. aastaga võrreldes 10%). Toetus võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust haja-asustuspiirkondades ja sotsiaal-majanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel.
Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuseks antakse 2,7 mln eurot. Kohalik omavalitsus võib toetust teenuse osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.
Toimetuletoetuse maksmise hüvitamiseks antakse 36 mln eurot (reservi jäetakse 7 mln eurot). Lisaks on omavalitsustel eelmisest aastast reserve 1,8 mln eurot. 2024. aastal kulus kohaliku omavalitsuse üksustel toimetulekutoetuste maksmiseks 39 miljonit eurot (kahanemine aastaga 14%).
Uue meetmena on toetusfondis vaimse tervise teenuse toetus mahuga 1,5 mln eurot. Toetuse eesmärk on parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.
Lisaks antakse toetust kohalike teede hoiuks 29 mln eurot ja üle antud endiste riigiteede hoiuks 128 tuhat eurot. Rahvastikutoimingute hüvitamiseks antakse 0,9 mln eurot.
13. Riigipiiri ületamise ajutine peatamine Narva-1 piiripunktis
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga peatatakse alates 30. aprillist 2025. a kuni 2. maini 2025. a riigipiiri ületamine Narva-1 piiripunkti kaudu ning selleks ajaks piiripunkt suletakse. Narva-1 piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maantee piiripunkt, kus on võimalik riigipiiri ületada kell 07.00–23.00. Riigipiiri ületamine taastatakse ja piiripunkt avatakse 3. mail kell 07.00.
Piiripunkti suletakse politsei- ja piirivalveameti õppusega.
14. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kahele isikule.
15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
17. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Justiits- ja digiminister teeb ettepaneku muuta nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid ning avaldada loetelu Rahandusministeeriumi veebilehel.
Loetelus kajastatakse Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalale 582 292 euro lisandumine 2025. aastasse kohtutele õigusemõistmise tagamiseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt.
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel ning riigi eelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamisel ei olnud protsessis piisavalt aega kohtute rahastamise spetsiifikat Rahandusministeeriumiga põhjalikult läbi arutada.
18. Eesti seisukoht Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses õiguskaitseasutuste teabevahetust käsitleva direktiivi (EL) 2023/977 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon saatis Eestile 31. jaanuaril 2025 ametliku kirja, millega alustas direktiivi (EL) 2023/977 mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu rikkumismenetlust. Direktiiv käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste teabevahetust ja selle ülevõtmise tähtpäev oli 12. detsembril 2024.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et enamik direktiivi sätteid on juba Eesti õigusesse üle võetud, kuid mõningaid ülevõtvaid sätteid tuleb veel täpsustada ja ajakohastada. Nende puudujääkide kõrvaldamiseks ja direktiivist tulenevate nõuete selgemaks sätestamiseks on Siseministeerium algatanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis läbis 2024. aastal esimese kooskõlastusringi. Lähiajal on kavas esitada eelnõu teisele kooskõlastusringile ja seejärel valitsusele heakskiitmiseks.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 31. märtsil 2025.
19. Eesti seisukoht Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavaid aspekte käsitleva direktiivi (EL) 2024/1174 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2025 istungile Eesti seisukoha EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2025/0039 kohta, mis puudutab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavaid aspekte käsitleva direktiivi (EL) 2024/1174 mitteõigeaegset ülevõtmist.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et direktiivi ülevõtmine on hilinenud peamiselt seetõttu, et direktiivi ülevõtmistähtaeg oli tavapärasest lühem (6 kuud), ja seetõttu, et direktiivi ülevõtvasse seadusesse oli mõistlik teha samal ajal ka parandused ja muudatused, mis osutusid vajalikuks ühe teise direktiivi ülevõtmise kontrolli tulemusena. Selle kontrolli lõpetas komisjon alles 2024. aasta kevadel. Ülevõtva seaduse eelnõu on läbinud ametkondlikud kooskõlastusringid ja see plaanitakse esitada valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt aprilli keskel.
20. Eesti esindamine Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 24. märtsi 2025. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Vajalik on volituse andmine regionaal- ja põllumajandusministri asendamiseks EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil 24.03. Eestit esindavad kohtumisel regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ning Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures põllumajandus- ja kalandustalituse direktor Siim Tiidemann.
