1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga luuakse Eestis valmisolek rakendada Euroopa Liidu ühtseid reegleid, mis aitavad hoida siseturgu toimimas ka suuremate kriiside ajal. COVID-19 pandeemia, energiakriisi ja Venemaa agressioonisõja kogemustele tuginevate reeglite eesmärk on ennetada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise takistusi ning oluliste kaupade ja teenuste puudust.
Eestis hakkab kriisidega seotud teabevahetust ja koostööd koordineerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes kaasab praktiliste ülesannete täitmisse Eesti Varude Keskuse. Kriisi korral võimaldavad uued reeglid muu hulgas jälgida oluliste kaupade tarneahelaid, korraldada ühishankeid ning viimase abinõuna küsida ettevõtetelt vajalikku teavet või paluda eelistada kriisi lahendamiseks oluliste kaupade tootmist ja tarnimist.
Muudatused puudutavad eelkõige riigiasutusi ning kriitiliste kaupade ja teenustega seotud ettevõtteid. Ettevõtjatele võivad lisakohustused tekkida eeskätt suure kriisi ajal.
2. Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga korrastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamise reegleid ja ühtlustatakse elektrialal töötavate inimeste pädevuse tõendamist.
Isikuandmete puhul sätestatakse seaduses selgemalt, milliseid neist võib töödelda ja avalikustada ning kui kaua neid säilitatakse.
Elektrialal minnakse 2031. aastaks täielikult üle kutsetunnistustele ja senised pädevustunnistused kaovad. Muudatus puudutab ligikaudu 2900 inimest, kes töötavad praegu elektrialal pädevustunnistuse alusel. See tähendab, et elektrik, kellel on kehtiv pädevustunnistus, saab seda kasutada selle kehtivusaja lõpuni, kuid edaspidi tuleb tal oma pädevuse tõendamiseks taotleda kutsetunnistust. Üleminekuks on ette nähtud viis aastat, mis annab inimestele piisavalt aega vajaliku koolituse läbimiseks ja kutseeksami tegemiseks. Kutsetunnistuse taotlemine maksab üldjuhul 100–350 eurot.
Eesmärk on lõpetada kahe paralleelse süsteemi kasutamine ja muuta pädevuse tõendamine ühtsemaks ja selgemaks. Kõrgema taseme kutsete puhul pikeneb tunnistuse uuendamise periood senisega võrreldes kahe aasta võrra.
3. Isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse selgemaks, millal ja mis eesmärgil võib ilma inimese nõusolekuta kasutada tema isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringutes, avaliku sektori uuringutes ning riikliku statistika koostamisel. Praeguste reeglite rakendamisel on tekkinud ebaselgust, mistõttu täpsustatakse, kes ja millistel tingimustel võib selliseid andmeid kasutada.
Üks olulisemaid muudatusi puudutab avaliku sektori asutusi. Praegu saab isikuandmeid uuringuteks kasutada eelkõige poliitika kujundamiseks. Edaspidi saaks neid analüüsida laiemalt avalike ülesannete paremaks täitmiseks, näiteks teenuste arendamiseks ja innovatsiooniks. Näiteks saaks riigiasutus analüüsida teenuste kasutajate andmeid, et selgitada välja, millistes piirkondades või milliste inimrühmade jaoks on teenus raskemini kättesaadav, ning saadud teadmiste põhjal teenust parandada või töötada välja uusi lahendusi.
Isikustatud andmete kasutamisele jäävad selged piirangud. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tuleb teavitada, kes, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töötleb. Isikustatud andmeid võib kasutada ainult siis, kui uuringu eesmärki ei ole ilma nendeta võimalik saavutada. Samuti peab uuringuks olema ülekaalukas avalik huvi ning inimeste õigusi ei tohi ülemäära kahjustada.
