1. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Seaduse eelnõu
Elektrituru reformiga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates selle aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Eelnõu kohaselt sätestatakse alused universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks.
Seaduste muutmisega luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus osta elektrit börsiväliselt.
Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.
Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.
Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembri keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.
Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.
Universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis aitab inimesi tuleva talve vaates ja tagab selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.
2. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel.
Eesmärgi täitmiseks kavandatakse lisaks toimunud vähempakkumistele viia 2024-2025 läbi täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt 1 TWh mahus. Lisaks peaks eesmärgi saavutamisele muu hulgas kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ning meretuuleparkide lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisarahastust elektrivõrkude valmisoleku kiireks tõstmiseks ning otsitakse võimalusi elektrivõrgu arengu pikaajaliseks suunamiseks suuremale valmisolekule uute taastuvelektri tootmisseadmete võrguga liitmiseks.
3. Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.
Muudatuste eesmärk on postialaste mõistete selgem reguleerimine, osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ning Ülemaailse Postiliidu struktuuriüksuste ülesannete ja nõuete täpsustamine.
Postikonventsiooni muudatustega täpsustatakse seniseid reegleid, et teha nende järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.
4. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (652 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga langetada pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradeni. Lisaks soovivad eelnõu algatajad langetada eriotstarbelise diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisimäärasid.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Valitsuse poolne leevendus on elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diislikütuse kehtiva aktsiisimäära pikendamine 1. aprillini 2024. Ministeerium peab seda optimaalseks.
Praegu on riigi kulutused märkimisväärselt suurenenud. Kui samaaegselt vähendada oluliselt ja püsivalt kütuseaktsiisi, toob see vältimatult kaasa vajaduse leida vähenevale aktsiisitulule katteallikas, mida eelnõu koostaja pole välja pakkunud.
5. Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ja kord
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamise või mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni toetamise või korraldamise ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise, vara ajutisse kasutusse võtmise ja tagastamise ning kulude hüvitamise tingimused ja korraldamise põhimõtted.
Ühtlasi nähakse ette ajutisse kasutusse võetud riigivara tagastamise korraldus ja kulude hüvitamise tingimused.
6. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 "Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Täiendatakse kaitseväekohustuslaste kohta registrisse vabatahtlikult kantavaid andmeid, näiteks ajateenija oskuste, huvide ja hobide kohta. Andmeid hakatakse küsima ka vabatahtlikus tegevuses osalemise kohta. Tänu täiendavatele andmetele saab inimeste oskusi sisejulgeoleku ja sõjalise riigikaitse tegevustes paremini kasutada.
Abipolitseiniku seaduse muudatustest tulenevalt vahetatakse edaspidi politsei- ja piirivalveametiga infot abipolitsienikule määratud kriisirolli kohta. Sellist rolli ei saa näiteks määrata abipolitseinikule, kes on nimetatud sõjalise auastmega sõjaaja ametikohale.
Muudetakse ka registris andmete säilitamise tähtaegu, mis praegu on reeglina 50 aastat. Edaspidi kustutatakse teave, mis on põhiandmetena olemas muus andmekogus ühe kalendriaasta möödumisel alates kandmisest digitaalsesse arhiivi. See puudutab näiteks elukoha andmeid või ka näiteks haridusandmeid.
Isiku terviseandmeid, kaitseväekohustuse ja kaitseväeteenistuse täitmise kohta tehtud andmeid säilitatakse edaspidi kümme aastat. Koondteavet isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta säilitatakse ka edaspidi 50 aastat.
Kokkuvõttes on eelnõu muudatuse eesmärk vähendada paberil kogutavate andmete hulka ja koondada kogu vajalik teave ühte keskkonda.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. Muudatus, mille kohaselt hakatakse kaitseväekohustuslastelt küsima teavet nende vabatahtliku tegevuse kohta sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistusega seonduvalt, jõustub 1. oktoobril 2022.
7. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määruse nr 112 "Tsiviiltoetuse registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga tehtavad muudatused tulenevad riigi kaitseinvesteeringute keskuse ümberkorraldamisest valitsusasutuseks.
Kaitseinvesteeringute keskus saab tsiviiltoetuse registri vastutav töötleja.
Tsiviiltoetuse register on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, hädaolukorra, sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle.
Kuivõrd enamik andmekogumisega seotuid ülesandeid liigub riigi kaitseinvesteeringute keskusesse, siis lähevad ka vastutava töötleja ülesanded üle riigi kaitseinvesteeringute keskusele. Kaitseressursside ametile jäävad volitatud töötleja ülesanded seoses riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate arvestuse pidamisega.
