1. Arvamuse andmine hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (793 SE)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Tanel Tein, et teha hasartmängumaksu seaduse § 6 punktis 7 tehniline täpsustus. Seadusest jäetakse välja sõna „osavusmängu”, et välistada ekslik tõlgendus, nagu kehtiks kaughasartmänguna korraldatavatele õnnemängudele ja osavusmängudele erinev maksumäär.
Eelnõu lähtub 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud hasartmängumaksu seaduse redaktsioonist.
Rahandusministeeriumi ettepanekul valitsus toetab eelnõu.
2. Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega muudetakse Hiiu maakonna nelja olemasoleva kaitsealuse pargi ja ühe puistu piire. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta.
Madala looduskaitselise väärtusega Kõrgessaare park arvatakse riikliku kaitse alt välja. Samuti arvatakse kaitse alt välja muud väärtust mitteomavad alad, nt parkla Kärdla linnapargis ja tapamaja territoorium Vaemla mõisa pargis.
Kokku suureneb kaitse alla võetava maa pindala umbes 7 hektarit, millest ligikaudu pool on eraomandis.
Kaitse alla jääval eramaal rakendub 50% maamaksusoodustus, mis kompenseerib kaitsealal kehtivaid kasutuspiiranguid.
3. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega pikendatakse uute, 15-minutilise mõõtmisintervalliga, kauglugemisseadmete paigaldamise tähtaega 31. detsembrilt 2030 kuni 1. märtsini 2035. Võrguettevõtjale võimaldatakse kulude säästmiseks kasutada olemasolevaid seadmeid nende eluea lõpuni.
Üleriigilise reguleerimise asemel saavad võrguettevõtjad õiguse ise määrata oma teeninduspiirkonnas mõõtevahendite nõuded. Näiteks puudutab see seadmete taatlemise sagedust. See aitab arvestada piirkondlikku eripära ja vältida salvestatava elektrienergia topeltmaksustamist. Uued seadmed võimaldavad täpselt tuvastada energia päritolu tootmisseadmest, võrgust või salvestist.
Täpsustatakse tarbijate õigust saada taotluse alusel reaalajalähedasi andmeid. Senise järgmise päeva viivituse asemel tehakse andmed kättesaadavaks vähemalt 15-minutilise intervalliga. Tarbija võib paigaldada ka lühema resolutsiooniga seadme, kuid selliseid kontrollimata andmeid arveldamisel ei kasutata.
4. Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kaitseliidule (Harju maakonnas Jüri alevikus Traavi tn 2 kinnistu)
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseministeerium tohib otsustuskorras Kaitseliidule tasuta üle anda 10 549 m2 suuruse pindalaga tootmismaa Harjumaal Rae vallas, Jüri alevikust Traavi tn 2.
Kaitseliit soovib kasutada kinnistut Naiskodukaitse ja Noorte Kotkaste ning Kodutütarde tegevuses.
Praegu tegutsetakse Rae vallamaja keldrikorrusel asuvates ruumides, mis on jäänud kitsaks.
Lisaks soovib Kaitseliit rajada kinnistule tulevikus ka vajalikke laohooneid.
5. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2014. a korralduse nr 420 "Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuskomisjon korraldab iga-aastaseid kahepoolseid läbirääkimisi Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi arengu, eelarvete koostamise ja kujundamise, tasandusfondi mahu ja jaotuse ning muude kohaliku omavalitsusega seotud küsimuste üle.
Eelnõuga täpsustatakse valitsuskomisjoni koosseisu. Komisjoni koosseisust jäetakse välja siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna asekantsler ja tema asendaja, täpsustatakse siseministeeriumi sisejulgeoleku ning elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonna asekantslerite ametinimetusi ning täpsustatakse kultuuriministeeriumi asendusliikme ametinimetust.
Ajakohastatakse ka komisjoni ülesandeid vastavalt valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel kokku lepitule.
6. Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vahelise koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks Eesti Vabariigi ning Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu vahelise koostöökokkulepe. Kokkuleppe eesmärk on luua Eesti ja Malta ordu üldine koostööraamistik, mis võimaldab edendada Malta ordu hospitaliidi- ja tervishoiutegevuse osutamist Eestis.
