1. Liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurid) eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärk on parandada alaealiste liiklejate liiklusohutust kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukite kasutamisel. Eelnõu koostamise ajendiks on asjaolu, et nende sõidukitega juhtuvatesse õnnetustesse satub märkimisväärselt palju alaealisi. Probleemiks on riskirühma, sh alaealiste ligipääs sõidukitele, mh rendi- ja üürisõidukite kättesaadavus ning liiklejate teadmiste ja oskuste puudulikkus.
Kuigi rendi- ja üüriteenuse osutajad on üldjuhul kehtestanud vanusepiiranguks 18 eluaastat, puudub kontroll selle järgimise üle. Näiteks saavad alaealised teenust kasutada teiste kontode kaudu. Ka naaberriikide, näiteks Läti kogemus on näidanud, et kontrollimatu ligipääs rendi- ja üürisõidukitele, näiteks pisimopeedidele, on oluliseks riskiks traagiliste tagajärgede tekkimisel.
Eelnõukohase seadusega pannakse rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuskasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu. Samuti nähakse ette vastutus kergliikuri ja pisimopeedi omanikule või valdajale, kes lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub juhtimisõigus või kes ei vasta kehtestatud vanuse alammäärale.
Teiseks laiendatakse 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele juhtimisõiguse omamise kohustus kõigil teedel sõitmisele. Seni kehtis kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse nõue ainult sõiduteel sõitmiseks, edaspidi kehtib see nõue ka kergliiklusteel ja kõnniteel sõitmise korral. Pisimopeedidega sõitjatele on juba kehtivas seaduses kehtestatud vanuse alammääraks 14 aastat ning 14- ja 15-aastasele pisimopeedijuhile on kehtestatud jalgratta juhtimisõiguse nõue.
Uuendusena sätestatakse, et kui isikul ei ole jalgratta juhtimisõigust, aga tal on olemas AM kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, siis lubatakse kergliikurit ja pisimopeedi juhtida ka mopeedi juhtimisõigusega. Kehtivas seaduses seda sätestatud ei ole, samas on võimalik mopeedi juhtimisõigust anda 14-aastasele noorele.
2. Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova k.a 2. juunil algatatud seaduseelnõu. Algatajad soovivad 1. juuni nimetuse „lastekaitsepäev“ muuta „lastepäevaks“ ning ühtlasi riigipühaks.
Justiits- ja digiministeerium märgib, et lisapuhkepäeva andmine vajab põhjalikumat analüüsi, kuna sellel ei ole ainult positiivsed mõjud. Näiteks väike- ja keskmiste ettevõtete jaoks võib iga lisapuhkepäev tähendada märkimisväärset saamata jäänud tulu. Samuti ei ole lisapuhkepäeval ühene mõju õpilastele ja õpetajatele, mis piirab enne pikka suvepuhkust õppekava täitmist. Valitsusele tehakse ettepanek eelnõu mitte toetada.
3. Arvamuse andmine notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Madis Timpsoni, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallase, Peeter Ernitsa ja Lea Danilson-Järgi k.a 2. juunil algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu peamine eesmärk on hoida notariteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust kõigis Eesti piirkondades. Selleks ajakohastatakse ja ühtlustatakse notari tasusid üle Eesti. Eelnõus käsitletakse ka notarite järelkasvu temaatikat ja Notarite Koja toimimist ning lihtsustatakse notariaalsete volikirjade kontrolli.
Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
4. Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 2. juunil algatatud seaduseelnõu. Eelnõuga soovitakse siduda Riigikogu liikme palk tema osalemise protsendiga Riigikogu istungite ja komisjonide töös. Samuti nähakse eelnõus ette, et tööga seotud kulude hüvitamine toimub Riigikogu istungitel ja komisjonides osalemisest sõltuvast palgast.
Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt on valitsusel tava loobuda Riigikogu liikmeid puudutavate regulatsioonide osas eelnõu kohta arvamuse andmisest.
