1. Ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Ravikindlustuse seadust muudetakse, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval kalendriaastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus tulu teenida, siis kehtiva korra kohaselt arvutatakse haigus- ja hooldushüvitis töötasu alammääralt.
Eelnõu kohaselt luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks lapsevanema jaoks soodsama variandi. Muudatusega soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu.
Muudatus mõjutab väikelaste vanemaid, kes naasevad tööle või alustavad töötamist esimesel aastal pärast vanemapuhkuselt naasmist ning kes seetõttu täna kehtiva töövõimetuse hüvitise arvutamise korra järgi oluliselt kaotavad haigus- ja hooldushüvitise suuruses. Tervisekassa andmetel oli 2022. aastal selliste lapsevanemate arv ligi 11 000, kellest enamik, 89 protsenti, olid emad. Kuigi hooldushüvitist saab taotleda kuni lapse 12-aastaseks saamiseni või alla 19-aastase puudega inimese hooldamisel, näitavad tervisekassa andmed, et üle 60 protsendi töövõimetuslehtedest võetakse kuni kolmeaastaste laste hooldamiseks. Vanemahüvitise suuruse arvestamine haigus- ja hooldushüvitise maksmisel seab hüvitise suuruse paremini vastavusse lapsevanemate varasemate töötasudega ning toob kaasa olulise mõju väikelastega perede heaolule.
Tervisekassa analüüsi kohaselt on kavandatud muudatuste jõustumisega kaasnev täiendav kulu riigieelarvele ligi 4,5 miljonit eurot aastas. Arvestades, et eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juulil 2024, on järgmise aasta kulud sellest summast 50 protsenti. Samuti tuleb arvestada infosüsteemide arenduse kuludega.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2024. a, mis jätab tervisekassale ja sotsiaalkindlustusametile piisava aja vajalike IT-arenduste tegemiseks ja avalikkuse, eeskätt eelnõu sihtrühma teavitamiseks seaduses kehtestatavatest muudatustest.
2. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga on kavandatud muudatused viies seaduses.
Sotsiaalhoolekande seaduses nähakse ette muudatus, mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Praegu saab seda toetust 36 inimest.
Sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, ja riiklikus pensionikindlustuse seaduses nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praeguse praktika järgi makstakse inimesele erinevaid hüvitisi erinevatele kontodele.
Juhul, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist panga arvelduskontole, ei hakka sotsiaalkindlustusamet (SKA) enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionite, posti teel kojukannet. Hüvitised laekuksid inimesele võrreldes kojukandega kuu lõikes varem. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega.
Hüvitiste kojukannet ja nende ühele arvelduskontole maksmise muudatused jõustuvad järgmisest aastast. Tagasipöörduja toetuse määramise lõpetamine jõustub 2029. aasta 1. aprillil.
3. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga suurendatakse apteekrite lähtetoetust ja muudetakse paindlikumaks selle saamise tingimusi, lisaks apteekritele saavad lähtetoetust hakata taotlema ka õed. Lähtetoetusi hakkab menetlema sotsiaalministeeriumi asemel terviseamet.
Lähtetoetus on ühekordne rahaline toetus, et tervishoius motiveerida spetsialiste asuma tööle piirkondadesse, kus töötajate leidmine on keerulisem.
Kehtiva korra järgi on lähtetoetust võimalik saada eriarstidel ja apteekritel. Apteekrite lähtetoetuse saamise senised tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole seni ühtegi lähtetoetust rahuldatud. Edaspidi on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Samuti luuakse toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus töötamise varasemal lõppemisel. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool olevas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.
Eelnõuga nähakse ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot. Õdedele lähtetoetuse tingimuste loomine annab võimaluse motiveerida eemal olnud õdesid naasma tööle tervishoiusüsteemi ja valima endale erialane töökoht väljaspool tõmbekeskusi.
4. Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, mis tõhustab maksumenetlust.
Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel alates nende üleslaadimisest e-maksuametisse või siis alates dokumendi edastamisest meilile. Täna eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis või siis kinnitab nende kättesaamist meilil.
