1. Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tõsta kogu ELis küberturvalisuse taset ja ühtlustada reegleid. Pädevaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub ka Euroopa Komisjoni uue määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve. Vajadusel võib valitsus edaspidi osa ülesandeid edasi delegeerida.
NIS2 ülevõtmine suurendab küberturvalisuse nõuete järgijate hulka Eestis ligikaudu 3000 võrra, kokku kasvab nõuete järgijate hulk kuni 6500ni. Küberturvalisuse nõuete ühtlustamine tõstab ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide turvalisust ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi mitmes seaduses, sh e-identimise, side, transpordi ja tervishoiu valdkonnas.
Direktiivi ülevõtmine suurendab suurte ja keskmiste ettevõtete halduskoormust. Et halduskoormus tervikuna ei kasvaks, plaanib valitsus heaks kiita määruse, mis leevendab võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele (pp 4).
2. Keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Keeleõppe korraldus koondatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus ja tagada toimivamad lahendused ühiskonna ja tööturu jaoks. Kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsioon, tugevdatakse eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandatakse eesti keele õpet täiskasvanutele. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks.
Kuna Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks, on oluline nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes. Nõuet laiendatakse kõigile avalik-õiguslikele asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et ajakohastada kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. See vähendab KOV-ides töökoormust, loob selgema õigusraamistiku ja annab omavalitsustele suurema paindlikkuse oma rahakasutuse korraldamisel.
Muudatustega laiendatakse senised finantsjuhtimise reeglid kogu KOV konsolideerimisgrupile (sh kõik KOVi osalusega äriühingud, sihtasutused kui mittetulundusühingud). KOV-idele tehakse soodsamaks likviidsete varade paigutamine, tähtajalisi hoiuseid tohib KOV hakata näiteks avama ka peale täna lubatud kolme panga lisaks LHV-s, Coop Pangas ja Bigbankis.
Olulise uuendusena kaob põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab KOV alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele KOVidele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu (8-kordne põhitegevuse tulem senise 6-kordse asemel), baaspiirmäär tõuseb 70 protsendile. Kui KOV ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu regionaal- ja põllumajandusministeeriumile arvamuse saamiseks.
Majandusaasta aruandes muutub kohustuslikuks ülevaade sisekontrolli süsteemi rakendamisest. Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaega lükatakse edasi 15. oktoobrilt 30. novembrile. Kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga ei muudeta omavalitsuse finantsjuhtimise põhialuseid. Samuti ei anta omavalitsustele täitmiseks uusi ülesandeid.
4. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 "Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega leevendatakse võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Muudatusega tuuakse selgemalt välja meetmed, mida iga organisatsioon peaks esmalt jälgima, et muuta oma infotehnoloogia vahendid ja neis hoitav teave vastupidavamaks välistele küberohtudele, sealhulgas andmepüügile, andmehõivele ja lunavara rünnetele.
Eelkõige leevendab muudatus mikro- ja väikeettevõtjate, sealhulgas perearstide ning kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste küberturvalisusega seonduvat töö- või halduskoormusust.
Määruse kohaselt ei pea edaspidi järgima täismahus Eesti infoturbestandardit (E-ITS) või rahvusvahelist standardit (ISO/IEC 27001) alla 50 töötajaga järgmised organisatsioonid:
mikro- ja väikeettevõtted, kellel aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;
kohaliku omavalitsuste hallatavad asutused (välja arvatud üldhariduskoolid);
riigimuuseumid ning
kohaliku omavalitsuste üksuste liidud.
Muudatus ei vähenda väikeste organisatsioonide vastutust ega üldist küberjulgeoleku taset riigis, kuid võimaldab nõudeid täita proportsionaalselt ning riskipõhiselt. Väikesed ettevõtjad ja asutused, kes ei oma erimeetmeid vajavaid suuremahulisi või mõjuga võrgu- ja infosüsteeme,võivad piirduda esmaste meetmete rakendamisega.
Ettevõtja või asutus, kes juba järgib E-ITSi või rahvusvahelise standardi ISO meetmeid, ei pea oma tegevuses midagi muutma.
