1. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et ajakohastada rändemenetlust ja tugevdada kontrolli rände üle.
Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule.
Välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, luuakse võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Andmekogude vahel saab hakata infot vahendama X-tee kaudu, mis muudab asjaajamise kiiremaks ja tõhusamaks.
Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt 12-kuulist tegelikku majandustegevust Eestis.
Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega.
Edaspidi ei saa taotlusi ja lisadokumente esitada vene keeles.
Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.
Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uusi nõudeid, nagu kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus.
Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine elukoht asub Eestis.
Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.
Täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis.
Viisamenetluses nähakse ette nõue, et välisriigis väljaantud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, mis tagab esitatud dokumentide usaldusväärsuse.
2. Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu peamised muudatused on seotud möödunud aasta 1. juulist alustanud riigilaevastiku tegevuse regulatsiooni ajakohastamisega. Samuti sätestatakse seaduses alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks.
Lisaks tehakse muudatused seaduse väärteosätete peatükki. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest olid kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Trahvimäärasid tõstetakse.
3. Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2022. a määruse nr 118 "Vaktsiinikindlustusmakse määr" muutmine
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse vaktsiinikindlustusmakse määr 2025. aastaks.
Eelnõu kohaselt on vaktsiinikindlustusmakse määr 2025. aastal 0 eurot vaktsiinidoosi kohta. Vaktsiinikindlustusmakse kogumine 2025. aastal ei ole vajalik, kuna eelmistel aastatel kogutud maksed katavad prognoositavad kulud ka 2025. aastal.
Vaktsiinikindlustus on sundkindlustus, et tagada vaktsineerimisest tekkinud kahju hüvitamine õigustatud isikule olukorras, kui inimene vaktsineeriti Eestis ning tal on tekkinud vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus. Valitsus kehtestab vaktsiinikindlustusmakse määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Ravimiseaduse alusel peab vaktsiinikindlustusmakset tasuma vaktsiini maaletooja ehk turustaja iga kasutamiseks turustatud vaktsiinidoosi eest. Maksekohustus on Eestis kasutamiseks turustatud vaktsiinidele ning nende all mõistetakse kõiki neid vaktsiine, mis ei ole turustaja poolt eksporditud või enne turustamist maha kantud, hävitatud või riigiasutustele tasuta näidisteks jagatud. Vaktsiinikindlustusmakse suurus turustaja jaoks on kehtestatud kindlustusmakse määr vaktsiinidoosi kohta korrutatuna turustaja poolt eelmise kvartali jooksul turustatud vaktsiinidooside arvuga. Vaktsiinikindlustusmakse määra arvutamise aluseks on järgmise kalendriaasta eeldatavate vaktsiinikahjude hüvitiste ning tervisekassa ja ravimiameti menetluskulude koondsumma, mis jagatakse samal kalendriaastal eeldatavalt manustatavate vaktsiinidooside arvuga.
4. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a korralduse nr 343 "Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigi teaduspreemiate komisjoni kinnitatakse uute liikmetena Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor ja genoomika instituudi biostatistika kaasprofessor, akadeemik Krista Fischer; Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane ning Tartu Ülikooli genoomika instituudi genoomika ja biopankade professor ja molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia professor, akadeemik Andres Metspalu.
Komisjoni koosseisust on avaldanud soovi lahkuda Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmunoloogia professor, akadeemik Pärt Peterson ning Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan.
Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitab valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul kuni 6 aastaks. Komisjon koosneb vähemalt 12 teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlasest. Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president.
Komisjoni koosseis kinnitati valitsuse 9. detsembri 2022. a korraldusega. Ettepanekud teaduspreemiate määramiseks esitatakse riigi teaduspreemiate komisjonile teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 10. detsembriks.
5. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega moodustatakse riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni uus koosseis, mis kinnitatakse järgmiseks kolmeks aastaks. Uus komisjon on vaja moodustada, kuna praeguse komisjoni volitus lõppeb 2024. aastaga.