Kokkuleppele kirjutatakse alla 2026. aastal Malta ordu poolt plaanitava suurmeistri Eesti-visiidi käigus. Lepinguline suhe tugevdab Malta ordu koostööd riiklike ja regionaalsete tervishoiusüsteemidega asukohariikides ning hõlbustab tolliprotseduure esmase meditsiinivarustuse impordiks.
Malta ordu on katoliiklik ordu, mis asutati 1099. aastal. Ordu ajalooliselt välja kujunenud missioon on üleilmselt abistada haigeid ja vaeseid. Rahvusvahelise õiguse iseseisva subjektina on tal diplomaatilised suhted 110 riigiga, sh 19 Euroopa Liidu liikmesriigiga, ja Euroopa Liiduga. Eesti sõlmis Malta orduga diplomaatilised suhted 10. märtsil 2020. Malta ordul on alalise vaatleja staatus ÜROs. Malta ordu tegutseb vaatlejana mitme rahvusvahelise organisatsiooni juures (näiteks UNESCO, UNHCR, WHO), kuhu tal on akrediteeritud suursaadikud. Samuti teeb Malta ordu koostööd Rahvusvahelise Punase Ristiga. Malta ordu keskvalitsus asub Roomas ja seda juhib suurmeister.
Malta ordu humanitaartegevuse aastaeelarve on ca 1,5 miljardi eurot. Majanduslikult on ordu sõltumatu, sissetulekuks on omavahendid ja annetused.
7. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korralduse nr 247 "Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses EL-i 19. sanktsioonipaketiga muudetakse korraldust, mis piiras Venemaa kodanike riigipiiri ületamist.
Eesmärk on viia riigisisesed meetmed kooskõlla EL-i sanktsioonidega ja täpsustada Venemaa diplomaatide, konsulaarasutuste töötajate ja nende pereliikmete Eestisse ja teistesse EL liikmesriikidesse reisimise korda.
Korraldusega täpsustatakse isikute ringi, kellel on kohustus teavitada vähemalt 24 tundi ette kavatsusest reisida või läbida EL liikmesriiki, kuhu neil puudub akrediteering. Samuti kehtestatakse Eesti välispiiri ületamiseks Venemaa kodanikele, kes on Venemaa diplomaatilised või konsulaartöötajad, diplomaatiliste või konsulaaresinduste haldus-, tehnilised või teenindavad töötajad või nende pereliikmed, eelnev loa nõue.
Loataotlus tuleb Venemaa Suursaatkonnal Tallinnas esitada Välisministeeriumile vähemalt viis tööpäeva enne Eestisse sisenemist. Välisministeerium küsib taotluse kohta asjaomase haldusorgani arvamuse ning edastab otsuse loataotluse lubamise või keeldumise kohta hiljemalt 24 tundi enne kavandatavat Eestisse sisenemise kuupäeva.
Piiranguid kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2026. aastast.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Inimene sooritas kuritegusid üle 10 aasta tagasi ning ta kriminaalkaristused on kustunud ca 5 aastat tagasi.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
Taotleja vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele: ta on elanud Eestis seaduslikult üle kaheksa aasta, tal on registreeritud elukoht ja püsiv sissetulek, ta on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Eesti kodakondsuse andmise otsustamisel tuleb arvestada, et isiku karistused on kustunud ning viimase kuriteo eest mõistetud karistusest on möödunud ligi kümme aastat.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
Taotleja vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele: ta on elanud Eestis seaduslikult üle kaheksa aasta, tal on registreeritud elukoht ja püsiv sissetulek, ta on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.
10. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Eesti kodakondsuse andmise otsustamisel tuleks arvestada, et taotleja viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui kaksteist aastat ning kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti arhiivi üle kuue aasta tagasi.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
Taotleja vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele: ta on elanud Eestis seaduslikult üle kaheksa aasta, tal on registreeritud elukoht ja püsiv sissetulek, ta on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.
11. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (753 SE) muudatusettepanekud Riigikogu menetluses
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Direktiivi 2025/2459 Eesti õigusesse ülevõtmine, millega pikendatakse heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasu maksmisest vabastamise aega kuni 2031. aasta 30. juunini.
