1. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kokkuleppe koostöö kohta kultuuriväärtuste säilitamisel lõpetamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega lõpetatakse Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste koostöölepe kultuuriväärtuste säilitamise kohta, mis sõlmiti 4. detsembril 1998. Eesti soovib lõpetada olemasolevad lepingud Venemaaga seoses agressiooniga Ukrainas.
Eesti on liitunud UNESCO kahe konventsiooniga, millest Eesti ja Venemaa kokkulepe ka lähtub ning puudub tegelik vajadus samu valdkondi täiendava kokkuleppega reguleerida. Tegemist on UNESCO konventsioonidega kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse kohta.
Koostöökokkulepe pikeneb automaatselt iga viie aasta tagant, kui vähemalt kuus kuud enne tähtaega ei ole kumbki pool andnud teada oma soovist see lõpetada. See tähendab, et Välisministeerium peab vastava noodi saatma hiljemalt 3. juulil 2023.
Korraldus on planeeritud jõustuma üldises korras.
2. Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu on seotud muudatustega Vabariigi Valitsuse seaduses, millega korraldatakse ümber osade ministeeriumide töökorraldus. Muuhulgas liiguvad maavaldkonna küsimused ja Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alla.
Maa-amet annab keskkonnaministri volitusel lube ja kooskõlastusi, kui planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle osa. Neid ülesandeid võib edaspidi volitada Vabariigi Valitsus ja seoses ministeeriumide tööjaotuse muutusega on vaja Maa-ametile kehtestada uus volitus.
Korraldus on kavandatud jõustuma üldises korras, kui on jõustunud ka Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.
3. 2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Järgmiseks õppeaastaks kehtestatakse riigi tagatud õppelaenu maksimumsumma.
Eelnõu kohasel on 2023/2024. õppeaastaks summa 3000 eurot ühe laenutaotleja kohta, mis on sama võrreldes varasemaga. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt peab valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks õppelaenu maksimumsumma kehtestama.
Õppelaenu saab Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõigusega viibiv inimene, kelle õpingute kestus on vähemalt kuus kuud ning kes õpib täis- või osakoormusega Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutsekoolis. Samuti välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses õppija.
Õppelaenu annavad pangad oma krediidiressursi arvelt. Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi.
4. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 56 inimesele naturalisatsiooni korras.
5. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
6. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
10. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on toime pannud 12 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras ning kes on toime pannud kuus väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.
13. Ülevaade Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2022. aasta teisel ja 2023. aasta esimesel poolaastal
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon tegutseb alates 2008. aastast. Selle ülesanneteks on liiklusohutusprogrammi tegevuste koordineerimine ning valitsuse nõustamine ja ettepanekute tegemine liiklusohutusega seotud küsimustes. Lisaks esimehele kuulub komisjoni 14 liiget. Komisjoni esimeheks on nimetatud majandus- ja taristuminister, aseesimeheks on komisjon valinud siseministri.
Aruandluse perioodil pidas komisjon kolm koosolekut: septembris ja oktoobris 2022. aastal ning 2023. aasta jaanuaris. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega jäi ära käesoleva aasta aprilli kavandatud koosolek. Juunis toimunud koosolekut kajastatakse järgmisel aastal esitatavas ülevaates.
Täitmata jäi 2022. aastaks ette nähtud eesmärk vähendada liiklussurmade arvu. Kolme aasta keskmisena hukkus liikluses 53 inimest, kuigi loodeti surmasid vähendada 47-ni. Eelmiseks aastaks kavandatud 88 tegevusest täideti 55 täielikult, 20 osaliselt ja 13 tegevust lükkusid edasi või jäid täitmata.
14. Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse algatuse kohta
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesmärk on kasvatada Euroopa Liidus tootmisvõimekust sellistes valdkondades, mis aitavad saavutada kliimaneutraalsuse. Näiteks päikeseenergia, akud ja salvestid, tuuleenergia, elektrolüsaatorid ja kütuseelemendid, soojuspumbad, biogaas, võrgud ja süsiniku kinnipüüdmise ja ladustamise tehnoloogiad. Aastaks 2030 soovitakse jõuda selleni, et Euroopa Liit on nendes tehnoloogiates 40% ulatuses isetootev.
Määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada haldusprotsesse tootmisprojektide jaoks, täiendada nende tehnoloogiatega seotud riigihankemenetluse reegleid ja kehtestada nõuded regulatiivtestkeskkondadele.
Eesti toetab kliimaneutraalsetele tööstustehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu koos tootmisvõimekuse suurendamisega. Samuti toetame määruses ette nähtud meetmeid kestlikkuse ja toimekindlusega arvestamiseks. Määruses välja toodud tehnoloogiate nimekiri tuleb hoida avatuna muudatustele. Samuti tuleb loamenetluste lihtsustamisel arvestada juhtudega, kui on vaja läbi viia näiteks mahukaid hindamisi keskkonnamõjude osas. Riigihangete sujuvaks läbiviimiseks tuleks luua juhis uute hindamiskriteeriumite kohta ning liikmesriigil peaks olema võimalik teha riigihangete lisakriteeriumide kohta erandeid julgeoleku kaalutlustel.
15. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu korruptsioonivastase direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Korruptsioonivastase direktiivi eelnõu eesmärk on korruptsiooni tulemuslik tõkestamine ja ennetamine Euroopa Liidus. Samuti soovitakse liikmesriikide tasemel kokku leppida minimaalsetes reeglites korruptsioonikuritegude mõistete ja karistuste osas. Korruptsioonikuritegude regulatsiooni täiendav ühtlustamine on positiivse mõjuga rahvusvahelisele kriminaalkoostööle, seda eriti olukordades, kus kuritegu on toime pandud mitmes riigis.
Korruptsiooni ennetamiseks peavad liikmesriigid vastu võtma mõjusad õigusnormid teabele juurdepääsu ning avalikus sektoris võimaliku huvide konflikti avalikustamise ja kõrvaldamise osas. Samuti ametiisikute varade deklareerimise ja kontrollimise ning lobitöö kohta. Ka peavad liikmesriigid looma sõltumatud asutused, kes korruptsiooni tõkestamisega tegelevad ning planeerima piisavad ressursid ja koolitusvõimalused.
Eesti toetab algatuse eesmärke. Enamus eelnõus loetletud ebaseaduslikke tegusid on Eestis juba süüteona karistatavad. Eesti rõhutab samas, et EL karistusõiguse ühtlustamine ei tohi minna kaugemale hädavajalikust ega tohi kaasa tuua vajadust muuta liikmesriigi karistusõiguse põhimõtteid. Aegumistähtaegade ja sanktsioonimäärade ühtlustamisel on oluline tagada võimalikult laialdane kooskõla senise riigisisese karistusõiguse süsteemiga ja lisakaristused tuleks eelnõus kirjeldada soovitusliku loeteluna. Kõigi direktiivi algatuses sätestatud kuriteokoosseisude ja meetmete puhul on oluline tagada õigusselgus, proportsionaalsus ja piisav määratletus. Sõltumatu korruptsiooni ennetamise asutuse nõue ei ole põhjendatud, kuna tõhus ennetustöö ei eelda sellist juhtimise eraldatust.
Algatuse vastuvõtmisel komisjoni pakutud kujul peaks muutma Eesti karistusseadustiku. Eelkõige peab looma uue koosseisu korruptsiooni kaudu rikastumise kohta, aga täpsustamist vajab ka omastamise koosseis ja erasektori altkäemaksu koosseis. Samuti tuleb korrigeerida kuritegude aegumistähtaegu. Olulisel määral on vaja täiendada karistusseadustiku üldosas toodud võimalikke lisakaristusi nii füüsilistele isikutele kui juriidilistele isikutele. Lisaks tuleb üle vaadata korruptsioonikuritegude maksimaalsed karistused ja otsuse täitmise aegumise regulatsioon.