F. J. Wiedemanni keeleauhinna määrab valitsus komisjoni ettepaneku alusel. Komisjonis on üheksa liiget. Komisjon kinnitatakse aastateks 2025–2027 järgmises koosseisus: haridus- ja teadusminister (komisjoni esimees), haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik, Arne Merila, Arvi Tavast, Marju Himma-Kadakas, Mart Noorma, Merilyn Meristo, Piret Kriivan ja Raul Rebane.
6. Vabatahtliku keskse hankija määramine innovatsiooni toetavates riigihangetes
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) määratakse innovatsioonihangete vabatahtlikuks keskseks hankijaks. See annab avaliku sektori hankijatele võimaluse tellida EIS-ilt riigihangete korraldamise tugiteenust, mis annab võimaluse korraldada kvaliteetsemaid innovatsioonihankeid. EIS ei korralda keskseid riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ega riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse hankija.
Innovatsiooni toetav riigihange on olemuselt vahend probleemi lahendamiseks, mitte eelnevalt defineeritud toote või teenuse ostmine. Valitsuskabinet võttis mais eesmärgiks korraldada 2025. aastal innohangetena 2% kõigist riigihangetest, arvestades, et need moodustavad ligikaudu 5% riigihangete rahalisest mahust.
EIS on MKM-i valitsemisalas asuv sihtasutus, mis aitab suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, arendada ettevõtlust ja parandada elanike elamistingimusi. EIS pakub äriarenduse, ekspordi, tootearenduse ja innovatsiooni edendamise teenuseid.
7. Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2023. a korralduse nr 260 "Statistikanõukogu moodustamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Statistikanõukogu kooseisust arvatakse välja Piret Lilleväli ja Dmitri Burnašev ning uuteks liikmeteks nimetatakse keskkonnaeksperdi ja andmeesitajate ning tarbijate esindajana kliimaministeeriumi strateegia ja innovatsiooni asekantsler Kadri Land ning andmeesitajate ja tarbijate esindajana Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Erik Ernits.
Riikliku statistika seaduse kohaselt on statistikanõukogul 11 liiget: statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindajad ning lisaks kaheksa liiget riikliku statistika tarbijate ja andmeesitajate esindajate ning ekspertide seast. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad. Statistikanõukogu iga koosseisu volituste tähtaeg on neli aastat. Praeguse koosseisu volitused kinnitas valitsus 19. oktoobril 2023.
8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Viljandis J. Laidoneri plats 10 kinnistu ja Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Karjasoo külas Mart Saare majamuuseumi kinnistu)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle kultuuriministeeriumi valitsemisel olevad kinnistud: Viljandis J. Laidoneri plats 10 kinnistu ja Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Karjasoo külas Mart Saare majamuuseumi kinnistu. J. Laidoneri platsil 10 asuvad Viljandi Muuseumi ekspositsioonihoone ja fondihoidla. Mart Saare majamuuseumi kinnistul asuvad Viljandi Muuseumi filiaal, kus on helilooja Mart Saare Muuseumi hoone ja abihooned. Kinnistud antakse RKAS-ile üle kui riigile vajalik vara tagasiüürimise eesmärgil. Mõlema kinnistu kasutajaks ja üürnikuks jääb Viljandi Muuseum.
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendatakse 540 500 euro võrra. Varade üleandmine võimaldab Viljandi Muuseumil vabaneda kinnisvara haldamise kohustustest.
9. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a korralduse nr 234 "Sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonist arvatakse välja siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler. Muudatus tuleneb ministeeriumi struktuurimuudatustest, samuti asjaolust, et ministeerium ei tegele enam perehüvitiste edendamisega. Perehüvitiste edendamise teemad on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, mis on kaetud valitsuskomisjoni kuuluva sotsiaalala asekantsleri kaudu. Samuti ajakohastatakse majandus- ja tööstusministri ametinimetust.