Teekasutustasu vabastus puudutab 10 Eestis registreeritud heiteta veoautot.
Riigikogus menetluses olevale liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule tehakse muudatusettepanekud, mida majanduskomisjoni soovil tutvustatakse enne valitsusele.
12. Eesti seisukoht rikkumismenetluses nr 2025/0314 (biokütuste ja biogaasi lähteainete delegeeritud direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon heidab Eestile ette delegeeritud direktiivi (EL) 2024/1405 mitteõigeaegset ülevõtmist. Delegeeritud direktiiv käsitleb lähteainete lisamist biokütuste ja biogaasi tootmiseks ning selle ülevõtmise tähtpäev oli 14. septembril 2025. Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi ülevõtmiseks muudab Eesti vedelkütuse seadust, mille alusel võtab energeetika- ja keskkonnaminister vastu uue määruse, millega kehtestatakse direktiivis ette nähtud nimekiri ja nõuded.
Kliimaministeerium koostab direktiivi ülevõtmiseks vajaliku seaduseelnõu ja esitab selle 2026. aasta esimesel poolel valitsusele heakskiitmiseks. Praeguse ajakava kohaselt peaks seaduseelnõu seadusena jõustuma hiljemalt 1. jaanuaril 2027.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 21. jaanuaril 2026.
13. Eesti seisukohad hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite turustabiilsusreservi otsuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute enampakkumise ajastuse, haldamise ja muude aspektide delegeeritud määruse kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti seisukoht HKS2 suhtes on jätkuvalt, et direktiiv tuleks tühistada või minimaalselt rakendamist veelgi edasi lükata, ning nende aruteludega tuleb Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega järjekindlalt jätkata, sest süsteem võib meie hinnangul kasvatada märkimisväärselt kulusid, kuid ei taga proportsionaalset heitkoguste vähenemist. Euroopa Komisjon tegi eelmise aasta lõpus ettepaneku, kuidas süsteemis tagada hinnastabiilsus. Eesti hinnang on, et ettepanek toetab hinnastabiilsust vaid lühiajaliselt, mistõttu ootame komisjonilt kirjalikku ettepanekut pikaajalise hinnalae loomiseks.
Samuti teeme ettepaneku avada 2026. aastal kogu heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv. Direktiivi ülevaatamine võimaldaks arutada ka HKS2 süsteemi pikema edasilükkamise või tühistamise üle. Kui tühistamiseks ei saavutata piisavat liikmesriikide toetust, tuleb luua pikaajalised hinnastabiilsuse mehhanismid ning muuta seire- ja aruandlusnõudeid. Viimased on praegu liigselt halduskoormavad ega arvesta piisavalt nende liikmesriikide eripäradega, kus on juba olemas tugevad andmesüsteemid ja digilahendused.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. jaanuari 2026. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
26. jaanuari 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil on põhipunktidena päevakorras mahemääruse muudatusettepanekud ja biomajandus. Lõunalaua arutelu kavandatakse impordikontrollide teemal.
Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.
Põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi seisukohtade raames koostatakse Eesti seisukoht nõukogu infopunkti jaoks, mis käsitleb ELi piiril kohaldatava süsiniku piirimeetme (SPIM) rakendumise edasilükkamist väetistele. Toetame Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsiniku piirimeetme rakendamise edasilükkamist väetistele, seejuures eelistame tagasiulatuvat edasi lükkamist. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon analüüsiks väetiste turgu käsitlevate meetmete puhul mõju hindadele ja sektori konkurentsivõimele.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 29. jaanuari 2026. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
29. jaanuaril 2026. aastal toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, mille ametlikus päevakorras on Vene agressioon Ukraina vastu, Lähis-Ida ja olukord Ida-Aafrika järvede piirkonnas. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.
16. Eesti esindamine Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 26. jaanuari 2026. a istungil
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
26. jaanuaril toimub Brüsselis üldasjade nõukogu istung. Päevakorras on Küprose eesistumise prioriteedid, Euroopa demokraatiakilp ning iga-aastane õigusriigi dialoog, kus fookus on sel korral õigusriigi olukorral Taanis, Hispaanias, Kreekas ja Eestis. Eestit esindab kohtumisel sel korral justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.