5. Arvamuse andmine meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (930 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma, Annely Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas Uibo, Reili Ranna, Mart Maastiku ja Aleksei Jevgrafovi k.a 21. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu kohaselt laiendatakse PPA või ka kaitseväe pädevust väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettidega seotud nõuete üle järelevalve tegemiseks, senini piirdus järelevalve üksnes joobe kontrollimisega. Samuti sätestatakse, et veeteedel liiklemise nõuete rikkumise ja õigusaktidega ning rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusteta või tehnilise ülevaatuseta laeva või sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kasutamisega seotud väärtegude kohtuväline menetleja on PPA.
Eesmärk on parandada veeliikluse üldist ohutust ja õiguskindlust, sealhulgas väiksemate ja haavatavamate veesõidukite kasutajate, näiteks aerutajate, sõudjate ja teiste harrastus- ning noorsportlaste turvalisust laevatatavatel veeteedel, näiteks Pärnu jõel.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada algatatud eelnõu eesmärki, kuid eelnõu seletuskirjas ei ole esitatud piisavalt andmeid PPA ja kaitseväe menetlusõiguse laiendamiseks. Näiteks on puudu statistika veeliikluseeskirjade rikkumise kohta. Samuti on jäänud analüüsimata, kas kaitseväel on olemas piisavad ressursid ja oskused, et täita eelnõujärgseid täiendavaid kohustusi.
6. 2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
2026/2027. õppeaastal kehtestatakse riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 6000 eurot. Summa jääb praegusega võrreldes samaks.
Õppelaenu väljastasid 2025/2026. õppeaastal Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor), kes andsid õppelaenu oma krediidiressursi arvelt. Varasemale statistikale tuginedes on kõikidest õppelaenu võtjatest 42% võtnud õppelaenu ühe korra oma õpingute jooksul, 28% kaks korda ja 21% kolm korda. Erandlikult on üksikud inimesed võtnud õppelaenu aastate jooksul kuni kümme korda. Aastatel 2006-2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast (30% kõigist tudengitest) ja 2000 kutsehariduse õpilast (8%). Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt vähenenud ning jäänud viimastel aastatel 1900 laenuvõtja juurde.
Peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks on tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega. Viimastel aastatel on sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta. Kui õppelaenusüsteemi luues Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii.
7. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elering AS-le (Kuressaares Voolu tn 12 kinnisasi)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Elering AS-le otsustuskorras harilikule väärtusele vastava tasu eest Saaremaa vallas Kuressaares asuv Voolu tn 12 kinnisasi.
Elering soovib kasutada kinnisasja põhivõrgu varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmete laona.
8. Eesti kodakondsuse andmine (20 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister esitab ettepaneku anda Eesti kodakondsus 20 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Aserbaidžaani, 1 Bangladeshi, 1 Ukraina, 2 Valgevene ja 15 Venemaa kodanikud.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Bangladeshi kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud ja kes on toime pannud ka väärteo. Isiku karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ja kes on toime pannud ka kolm väärtegu. Isiku karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
13. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepanku anda Eesti kodakondsus emale ja kahele tema kahele alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Türgi kodakondsusest.
14. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.
15. Eesti Vabariigi valitsuse ja Marylandi osariigi valitsuse vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on esitada valitsusele heakskiitmiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja Marylandi osariigi valitsuse vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, millega uuendatakse omavahelise koostöö raamistikku ning asendatakse 2019. aastal viieks aastaks sõlmitud memorandum. Koostöö Marylandiga aitab tutvustada Eestit ja suurendada meie mõju USA-s nii seniste suhete ja koostööprojektide tugevdamise kui ka uute ühistegevuste arendamise kaudu.
Eesti ja Marylandi osariigi tihe suhtlus põhineb pikaajalisel kaitsealasel (sh kübervaldkonnas) koostööl Eesti Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi vahel ning on aastate jooksul laienenud mõlemapoolsest huvist paljudesse valdkondadesse, nagu haridus, sh noortevahetus, digi- ja kübervaldkond, majandusalane koostöö ja äridiplomaatia, ning kultuur. Samuti on memorandumi uuendamise eesmärk süvendada koostööd kohalike omavalitsuste tasandil Eesti linnade ja Marylandi osariigi sõpruslinnade vahel.