MTA suhtleb edaspidi juriidiliste isikutega ainult elektrooniliselt, st enam ei pea MTA üldreeglina edastama juriidilistele isikutele ühtegi dokumenti paberkandjal. Täna peab MTA juriidilistele isikutele edastama dokumendid nende soovi korral ka paberkandjal.
Ka füüsiliste isikute lõikes piiratakse õigust saada dokumente paberkandjal – kui füüsiline isik on dokumendi kätte saanud juba elektrooniliselt (avanud selle e-maksuametis või kinnitanud selle kättesaamist elektronposti aadressil), siis pole tal enam õigust nõuda sama dokumenti paberkandjal. Muus osas eelnõu füüsilisi isikuid ei puuduta.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2024.
5. Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute riigilõivumäärasid. Lisatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatusi tehakse, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi.
Keskkonnaameti keskkonnakaitselubade toimingute riigilõivumäärade muutmine põhineb ameti keskkonnakaitselubade kulude analüüsil. Kehtivad riigilõivude määrad ei vasta teenuse tegelikele kuludele ja katavad vaid 8 protsenti kompleksloa andmise ja haldamise teenuse tegelikest kuludest. Kompleksloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest ja kompleksloale kantavate andmete ulatusest, võttes arvesse, mitme valdkonna andmed loale kantakse. Iga valdkonna puhul näeb eelnõu ette 4930 euro suuruse riigilõivu määra, st kolme valdkonnaga kompleksloa taotluse läbivaatamisel arvestatakse riigilõivu eelnõukohase seaduse alusel järgmiselt: 4 930 + 4 930 + 4 930 = 14 790 eurot. Eelnõu sisaldab siiski ka täiendavaid kalkuleerimisreegleid, mida tuleb teatud juhtudel arvesse võtta, näiteks kui kompleksluba taotletakse sea-, veise- või linnukasvatuseks, tasutakse riigilõivu 50 protsenti standardmäärast.
Merendusvaldkonnas on peamised muudatused seotud laevapere liikmete eksamite vastuvõtmise ning diplomite ja tunnistuste väljastamisega seotud riigilõivudega, mis on püsinud muutumatud aastast 2016. Näiteks laevapere liikme meresõidudiplomi või siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb edaspidi tasuda vastavalt 60 eurot ja 30 eurot senise 20 euro asemel.
Transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas tõstetakse kõiki lõive keskmiselt umbes 15 protsenti. Praegu kehtivad lõivud on suures osas püsinud muutumatuna aastast 2009. Näiteks mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse senise 26 euro asemel edaspidi 30 eurot riigilõivu.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti mõningad riigilõivumäärad on püsinud samal tasemel aastaid, ega kata toimingu tegemisega kaasnevaid otseseid kulusid, mis on seotud nii toimingu tegemisele kuluva ajaga kui ka tööjõukuludega. Näiteks raudteerajatise registrikande muutmise eest tasutakse edaspidi riigilõivu senise 32 euro asemel 45 eurot.
Eelnõuga ajakohastatakse sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotluste toimingutega seotud riigilõive ning kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses, mis reguleerib numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest ettenähtud riigilõivumäärasid. Sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise valdkonnas tõstetakse kõiki lõive keskmiselt 23 protsenti. Praegu kehtivad lõivud on suures osas püsinud muutumatuna aastast 2001. Näiteks liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu 25 kHz ribalaiusega sageduskanali kohta baasjamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis senise 77 euro asemel 95 eurot.
Samuti lisatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel, millega seoses lisatakse riigilõivu tasumise õiguslik alus ka metsaseadusesse (15 eurot).
Suurem osa muudatustest jõustub 1. juulil 2024. aastal. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a.
6. Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu
Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga ajakohastatakse saastetasumäärad. Uued saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.
Saastetasumäärad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad. Saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Kallimad saastetasud aitavad kaasa rohepöörde elluviimisele, motiveerides ettevõtteid kasutama näiteks uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks. Tasumäärade ette vaatav kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele.
Eelnõukohase seadusega lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektoris seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, pidades silmas elurikkuse eesmärke. Sihtotstarbeliseks kasutuseks vajaliku regulatsiooni tarbeks muudetakse ka metsaseadust.