Tundlikumate ehk eriliiki isikuandmete, näiteks terviseandmete kasutamisel säilib täiendav kontroll. Sõltuvalt uuringust peab andmete töötlemise tingimused enne uuringu alustamist üle vaatama eetikakomitee või AKI. Eelnõuga täpsustatakse ka eetikakomiteede staatust: edaspidi peab selline komitee olema moodustatud seadusega või seaduse alusel Praegu eetikakomitee moodustamist reguleeritud pole.
Innovatsiooni ja andmepõhiste lahenduste arendamiseks luuakse lisaks võimalus kasutada kõrge andmekaitsetasemega ja AKI poolt eelnevalt kontrollitud andmetöötlussüsteemi. Sellises turvalises keskkonnas saaks isikuandmeid uuringuteks ja analüüsideks kasutada kiiremini, ilma et iga projekti puhul oleks üldjuhul vaja läbida eraldi eelkontrolli. Näiteks võimaldaks see teha turvalises keskkonnas kiiremini eri andmestikke ühendavaid analüüse, mille põhjal saab arendada uusi avalikke teenuseid või katsetada innovaatilisi lahendusi.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse sideandmete säilitamise ja kasutamise korda, et kaitsta paremini inimeste eraelu ning viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja Riigikohtu praktikaga. Kaotatakse senine kord, mille järgi peavad sideettevõtjad riigi nõudel laialdaselt säilitama inimeste sideandmeid. Edaspidi säilitatakse üldjuhul vaid kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas IP-aadresse.
Muudatused puudutavad side tehnilisi andmeid, näiteks seda, kes ja millal sideteenust kasutas või millises piirkonnas telefon sidevõrguga ühenduses oli.
Süüteomenetlustes tohib edaspidi tõendina kasutada üksnes ärilisel eesmärgil kogutud sideandmeid ning konkreetse kuriteo uurimiseks vajalikke andmeid (nn quick freeze ehk sideandmete kiirsäilitamine). Väärteomenetlustes piiratakse sideandmete kasutamine üksnes raskete või organiseeritud väärtegudega.
Erandina saab valitsus õiguse riigi julgeolekut ähvardava tõsise ohu korral kehtestada kuni aastaks liiklus- ja asukohaandmete üldisema säilitamise kohustuse. Otsus peab põhinema julgeolekuasutuste ohuhinnangul ning enne seda kuulatakse ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoht. Kui oht kaob, tuleb andmete säilitamise kohustus lõpetada.
Muudatused tugevdavad ka kohtulikku kontrolli sideandmete kasutamise üle.
Samal ajal toovad uued säilitamisviisid sideettevõtjatele kaasa infosüsteemide arendamise ja muid lisakulusid ja kohustusi. Halduskoormuse üldiseks vähendamiseks valmistab justiits- ja digiministeerium ette menetlusseadustike muudatusi, et vähendada kohtubürokraatiat ja lihtsustada e-toimiku kasutamist.
5. Platvormitöö seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Uue seadusega luuakse platvormitööle eraldi õigusraamistik ja võetakse üle EL platvormitöö direktiiv. Seadus hakkab kehtima Eestis tehtavale platvormitööle sõltumata sellest, kas inimene töötab töölepingu, muu lepingu või ettevõtlusvormi alusel. Töölepingu alusel töötavale platvormitöötajale kohaldub töölepinguseadus edasi, millele uus seadus lisab platvormitöö erireeglid.
Eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi, suurendada algoritmilise juhtimise läbipaistvust ja täpsustada isikuandmete töötlemise reegleid.
Regulatsioon hakkab kehtima kõigile Eestis platvormi kaudu tööd tegevatele inimestele. Muudatus puudutab näiteks Bolti, Wolti, GoWorkaBiti ja teiste digitaalsete tööplatvormide kaudu töötamist.
Eelnõu kohaselt näiteks täpsustatakse, et tööandja juhtimine ja kontroll võivad väljenduda ka algoritmiliselt, nt tööülesannete jagamise, tasu määramise, jälgimise või konto piiramise kaudu.