Registris peetavate andmete loetelu täiendatakse riigikaitseülesande andmise ja täitmise andmetega.
Muudatused jõustuvad 1. septembril 2022. aastal.
8. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega tehakse tehnilised muudatused valitsuse määrustes, mis on seotud riigi kaitseinvesteeringute keskuse ümberkorraldamisega valitsusasutuseks; politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmisega kaitseministeeriumi valitsemisalasse ning lennuameti, maanteeameti ja veeteede ameti ühendamisega.
9. Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Prantsuse viisaküsimustes esindamise kokkuleppe muutmine. Kehtivat kokkulepet on vaja muuta, et täpsustada riikide nimekirja, kus Prantsusmaa esindab Eestit.
Lisaks võib Eesti ja Prantsuse välisministeerium edaspidi ametkondlike välislepingutega muuta nende välisesinduste loetelu, mille suhtes kokkulepet kohaldatakse, kui ka viisaesinduskokkulepet tervikuna. Vajadusel võib esindava riigi esindus võtta ühendust lähima esindatava riigi esindusega, et infot vahetada ja konsulteerida. Uuendatakse ka Eesti ja Prantsusmaa kontaktesinduste andmed, kuhu teine pool võib küsimuste ja probleemide korral pöörduda.
10. Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kaitseliidule (Karujärve külas Karujärve lasketiiru ja Aidu-Nõmme külas Lasketiiru kinnistu)
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseministeeriumile antakse nõusolek anda kaitseliidule tasuta üle kaks lasketiiru kinnistut. Üks neist asub Saaremaal Karujärve külas (pindala 130200 m²) ja teine Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas (pindala 318200 m²).
11. 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli lisa B 2021. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli 2021. aasta muudatuste heakskiitmine. Tegu on sõnastuslike muudatustega. Muudatused on kooskõlas meresõiduohutuse seaduse regulatsiooniga, mistõttu need ei eelda riigisiseste õigusaktide muutmist.
12. 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni lisa ja koodeksi A osa 2021. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Muudetakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelist konventsiooni (STCW konventsioon) ja selle osaks olevat koodeksit (STCW koodeks). Muudatused ei avalda mõju Eesti laevapere liikmetele, laevandussektorile ega ka riigi mereadministratsioonile ehk transpordiametile, kuna need ei ole sisulist laadi vaid täpsustavad konventsiooni ja koodeksi teksti.
13. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a korralduse nr 93 "Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitatakse muudetud kujul. Muudatusi tehakse projektide tähtaegades ning eeldatavate abikõlblike kogumaksumuste ja eraldatavate toetuste summades.
Praegu kehtiva investeeringute kava viimase muudatusega jäi otsustamata EL ühtekuuluvusfondi toetus summas 8,7 miljonit eurot, mis vabanes Tallinna linna projekti „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“ mitterakendamise tõttu ja lõppenud projektide maksumuste odavnemisest. Summa jaotatakse ehituste kallinemiste ja puudujääkide tõttu maanteede investeeringute kava tegevuste vahel.
Transporditaristule ühtekuuluvusfondist planeeritud toetuse kogusumma on 2014–2020 EL finantsperioodil 481 233 978 eurot, millest investeeringute kava reguleerib 239 420 678 euro kasutamist (pärast muudatust 233 986 991 eurot). Ülejäänud vahendid (233 180 946 eurot) on reguleeritud riigimaanteede teehoiukava 2014–2020 raames ning 12,75 miljoni euro kasutamist reguleerib majandus- ja taristuministri määrus investeeringute toetamise kohta raudteepeatuste paremaks ühendamiseks kohaliku bussi-, maantee- ja kergliiklusteega.
14. Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega nähakse ette, et õhusõidukite lennupiirangute alas või mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus. Taotluses tuleb esitada ala koordinaadid, kus lennata soovitakse, taotletav lendamise kõrgus, lendamise aeg kellaajalise täpsusega, andmed õhusõiduki kohta ja alas lendamise eesmärk. Lendamiseks antav luba võib olla ühe- või mitmekordne, üldjuhul on lennuluba ühekordne, st konkreetse lennu sooritamiseks.
Keskkonnakaitselises alas lendamiseks tuleb loa saamiseks taotlus esitada keskkonnaametile, riigipiiri läheduses lendamiseks politsei- ja piirivalveametile ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks seatud piirangute alas lendamiseks kaitstava objekti valdajale.