Samuti muudetakse eelnõukohase seadusega põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära.
7. Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood maamaksu muutusest tulenevate maksustamishindade rakendamiseks maavara kaevandamiseks riigile kuuluva maa kasutada andmise tasude määramise kontekstis.
Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu iga-aastaselt kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. Seaduse eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda ning sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijatele.
Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 1. jaanuarist 2024 jõustuvast maapõueseaduse muudatusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast.
8. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces, SDF) ISIS-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega.
Kuigi ISIS on sõjaliselt alistatud ning nende kalifaat kokku kukkunud, on nad endiselt suutelised korraldama rünnakuid oma tuumikaladel Süürias ja Iraagis. Lisaks on väga suureks julgeolekuohuks Süürias kinnipidamiskeskustes viibivad ligi 11 000 endist ISIS-e võitlejat ning mitmekümnetuhande pealised põgenikelaagrid. ISIS-e liikmed üritavad rünnakutega kinnipidamiskeskuste vastu vangistuses olevaid ISIS-e võitlejaid vabastada ning põgenikelaagritest uusi liikmeid värvata. ISIS kujutab endiselt ohtu ka Euroopa julgeolekule võimalike radikaliseerunud üksikisikute näol, kes võivad tahta korraldada Euroopas terrorirünnakuid.
Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks olulises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga heasse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.
9. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.
10. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.
NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.
11. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning aidanud tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
12. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast. Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF, kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is, siis küsime Riigikogult SNF ja ARF jaoks ühist mandaati.
Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.
Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s, sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is, mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii.
13. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik on otsustanud määrata kriisi ning sõja ohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit.
14. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.
EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik on Portugal.
Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada. Alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes.
15. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Valitsus teeb riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires.
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti võimekus kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, sest konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab 2024. aastal Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).
16. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.
17. Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007. a määruse nr 1 "Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord" muutmine
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Määruse eelnõu
Olemasolevat korda muudetakse, et sätestada selged menetlusreeglid metsamaterjali müügile kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel. Lisaks on vaja täpsustada ka teiste müügiviiside menetlusreegleid.
Kehtivas müügi korras on üksikasjalikult sätestatud avaliku suulise, avaliku kirjaliku, avaliku kombineeritud ja avaliku elektroonilise enampakkumise protseduur. Ka eelläbirääkimistega pakkumise etapid ja edukaks tunnistamise tingimused on kindlaks määratud.
Kuna metsamaterjali müük toimub kõige suuremas mahus ehk ligikaudu 85 protsendi ulatuses kogu metsamaterjali müügimahust, kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, on müügi korralduse läbipaistvuse suurendamiseks vaja sätestada ka selle müügiviisi täpsem protseduur.
Senini on seda praktikas lahendatud enampakkumise müügiteates.
Määrusega kehtestatakse avalduse nõuded, kvalifitseerimise selgemad alused, hindamine, tulemuste avaldamine jm menetlusega seonduv. Lisaks sätestatakse üldised metsamaterjali müügi rangemad kriteeriumid - tuleb tõendada oma maksuvõla puudumist või selle ajatamist ja periood, mil näidata lepinguliste kohustuste täitmist - varem on seegi olnud müügiteates.
Positiivseks majandusmõjuks on asjaolu, et kokkuleppe kestvushinna menetluse puhul ei hinnata pakutavat lepingu kestust ja garantiid. See võimaldab rajada Eestisse uusi puitu ümbertöötlevaid ettevõtteid paindlikumatel tingimustel.
Määruse muutmisega luuakse suurem õigusselgus tänase kestvuslepingute süsteemi osas ja luuakse võimalus sõlmida harilikule väärtusele vastava hinnaga pikaajalisi puidumüügilepinguid. Müük vastab turutingimustele, kuna protsess on avatud kõigile turuosalistele ja hind kujuneb konkureeriva pakkumise kaudu, mis tagab parima hinna.
18. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse valitsuse kahte määrust, mis reguleerivad rahvastikuregistri andmete koosseisu ja andmete kandmist registrisse. Muudatused on seotud perekonnaseaduse muudatustega, millega kehtestati abieluvõrdsus ja kooseluseaduse rakendamine.
