Pressikonverentsist toimub ka otseülekanne, mida saab vaadata otseülekandena ja järele: https://www.youtube.com/live/k6q2rOWjRjM
1. Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et viia läbi abivahendite ja meditsiiniseadmete reform. Praegu eri süsteemides olevad abivahendid ja meditsiiniseadmed koondatakse ühtsete reeglite alla, et vajalike toodete saamine muutuks inimese jaoks lihtsamaks.
Abivahendi vajaduse tõendamine muutub digitaalseks ning pabertõendid asenduvad meditsiiniseadme kaartidega. Suurte tervisekulude korral rakendub automaatselt täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis, mis aitab vähendada inimese omaosalust. Meditsiiniseadme kaarti saavad edaspidi välja kirjutada ka teised pädevad spetsialistid, mis vähendab arstide töökoormust.
Samuti kehtestatakse Tervisekassa soodustusega meditsiiniseadmetele maksimaalsed hinnalaed, et piirata põhjendamatult suurt omaosalust. Lisaks saavad arst-residendid õiguse kirjutada ravimeid välja juba residentuuri esimesest aastast. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
2. 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Järgmise aasta riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma tegevusprogrammist, riigi eelarvestrateegiast ning rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.
Järgmise aasta riigieelarve kolm keskset prioriteeti on hoida Eesti kaitstud ja kriisikindlana, anda majanduskasvule uut hoogu ning suurendada inimeste heaolu ja kindlustunnet. Samal ajal jätkab valitsus riigirahanduse korrastamist ja eelarvepuudujäägi vähendamist.
Peaminister annab riigieelarve riigikogule üle homme, 29. septembril.
3. Riigi eelarvestrateegia 2027-2030
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Strateegia eelnõu
Riigi eelarvestrateegia määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ja kajastab koos rahastamiskavaga valitsuse eesmärke, mida eelarvestrateegia nelja-aastasel perioodil kavatsetakse ellu viia.
Eelarvestrateegia toob kokku valdkondlikud ja eelarvepoliitilised eesmärgid ning seostab need makromajandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale. Riigi eelarvestrateegia 2027–2030 lähtub 2026. aasta suvisest majandusprognoosist.
Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja plaane ning täiendatakse ühe aasta võrra. Nii kohandatakse keskpika perioodi plaane pidevalt muutustega majanduses, fiskaalkeskkonnas ja erinevates tegevusvaldkondades.
4. Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu on seotud 2027. a riigieelarve seadusega. Rahandusminister teeb ettepaneku lubada Riigi Kinnisvara AS-il, AS-il Eesti Liinirongid, AS-il Eesti Raudtee ja SA-l Keskkonnainvesteeringute Keskus ületada seaduses sätestatud netovõlakoormuse 40% piirmäära.
Piirmäära ületamine tuleneb Riigi Kinnisvara AS-i pikaajalistest kinnisvarainvesteeringutest, Eesti Liinirongide diiselrongide liisingust, Eesti Raudtee ulatuslikest raudteevõrgu renoveerimis- ja elektrifitseerimistöödest ning KIKi võetud laenudest, mis on edasi laenatud kohalike omavalitsuste veeprojektide omafinantseeringuks.
Riigieelarve seaduse järgi võib keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormus üldjuhul moodustada kuni 40% tema põhitegevuse tuludest. Suurema netovõlakoormuse võib lubada Vabariigi Valitsus. Korraldusega kehtestatakse nelja juriidilise isiku netovõlakoormuse ülempiirid aastateks 2026–2030 ning tunnistatakse kehtetuks 2025. aasta samasisuline korraldus.
5. Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse või piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise kord
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga reguleeritakse välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- ja sisevetesse või piiriveekogu Eesti Vabariigile kuuluvasse osasse sisenemise ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise loa andmise korda.
Eelnõuga kehtestatav kord on sarnane praegu sätestatud korraga, ent kuna riigikaitseseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid muutuvad kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisel 1. oktoobril 2026 kehtetuks, kehtestatakse uue seaduse alusel uus määrus.
6. Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseminister esitab valitsusele ettepaneku nimetada kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale Kristjan Mäe alates 1. oktoobrist 2026.