Komisjoni ülesanne on kujundada seisukohad sotsiaalkindlustusreformide kohta, sealhulgas esitada valitsusele ettepanekud järgmiste valdkondade kohta: pensionikindlustuse edendamine, ravikindlustuse edendamine, töötuskindlustuse edendamine, töötaja töövõime toetamine, pikaajalise hoolduse edendamine, perehüvitiste edendamine ning sotsiaalkindlustuse rahastamine, sealhulgas maksuküsimused ja jätkusuutlikkuse tagamine.
Komisjoni esimees on sotsiaalkaitseminister ning sellesse kuuluvad veel rahandusminister, terviseminister, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler, rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler, sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler, sotsiaalala asekantsler ja terviseala asekantsler, peaministri nõunik ning riigikantselei strateegiabüroo nõunik.
10. Eesti kodakondsuse andmine (6 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kuuele inimesele, kes kõik vastavad seaduses sätestatud tingimustele kodakondsuse saamiseks.
11. Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rahandusminister esitab aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM).
ESM on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsusefond (European Financial Stability Facility – EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas.
ESM alustas tööd 2012. a. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 mld euro väärtuses.
ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi rahastamine toimub kapitaliturgudel kutselistele investoritele võlakirjade emiteerimise abil. ESMi kõrgeima reitinguga kaasnevad madalad omafinantseerimise kulud võimaldavad abivajajatele pakkuda soodsaid laene sealjuures mõõdukat kasumit teenides, seda nii väljaantud laenudelt kui vabade vahendite finantsturutehingutelt.
ESMi liikmed on kõik 20 euroala riiki. Asutajaliikmeid oli 17, sealhulgas Eesti. Pärast euro kasutuselevõtmist liitusid 2014. a ESMiga Läti ja 2015. a Leedu. 2023. a alguses läks eurole üle Horvaatia ning liitus seejärel ka ESMiga.
Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole.
Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse toetusprogrammi järgse seire faasis.
12. Eesti seisukohad Moldova majanduskasvu kava kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud mõju ka Moldova Vabariigile, avaldades täiendavat survet riigi majandusele ja ühiskonnale ning ohustades stabiilsust. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua Moldova Vabariigi majanduskasvu kava, mille ellu viimise aluseks on reformi- ja kasvurahastu aastateks 2025–2027. Alates Moldova iseseisvumisest on see suurim ELi rahaline toetus Moldovale ning selle eesmärk on hoogustada riigi majandust, tuua Moldovat reformide abil ELile lähemale ja osutada selleks ka märkimisväärset finantsabi. Ettepanek koosneb teatisest ning määruse ettepanekust Moldova reformi- ja kasvurahastu kohta aastateks 2025-2027.
Moldova majanduskasvu kava põhineb kolmel sambal:
1) sotsiaalmajanduslike ja põhjalike reformide kiirendamine;
2) Euroopa Liidu ühtsele turule juurdepääsu parandamine;
3) rahalise abi suurendamine Moldovale mõeldud spetsiaalse reformi- ja kasvurahastu kaudu.
Aastateks 2025–2027 tehakse Moldovale rahastu kaudu kättesaadavaks kuni 1,785 miljardit eurot. See summa hõlmab kuni 1,5 miljardit eurot sooduslaene ja 285 miljonit eurot tagastamatut rahalist toetust. Lisaks eraldatakse laenude tagamiseks ELi ühises eraldisfondis 135 miljonit eurot. Rahastamise aluseks on Moldova poolt koostatav reformikava sotsiaalmajanduslike reformide läbiviimiseks ja investeeringuteks.
Moldova on Eesti pikaajaline arengukoostöö prioriteetriik. Eesti peab oluliseks tulemuspõhist ELi laienemist Moldovasse, riigi sotsiaalmajandusliku arengu, heaolu ja julgeoleku kasvu ning ELi lähinaabruse hoidmist meie väärtuste ruumis vastukaaluna Venemaa välispoliitilistele ambitsioonidele.