Edaspidi annab notar rahvastikuregistrisse isikute lisa-aadresse ja kontaktandmeid ka kooselulepingu ja selle lõpetamise tõestamise korral. See loob võimaluse saada rahvastikuregistrisse rohkem andmeid isikute kohta, kes teevad notari juures toiminguid. Tänu muudatusele on rahvastikuregistris aktuaalsemad ja õigemad.
Teiseks täiendatakse rahvastikuregistris perekonnaseisu andmete loetelu kooselu registreerimise andmetega. Registri subjekti perekonnaseisu liikidena lisanduvad: 1) registreeritud kooselus; 2) registreeritud kooselu lõpetatud (notari juures või kohtus registreeritud kooselu lõpetamise korral); 3) registreeritud kooselu lõppenud (registreeritud elukaaslase surma korral).
Lisaks isiku vanemate, abikaasa ja lapse andmetele kantakse edaspidi rahvastikuregistrisse ka registreeritud elukaaslase andmed ning andmed kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta. Rahvastikuregistrisse kantakse ka andmed nende kohtulahendite kohta, millega kooseluleping lõpetatakse või kehtetuks tunnistatakse.
Muudatused jõustuvad 1. oktoobril 2023. aastal, v. a kohtulahendite andmete ja kooselulepingu sõlminud isikute lisa-aadressi ning kontaktandmete registrisse kandmist puudutavad sätted, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal.
19. Toetusfondi lisavahendite jaotus 2023. aasta III kvartalis
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega jaotatakse 60-le kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse maksmiseks 10,2 miljonit eurot ning 58-le kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks 2,1 miljonit eurot.
Enamikel kohalikel omavalitsustel jagub eelnõuga eraldatavatest vahenditest aasta lõpuni. Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2023. aasta esimese seitsme kuuga 28,2 miljonit eurot, mis on 43% rohkem kui 2022. aasta samal perioodil. Peamiselt on see tingitud toimetulekupiiri tõstmisest 2022. aasta juunist 150 eurolt 200 eurole ning 2022. I poolaasta madalamast võrdlusbaasist, kuna ajutise kaitse raames toimetulekutoetust saavad sõjapõgenikud lisandusid 2021. aastast järk-järgult alates märtsist. Eelnõuga jagatakse ära kõik 2023. a RE-s toetusfondi planeeritud toimetulekutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendid ning lisaks eraldatakse 6,8 mln eurot (toimetulekutoetus on riigieelarves piirmäärata kulu).
Asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks planeeritud 21,3 mln eurost jaotati vastavalt toetusfondi määrusele aasta alguses ära 90% vahenditest. Võttes arvesse teenuse olevate laste arvu muutust aasta keskel, jaotatakse nüüd ära ülejäänud 10%. Kohalik omavalitsus võib toetust kasutada asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
20. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Vene kodakondsusest.
21. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
22. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust taotlejale, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja kelle karistatus ei ole kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
23. Eesti täiendatud seisukohad kaupade parandamist edendavate ühiste normide direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Direktiivi eesmärk on muuta tarbijate jaoks kaupade parandamine lihtsamaks ja kulutõhusamaks ning see peaks motiveerima tootjaid ja müüjaid arendama jätkusuutlikumaid ärimudeleid. Tarbijatele kehtestatakse uus nõudeõigus asja parandamiseks väljapool lepingulisi õiguskaitsevahendeid ja seadusest tulenevat tootegarantiid: tarbijad saaksid tulevikus nõuda toodete, millele EL õigusega on kehtestatud parandatavuse nõuded, parandamist tootjatelt. Plaanis on tekitada veebipõhine platvorm, mis ühendab tarbija remonditöökodade ja renoveeritud kaupade müüjatega ning Euroopa remonditeabe vorm eesmärgiga hõlbustada remondipakkumiste võrdlemist. Tulevikus suunatakse tarbijaid õiguskaitsevahendina eelistama asja parandamist selle asendamisele, välja arvatud juhul, kui see on asendamisest kallim.