Taotluse saanud asutus peab otsuse tegema viie kalendripäeva jooksul. Otsus edastatakse teadmiseks ka transporiametile, kes teeb järelevalvet õhusõiduki käitamise nõuete täitmise üle, näiteks piloodi või kaugpiloodi pädevus, õhusõiduki andmed registris jms.
Määrusega sätestatakse ka loetelu valitusasutustest, kes ei pea oma seadusest tulenevat ülesannete täitmiseks piirangualal lendamiseks taotlust esitama.
15. Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Lennundusseaduse muudatustest tulenevalt tehakse muudatused lennupiirangute korralduses. Praeguse määruse asemel kehtestatakse need valitsuse korraldusega ja määrus tunnistatakse kehtetuks.
Sarnaselt varasemale regulatsioonile sätestatakse ka nüüd lennupiirangud keskkonnakaitse eesmärgil ja riigipiiri läheduses. Seaduse muudatustest tulenevalt reguleeritakse eelnõuga täiendavalt ka droonide lendamise piiramist puudutav osa ning lennupiirangute kehtestamist õhusõidukitele riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks.
Lennupiiranguga hõlmatud õhuruumi osa ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks piiritletakse geograafiliste koordinaatidega ja kõrgusega maa- või veepinnast. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks geograafiliste koordinaatide piiritlemisel lisandub riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil ohutusala kuni 50 meetri ulatuses objekti kinnistu piirist, kui see on vajalik objekti töövõime säilitamise või ohu vältimiseks.
Korralduse kohaselt kehtestatakse õhusõidukitele lennupiirangud keskkonnakaitseks ning riigipiiri läheduses ja julgeoleku tagamiseks. Nende piirangualade kohal lendamiseks on vajalik vastavalt kas keskkonnaameti, politsei- ja piirivalveameti või kaitseväe luba.
16. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse muudatuste rakendamiseks.
Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise eesmärk on kaitsta korrakaitse, päästetööde, julgeolekualaste ja järelevalve tegemisega seotud ülesannete täitmist, menetluse korraldamist, VIP isikute kaitset, kaitseväe struktuuriüksuste sõjaväelise väljaõppe või muude ülesannete täitmist, samuti eraelu puutumatust päästesündmuse, liiklusõnnetuse või muu politseisündmuse korral, mil on oodata ajakirjanike kõrgendatud huvi sündmuse lahendamise vastu. Näiteks võib kehtestada ajutise geograafilise ala, et tõkestada mehitamata õhusõiduki käitamist tulekahju likvideerimise, õppuse või suure rahvaürituse nagu laulupidu ajal.
Valitsusasutused, kes võivad ajutise geograafilise ala kehtestada on seaduse kohaselt politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet, kaitsevägi ning maksu-ja tolliamet.
Ajutise geograafilise ala kehtestaja peab tegema viivitamata ajutise geograafilise digitaalses vormis märke mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi ja viivitamata teavitama Lennuliiklusteeninduse AS-i, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust.
17. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras neljal korral karistatud ja kes on pannud toime väärtegusid.
18. Eesti seisukohad rohelisele majandusele üleminekuga seoses tarbijate võimestamise direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Liidu tarbijakaitsenormide ajakohastamisega soovitakse tarbijaid toetada teadlike ja keskkonnasõbralike valikute tegemisel, andes neile rohkem võimalusi aktiivseks osalemiseks üleminekus rohelisele majandusele. Direktiivi eelnõu näeb muuhulgas ette tarbijate teavitamise toodete garanteeritud vastupidavusest ja parandatavusest, näiteks varuosade kättesaadavusest, remondijuhenditest, digitoodete puhul ka tarkvarauuendustest. Lisaks soovitakse eelnõuga tugevdada tarbijate kaitset ebausaldusväärsete või valede keskkonnaalaste väidete eest, keelates nn rohepesu ja tarbijate eksitamise toote vastupidavuse osas.
Eesti toetab tarbijate rohepööret ja selleks ühtsete reeglite kehtestamist Euroopa Liidus, kuna kestlikkuse ja rohepesuvastaste nõuete liikmesriikide korraldada jätmine paneks ebavõrdsesse olukorda nii ühtsel turul olevad tarbijad kui ettevõtjad. Seejuures peab Eesti oluliseks, et tarbijale kauba kestlikkuse kohta antav teave oleks selge ja tarbija jaoks sobivama ning kestlikuma valiku langetamiseks lisandväärtusega. Samuti peab Eesti vajalikuks seista selle eest, et teabe andmise kohustuse täitmine ei oleks kauplejale ebaproportsionaalselt koormav ja uute reeglitega ei alandataks juba kehtivat tarbija kaitstuse taset.
