1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt hakatakse põhikooli lõpueksami tulemust lõputunnistuse hinnetelehel märkima hinde asemel protsendina maksimaalsest tulemusest. Protsendina määratud sooritustulemus on informatiivsem. Näiteks hinde „3/rahuldav“ asemel märgitakse õpilase tulemus skaalal 50–74%. Õpilase jaoks aitab see teha jõukohasemaid edasiõppimise plaane.
Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse nii vastuvõtu korraldamisel kui ka näiteks tasemerühmade ja õppe kohandamise planeerimiseks.
Määrus jõustub üldises korras.
2. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014. a määruse nr 53 "Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse 2023. aastaks koolide pidajatele antava õpilaskodutoetuse kogusumma ning ühe õpilaskodu koha toetuse suurus.
Õpilaskodu üldist tuge saava õpilase koha toetus on 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase koha toetus on 2700 eurot ja erituge saava õpilase koha toetus on 3400 eurot aastas.
Eelnõu järgi eraldatakse õpilaskodutoetust koolide pidajatele kokku 1 094 234 eurot. Toetust saavad 24 kooli pidajat (22 kohaliku omavalitsuse üksust ja 2 erakooli, Puuetega Laste Keskus Lootus MTÜ ja Rocca al Mare Kooli AS), kelle peetavates õpilaskodudes toetab riik 412-ne õpilase elamist. Võrreldes 2022. aastaga on toetuse kogusumma suurenenud 131 234 euro võrra, kuna õpilaskodu vajavate õpilaste hulk on kasvanud.
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest määrab haridus- ja teadusminister munitsipaal- või erakooli, kus luuakse riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga. Toetuse jaotamisel koolipidajate vahel lähtutakse hariduse infosüsteemi andmetest – riigi toetatud õpilaste arvust õpilaskodudes planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Toetust võib kasutada õpilaskodu õpilastega seotud personali- ja majandamiskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks. Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale võetakse õpilane elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluse alusel ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolekul.
Määruse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud haridus- ja teadusministeeriumi 2023. aasta eelarves.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2023.
3. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann, riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse rahandusministeeriumi põhimäärust.
Eelnõu kohaselt kujundatakse finants- ja arendusosakond ümber strateegia- ja finantsosakonnaks. Uue osakonna vastutusvaldkond laieneb oluliselt. Lisaks senistele ülesannetele hakkab strateegia- ja finantsosakond vastutama rahandusministeeriumi ja tema valitsemisala IKT toimemudeli väljatöötamise ja rakendamise eest, koordineerima valitsemisala ühtset infoturbepoliitikat, andmehalduspoliitikat ja teenuste juhtimist.
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvest, kõik ümberkorraldused tehakse ministeeriumi eelarve raames.
Määrus jõustub 1. aprillil 2023.
4. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. a korralduse nr 222 "Laenu andmine sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla" muutmine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku suurendada Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla antud laenu (arvelduskrediiti) 10 000 000 euro võrra 20 000 000 euroni tähtajaga 31. august 2025.
Möödunud aasta augustis andis valitsus PERH-ile majandustegevuse ja vajalike käibevahendite tagamiseks arvelduskrediiti 10 000 000 eurot kolmeks aastaks kuni 1. septembrini 2025. Sihtasutus taotles laenu suurendamist vastavalt nõukogu 16. detsembri 2022 otsusele.
Arvelduskrediidi suurendamine on vajalik seoses suuremahuliste investeeringutega infrastruktuuri. Arvelduskrediiti planeeritakse kasutada jooksva kuusisese rahavoo ning likviidsusriskide paremaks juhtimiseks.
5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kodutarbijatele tarbitud elektrienergia, gaasi ning kaugkütte kulu kompenseerimiseks 2022. aastal
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuminister taotleb valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 2022. a eelarvest 23 650 000 euro eraldamist toetusmeetme rakendamiseks, et kompenseerida kodutarbijatele tarbitud elektrienergia, gaasi ning kaugkütte kulu.
2022.-2023. a kütteperioodil on ette nähtud kompensatsioon kõrgele elektrienergia ja gaasihinnale, samuti kompensatsioon kaugküttevõrgu soojuse hinnale. Toetuste kulu on prognoosi järgi ca 125 000 000 eurot. Sellest 57 protsenti kaetakse CO2 müügitulu sihtotstarbelisest osast ning ülejäänud 43 protsenti valitsuse reservist.
6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kodutarbijatele tarbitud elektrienergia, gaasi ning kaugkütte kulu kompenseerimiseks 2023. aastal
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuminister taotleb valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 2023. a eelarvest 30 000 000 eurot, et kodutarbijatele kompenseerida elektrienergia, gaasi ning kaugkütte kulu.
2022.-2023. a kütteperioodil on ette nähtud kompensatsioon kõrgele elektrienergia ja gaasihinnale, samuti kompensatsioon kaugküttevõrgu soojuse hinnale. Toetuste kulu on prognoosi järgi ca 125 000 000 eurot. Sellest 57 protsenti kaetakse CO2 müügitulu sihtotstarbelisest osast ning ülejäänud 43 protsenti valitsuse reservist.
7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Tallinnas 5 kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek anda Tallinna linnale tasuta 5 transpordimaad - Tõrviku tänav T1 (1109 m²), Peterburi tee 52f (5848 m²), Teaduspargi tänav T1 (597 m²), Reha tänav T5 (1730 m²) ja Rävala puiestee T10 (151 m²).
Kinnistud on hoonestamata, neid kasutatakse teede, tänavate ja kergliiklusteedena.
Kinnisasjade võõrandamine Tallinna linnale ei ole käsitletav riigiabi andmisena, kuna linn vajab transpordimaid oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, millel pole majanduslikku iseloomu.
8. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kuusalu vallale (Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga alevikus Vallametsa ja Kopra kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeerium annab Kuusalu vallale tasuta Vallametsa ja Kopra kinnistud Kolga alevikus.
Vald soovib kinnistud säilitada ehitusõiguseta rohealadena ja arendada neil Kolga kooli ümbruse ja avalikku puhkeala.
9. Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Korralduse eelnõu
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit volitatakse otsustama riigi osalemine ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse tütarettevõtja ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund 30 miljoni euro ulatuses.
Riigi osalemine NATO poolt loodavas, kogumahuga 1 miljardi suuruses innovatsioonifondis lepiti kokku 2023. a riigieelarves ja vahendid selleks on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. Fond luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd Läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.
NATO innovatsioonifondis osalemise käivitamine on ette nähtud ka valitsuse tegevusprogrammis 2022–2023.
10. Eesti kodakondsuse andmine (56 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras 56 inimesele, kes vastavad seaduses sätestatud tingimustele kodakondsuse saamiseks.
11. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda emale ja tema alaealisele lapsele Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest. Taotleja vastab kõigile teistele seaduses ette nähtud tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.
12. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda isale ja tema alaealisele lapsele Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Armeenia kodakondsusest. Taotleja vastab kõigile teistele seaduses ette nähtud tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.
13. Eesti kodakondsuse andmine (35 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 35 inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik, 1 Suriname Vabariigi kodanik, 3 Valgevene Vabariigi kodanikud ja 30 Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Taotlejad vastavad kõigile teistele seaduses toodud tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.