Direktiivile esialgselt koostatud seisukohad kinnitati tänavu 22. juuni valitsuse istungil. Eelnõu eesmärke küll toetati, kuid pakutud vahendite rakendamist peeti probleemseks, eriti piirülestes olukordades.
Riigikogu EL asjade komisjon pakkus välja mitmeid muudatusi. Kuivõrd tegu on oluliste muudatustega, on vaja, et ka Vabariigi Valitsus kujundaks oma seisukoha uuesti. Näiteks asendatakse tootja parandamiskohustus kohustusega teha kättesaadavaks varuosi ja elektriskeeme ja öeldakse selgelt, et soovime parandamisteenuseid vahendava platvormi loomist keskselt Euroopa Komisjoni poolt.
24. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku (CMDI raamistiku) peamised eesmärgid on säilitada finantsstabiilsus ja hoiustajate usaldus ning kaitsta maksumaksjaid pankade maksejõuetuse korral. Nende eesmärkide saavutamiseks peab raamistik tagama panga maksejõuetusega seotud kahju katmise erasektori vahenditega, minimeerides samal ajal avaliku sektori vahendite kasutamise riski. CMDI reformi eesmärk on hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured.
Praegu kehtiva süsteemi tugevdamiseks on komisjon teinud ettepanekud:
1. avaliku huvi hindamise täpsustamiseks pangakriiside ohjamisel, et raskustes väiksemad ja keskmise suurusega pangad saaksid samuti kohaldada kõiki kriisiohjevahendeid.
2. hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamiseks kriisiohjevahendite rahastamisel, sealhulgas väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusmenetluse puhul. Selleks muudetakse nõuete rahuldamise järjekorda maksejõuetuse korral ja ühtlustatakse vähima kulu testi.
3. raamistiku prognoositavamaks ja tõhusamaks muutmiseks, sealhulgas hoiuste kaitse ulatuse laiendamine avaliku sektori üksustele (koolid, haiglad või munitsipaalasutused), klientide nimel pangas hoiustatud investeerimisühingute, makse- või e-raha asutuste vahendid ning erakordsetest elusündmustest tulenevate ajutiselt suurte hoiuste tagamise ühtlustatud määra tõstmine 500 000 euroni.
Neli suuremat Eestis tegutsevat panka – Swedbank, SEB, Luminor ja LHV – kuuluvad ELis keskse kriisilahenduse alla. Kui mõni väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga lõpetamine siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. CMDI reformiga oleks võimalik avaliku huvi korral hõlmata kriisilahenduse alla ka teised keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured.
Eesti hinnangul ei ole komisjon CMDI reformi elementides saavutanud parimat võimalikku tasakaalu. Toetame pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi, kuid peame vajalikuks Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta nii, et see ei oleks liiga kriisilahenduse suunas kaldu võrreldes likvideerimisega. Peame oluliseks, et otsustusõigus hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise üle jääks liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi poolt kontrollitavaks mitte ei liiguks EL kesksele tasandile. Samuti ei pea me vajalikuks Eestis tõsta erakordsetest elusündmustest tulenevate ajutiselt suurte hoiuste tagamise ühtlustatud määra 500 000 euroni.
25. Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada aastateks 2021-2027 kokku lepitud 1 210 miljardi euro suurust EL pikaajalise eelarve mahtu aastateks 2024-2027 65,8 miljardi euro võrra. Selle võrra peavad liikmesriigid EL eelarvesse rohkem sisse maksma. Sellele lisanduks 33 miljardit, mille EL laenaks ja annaks selle laenu edasi Ukrainale.
Komisjoni muudatusettepanek sisaldab Ukraina rahalise abistamise toetamist (kuni 50 miljardit eurot); rände haldamist, sh partnerlused kolmandate riikidega ja hädaolukordade leevendamine; strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamist; ELi taasterahastu suurenenud intressimaksete kasvu; halduskulude kasvu katmist ning üldist eelarve paindlikkuse suurendamist, et olla ka järgneval neljal aastal valmis ootamatuteks kuludeks.
Lisaks on Euroopa välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teinud ettepaneku suurendada EL eelarve välist Euroopa rahutagamisrahastut, luues sinna eraldiseisva osa Ukrainale mahuga 21 miljardit eurot, et tagada Ukraina katkematu ja tõhus sõjaline abistamine.