Valitsuse määrus on planeeritud jõustuma 1. oktoobril 2025.
5. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 "Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrust muudetakse, et maksimaalselt ära kasutada seni välja püüdmata Eestile eraldatud kalapüügi kvooti. Selleks muudetakse püügikorraldust nii Läänemere avaosas kui ka Liivi lahes.
Olulise muudatusena kaotatakse sel hooajal Liivi lahe räime püügiks maakondadevaheline jaotus ning püügiks jääb ühine lubatud saak. Samuti suurendatakse traalpüügi kilukogust eelmisest aastast ülekandmata jäänud osa arvelt. Rannapüügil kilu aastakvoot ei muutu.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel suurendatakse ahvena, koha, haugi ja latika kvoote, jagades need püügivahendite kaupa ja arvestades teaduspüügi vajadusi. Uue määruse järgi saab püüda ahvenat 46 tonni, latikat 36 tonni, koha 24 tonni ja haugi 5 tonni rohkem kui seni.
Muudatused annavad kaluritele võimaluse püüda Läänemere avaosas ja Liivi lahes kokku ligi 2443 tonni rohkem räime ning üle 1141 tonni rohkem kilu, mis suurendab kalandussektori sissetulekuid. Samuti suureneb Peipsi piirkonna kalurite saak ja paraneb värske kala kättesaadavus tarbijatele.
6. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 "Vabariigi Valitsuse reglement" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsuse reglemendi muutmise eelnõu on seotud 2025. aastal välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisega.
Seaduses lihtsustatakse välislepingu sõlmimise algatamist ja ettevalmistamist käsitlevaid sätteid. Suurim muudatus puudutab välislepingu materjalide välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Edaspidi esitab välislepingut käsitleva õigusakti eelnõu valitsuse istungile heakskiitmiseks eelnõu ettevalmistanud ministeerium. Reglemendis sätestatakse õigsusselguse huvides, et kõik sellised eelnõud tuleb kooskõlastada väliministeeriumiga, kes kontrollib välislepingut käsitleva eelnõu vastavust rahvusvahelisele õigusele, välispoliitilistele eesmärkidele ja välislepingu menetlemist reguleerivatele õigusaktidele. Välislepingu eelnõu valitsuse istungile esitamiseks peab olema välisministeeriumi nõusolek.
7. Vabariigi Valitsuse sanktsioon suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse õõnestamise ning separatismi õhutamise vastu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Välisministeerium teeb ettepaneku kehtestada sissesõidukeeld isikute suhtes, kes õhutavad separatismi ja seavad oma tegevusega ohtu riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse. Kehtestatav keeld on üldine, konkreetsed isikud nimetab välisminister oma käskkirjaga. Keeldu kehtestavas eelnõus ei nimetata riike ega valitsusi, kelle toetamiseks keeld kehtestatakse.
8. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a korralduse nr 364 "Geenitehnoloogiakomisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt asendatakse geenitehnoloogiakomisjonis kliimaministeeriumi esindaja. Senise elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialisti Robin Gieleni, kelle teenistussuhe on lõppenud, asemel nimetatakse uueks liikmeks sama ametinimetusega Teele Jairus-Pähno.
Geenitehnoloogiakomisjon on kliimaministeeriumi juures tegutsev nõuandev organ, mis nõustab riigiasutusi ja taotlejaid geenitehnoloogia ning geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) keskkonna- ja ohutusküsimustes. Taotlejateks on ettevõtted, teadusasutused või muud organisatsioonid, kes soovivad viia GMOsid keskkonda, turustada neid või nende tooteid, kasutada geneetiliselt muundatud mikroorganisme suletud keskkonnas või viia läbi loomkatseid geneetiliselt muundatud loomadega. Komisjon vaatab taotlused läbi, hindab nende riske ja annab vastavatele asutustele ning taotlejatele nõu, kas ja millistel tingimustel tegevusi lubada.
Komisjoni nimetavad liikmeid valdkonna eest vastutavad ministrid. Lisaks kuuluvad komisjoni Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad, Teaduste Akadeemia poolt nimetatud eksperdid ning keskkonnaorganisatsioonide esindajad.
9. Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt teeb rahandusminister valitsusele ettepaneku nimetada Merike Saks rahandusministeeriumi kantsleriks ka järgmiseks viieks aastaks perioodil 5. aprill 2026 kuni 4. aprill 2031.
Merike Saks on töötanud ministeeriumi kantslerina alates 2021. aastast ning varem, aastatel 2014–2019 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Tal on laialdane juhtimiskogemus nii riigiasutustes kui ettevõtlussektoris, ta on juhtinud Eesti Standardikeskust ja riigiettevõtet Elron ning töötanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste direktorina.
Valitsuse seaduse järgi nimetab kantsleri ametisse ja vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul. Enne otsustamist kuulab valitsus ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse. Tippjuhtide valikukomisjon toetab Merike Saksa kandidatuuri.
10. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
11. Eesti seisukohad riigiabi heakskiitmise tingimuste lihtsustamise (üldine grupierandi määrus) avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon alustas 14. juuli 2025 avaliku konsultatsiooniga, mille raames oodatakse tagasisidet komisjoni plaanile uuendada riigiabi üldise grupierandi määrust. Üldine grupierandi määrus võimaldab liikmesriikidel anda ettevõtjatele teatud liiki toetusi ja muus vormis riigiabi ilma komisjonile riigiabi teatist esitamata. Komisjoni algatuse eesmärk on üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmise eeskirjade lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine, sest see võimaldaks vähendada liikmesriikide töökoormust, rakendamisraskusi ja -vigu ning anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust toetusmeetmete kavandamisel. Komisjoni teine eesmärk on lisada määrusesse võimalikke täiendavaid toetuste liike, mis põhinevad komisjoni mitme aasta jooksul käsitletud juhtumitel või mille puhul võetakse arvesse uusi poliitilisi prioriteete. Eesti toetab riigiabi üldise grupierandi määruse uuendamist. Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile tagasiside esitamise tähtaeg on 6. oktoober 2025. Komisjon plaanib määruse uuendused vastu võtta 2026. a. neljandas kvartalis.
12. Eesti seisukohad Vene maagaasi impordi järkjärgulise lõpetamise määruse kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Määruse eesmärk on lõpetada ELi sõltuvus Vene maagaasist ning selleks seatakse keeld vene päritolu maagaasi (torugaas ja LNG) impordile EL-i. Määrusega kehtestatakse keelust erandid kuni 1. jaanuarini 2028. a, mida saavad kasutada importijad, kellel on vene maagaasi tarneks kehtivad lepingud. Lühiajalised lepingud (lühemad kui aasta) tuleb lõpetada 17. juuniks 2026 ja pikaajalised lepingud 1. jaanuariks 2028. a. Importijad, kes soovivad erandeid kasutada peavad selleks liikmesriikide tollile edastama andmed kehtiva gaasilepingu kohta. Määruses nähakse ette riikidele gaasivarustuse mitmekesistamise kava koostamise kohustus, mille eesmärk on asendada vene gaas teiste allikatega hiljemalt 1.01.2028. Lisaks tekib nendele liikmesriikidele kohustus koostada nafta mitmekesistamise kava, kes siiani impordivad naftat Venemaalt. Lisatud on, et kui tekib ootamatu oht liidu või liikmesriikide varustuskindlusele, siis võib komisjon otsustada peatada gaasi impordi keelu ajutiselt.
Eesti toetab ettepanekuid vene maagaasi impordi lõpetamiseks ELi ning peame vajalikuks ka vene nafta impordi kiiret lõpetamist. Leiame, et komisjon peaks esitama ettepanekud ka vene tuumakütuse ja -tehnoloogia impordi lõpetamiseks.
Juhul, kui tekib oht liidu varustuskindlusele, siis saame toetada gaasi impordi keelu ajutist peatamist, kuid see peaks toimuma komisjoni põhjendatud otsusel ja piiritletud ulatuses. Toetame ka gaasi mitmekesistamise kavade koostamist, kuid riigid kes ei tarni vene gaasi, peaksid olema kava koostamise kohustustest vabastatud.