Platvormitöö tegijale tekib õigus saada teavet automaatsete süsteemide ja teda mõjutavate otsuste kohta, nõuda selgitust ja inimese tehtavat läbivaatamist. Konto või lepingulise suhte lõpetamise, peatamise või olulise piiramise otsuse peab tegema inimene.
Platvormitöötajate puhul tuleb hinnata ka algoritmilise juhtimisega kaasnevaid tervise- ja ohutusriske, samuti tuleb vältida põhjendamatut survet töö koormusele.
6. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mida juhivad seaduses sätestatud tingimustele vastavad juhid, kelle nimetavad ametisse valdkonna eest vastutavad ministrid.
Eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjonide juhatajate värbamise ja arendamise korda, et pöörata senisest rohkem tähelepanu nende teadmistele ametisse asumisel ning oskuste hoidmisele ja arendamisele. Eestis tegutseb kaheksa töövaidluskomisjoni, mis lahendavad kohtuväliselt töötajate ja tööandjate vaidlusi.
7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses küberturvalisuse 2. direktiiviga
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga täpsustatakse küberturvalisuse nõudeid ning viiakse Eesti reeglid kooskõlla EL küberturvalisuse direktiiviga. Eesmärk on muuta nõuded selgemaks ja tagada, et organisatsioonid lähtuksid küberturvalisuse korraldamisel rohkem oma tegevusest ja tegelikest riskidest.
Näiteks tähendab see, et küberturvalisuse meetmete valikul tuleb arvestada konkreetse organisatsiooni tegevuse, kasutatavate infosüsteemide ja võimalike küberrünnete mõjuga.
Muudatustega ei lisandu ettevõtetele ega asutustele uusi kohustusi ega kulusid võrreldes juba seaduses ja ELi direktiivis ette nähtuga.
8. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korralduse nr 162 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Energeetika- ja keskkonnaminister teeb ettepaneku pikendada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikmete Kadri Landi, Pille Ligi ja Marek Metslaiu volitusi kolme aasta võrra. Ülejäänud nõukogu liikmed jäävad samaks.
Üheksaliikmelisse RMK nõukogu koosseisu kuuluvad kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks kliimaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.
9. Üleriigilise leina väljakuulutamine ja Eesti lipu heiskamine leinalipuna
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kehtestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kohustuse heisata 29. augustil 2026. a Eesti lipp leinalipuna hommikul kella 8-st õhtul kuni 21.00-ni. Leinalipuna on heisatud ka Eesti lipp Pika Hermanni tornis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis jm avalikus ruumis.
Kuna Eesti lipu seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, siis viimase austusavaldusena endise peaministri Siim Kallasele on leinalippu oodatud heiskama kõik teised.
Siim Kallas suri 22. augustil. Ta oli olnud ametis Eesti peaministrina, töötanud välis- ja rahandusministrina, Eesti Panga presidendina, samuti oli ta olnud Euroopa Komisjoni asepresident ja mitmekordne Riigikogu liige. Ta oli üks Isemajandava Eesti ettepaneku autoreid, 1992. aasta rahareformi juhte ja Eesti Reformierakonna asutajaid. Tema tegevus mõjutas otseselt taastatud Eesti majanduskorralduse kujunemist ning Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga
Avalik hüvastijätt Siim Kallasega toimub laupäeval Estonia kontserdisaalis, kus leiab aset ka riiklik mälestusteenistus.
10. Eesti kodakondsuse andmine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 24 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Armeenia, 1 Iisraeli, 1 Mehhiko, 1 Soome, 2 Türgi, 1 Valgevene ning 17 Venemaa kodanikud.
11. Eesti kodakondsuse andmine (42 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 42 isikule naturalisatsiooni korras.
12. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepanku anda Eesti kodakondsus emale ja kahele tema kahele alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