EL eelarve tulud tekivad liikmesriikide sissemaksetest, st eelarve suurendamine tähendab kõigi liikmesriikide sissemaksete kasvu. Eesti sissemakse EL eelarvesse suureneks komisjoni ettepanekuga 158 miljoni euro võrra nelja aasta jooksul ehk 9%. Euroopa rahutagamisrahastu suurendamises 21 miljardi euro võrra osaleks Eesti 50,5 miljoni euroga.
Eesti jaoks on EL pikaajalise eelarve muutmisel esmatähtis toetuse tagamine Ukrainale. Lisaks peame muutunud julgeolekuolukorras Euroopas, mille on tinginud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, vajalikuks suurendada EL eelarvest rahastust liidu kaitsevõime parandamiseks. Peame vajalikuks luua selleks Euroopa Kaitseinvesteeringute programm (mille ettepaneku on Euroopa Ülemkogu oma järeldustes palunud Euroopa Komisjonil esitada), suurendada vahendeid sõjalise liikuvusele (millest rahastatakse kahesuguse kasutusega transporditaristu projekte) ja Euroopa Kaitsefondi eelarvet (millest toetatakse kaitsealaseid teadus- ja arendustegevusi). Selleks teeme ettepaneku suunata nendesse kaitsevaldkonna algatustesse ümber Euroopa Komisjoni ettepanekus strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks ette nähtud lisavahendid (10 miljardit eurot).
26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberalgatuste kohta
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Küberalgatustega soovitakse parandada Euroopa Liidu vastupidavusvõimet küberohtudele. Kübersolidaarsuse määrusega luuakse tingimused selleks, et paremini avastada küberohte ja -intsidente, nendeks paremini valmistuda ja neile paremini reageerida. Selleks kujundatakse üle-euroopaline infoturbekeskuste taristu (nn Euroopa küberkilp), et parandada ühist avastamissuutlikkust ja olukorrateadlikkust ning luuakse küberhädaolukorra mehhanism, et toetada liikmesriike valmistumisel olulisteks ja ulatuslikeks küberintsidentideks, neile reageerimisel ja neist vahetul taastumisel. Neid meetmeid toetatakse Euroopa Liidu programmist „Digitaalne Euroopa“.
Intsidentidele reageerimise meetmena luuakse määrusega Euroopa Liidu küberreserv, mis hõlmab usaldusväärseid, intsidentidele reageerimise teenuseid osutavaid ettevõtteid. Need teenusepakkujad valitakse välja määruses sätestatud kriteeriumide alusel. Tulevikus töötatakse taoliste teenuseosutajate tarbeks välja küberturvalisuse määruses ettenähtud Euroopa Liidu sertifitseerimisskeem.
Küberturbeoskuste akadeemia näol luuakse ühtne kontaktpunkt ja koostoimekeskus, mille abil arendada küberturvalisuse valdkonnas hariduse ja koolituse pakkumist ning rahastamisvõimalusi ja erimeetmeid küberturbeoskuste arendamise toetamiseks.
Eesti toetab algatusi, kuid soovib vältida dubleerimist ressursikasutusel olemasolevate süsteemidega. Küberreservi arvatavate teenuseosutajate kriteeriumide kindlaksmääramisel soovib, et süsteem jääks ligipääsetavaks ka väikeriikidele ning väiksema suurusega ettevõtetele.
27. Eesti seisukohad EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu 28. septembri 2023. a istungil (siseküsimused)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Siseministrite kohtumisel soovitakse heaks kiita ajutise kaitse rakendamise pikendamise otsus. Eesti toetab ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2025. aasta märtsini, et tagada Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine.
Arutatakse ka olukorda erinevatel rändeteedel ja rände välismõõtme koostööd. Ministritele esitatakse ka eduraport EL rände- ja varjupaigapakti eelnõude menetluse seisu kohta. Samuti arutatakse kohtumisel koostööd Ukrainaga sisejulgeoleku valdkonnas ja koostööd Ladina-Ameerika riikidega organiseeritud kuritegevuse ja narkokaubanduse tõkestamisel.
