1. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu kohaselt lühendatakse märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 30 päevalt 15 päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata, samuti säilib ametiasutustel võimalus pikendada pöördumistele vastamise tähtaega keerukate küsimuste korral kuni kahe kuuni. Üldist vastamistähtaega on võimalik lühendada tänu tehnoloogia ja asjaajamise arengule ning digitaalsetele töövahenditele. Muudatus aitab muuta avalikke teenuseid kiiremini kättesaadavaks.
Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Juhul, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist, peavad märgukirjale või selgitustaotlusele vastama ka mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud.
2017. – 2018. tehtud justiitsministeeriumi poolt kogutud andmetest selgus, et keskmiselt kulus ministeeriumidel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamiseks 22 kalendripäeva. Tallinna linnal oli uuringu järgi võimalik 14 päeva jooksul vastata 77 protsendile neile esitatud märgukirjadest ja selgitustaotlustest ning umbes kuuel protsendil juhtudest vajas linn vastamiseks rohkem kui 30 päeva.
2. Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse põhiharidust omandavatele eesti keelest erineva emakeelega õpilastele oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks vajalike tingimuste loomise kord.
Määrus on seotud eestikeelsele õppele üleminekuga, mis algab 1. ja 4. klassidele septembrist. Määrus puudutab põhikooli vene, ukraina või ka muukeelseid õpilasi, kellele luuakse B-võõrkeele õppimise asemel võimalus oma emakeele ja rahvuskultuuriga tegelemiseks.
Lapsel on koolis kohustus õppida kaht võõrkeelt a-võõrkeelt, mis on tavaliselt inglise keel, ja b-võõrkeelt. Määrusega sätestatakse, et õpilastel on nüüdsest võimalus asendada B-võõrkeele õpe näiteks vene, ukraina vm emakeele- ja kultuuriõppega. Valikaine pakkumiseks peab õpet soovima vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
Uuendusena saab keele- ja kultuuriõpet läbi viia ka väljaspool kooli koostöös rahvuskultuuriseltside huvikoolidega või muude keele- ja kultuuriõppeasutustega.
Keele- ja kultuuriõppe valikaine läbiviimiseks koostab õppe läbiviija ainekava, et määrata õppe-eesmärgid, oodatavad õpitulemused ja õppesisu. Seda tehes tuleb arvestada konkreetse keele, kultuuri ja õpperühma eripära.
Ainekava koostamisel on eesmärk õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine.
Sõltuvalt keelest ja õppida soovijate hulgast, on võimalik naaberkoolide ja -valdade vahel moodustada ühiseid keele- ja kultuuriõppe rühmi ning sõlmida omavahelised kokkulepped keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks.
Väga olulisel kohal on koostöö lastevanematega, sest lapse emakeele ja oma kultuuri säilitamine on eelkõige lapsevanema ülesanne.
Õppe võimaldamiseks on õigus õppija nädalakoormust tõsta ühe tunni võrra, kui valikainete või vaba tunnimaht ei ole riikliku õppekavaga määratud mahus piisav.
Ka praegu on eesti keelest erineva emakeelega õpilastel võimalik oma emakeelt ja rahvuskultuuri õppida, kuid kehtiv määrus vajab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste tõttu ajakohastamist. Kuivõrd muutus ka määruse andmise aluseks oleva volitusnormi asukoht, kehtestatakse tervikuna uus määrus.
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid.
Määrus jõustub 1. septembril 2024.
3. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 "Kliimaministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender ja taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Määruse eelnõu
Kliimaministeeriumi põhimääruses tehakse muudatused, mis võimaldavad ministeeriumi juhtimist kahe ministri poolt ning üks ministeeriumi haldusala sisest töökorraldust puudutav muudatus. Tegemist on kliimaministeeriumi ja valitsemisala sisest töökorraldust puudutavate muudatustega, mis ei mõjuta töökohtade arvu ega töökorraldust.
Alates 23. juulist juhivad kliimaministeeriumi kliimaminister ja taristuminister oma valdkondades.
Vastavalt peaministri 15. augusti korraldusele ministrite pädevusvaldkondade kohta on taristuministri vastutusvaldkonnas ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine, elamumajandus ja ehitus, transport, sh veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu. Samuti meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi arendamine, mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika ning veemajandus. Samuti liikluskorraldus, transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine.
Kliimaminister juhib kliimaministeeriumi oma vastutusvaldkonnas, välja arvatud valdkondades, mis on antud taristuministri juhtida. Kliimaministri vastutusvaldkonnas on rohereformi terviklik elluviimine, energeetika, kliimapoliitika, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole. Ta juhib taastuvenergia arendamist ja koordineerib taastuvenergiaprojektide elluviimist. Minister vastutab keskkonna- ja looduskaitse, aga ka loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamise eest. Samuti on tema pädevuses keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste ja loodusuuringute läbiviimine. Samuti välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.
Kliimaministeeriumi hallatavad riigiasutused on: keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus, riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus.
4. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ühistranspordi toimimise tagamiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu järgi eraldatakse valitsuse reservist regionaal- ja põllumajandusministeeriumile 18,2 miljonit eurot ühistranspordi toimimiseks. Sellest 1,28 miljonit eurot eraldatakse lisalaeva „Regula“ suviste lisaühenduse tagamiseks Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil.
Prognoositud ühistranspordi eelarve puudujääk 2024. aastal on kokku 19,8 miljonit eurot, millest 1,6 miljoni euro katmise korraldab ministeerium.
Alates 2020 aastast on ühistranspordi baaseelarve külmutatud ning eelnevate aastate ühistranspordi toetuse puudujääki on rahastatud nii eelarve lisavahenditest kui ka valitsuse reservist.
Ühistranspordi korraldamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingud vedajatega on pikaajalised ning liiniveo toetamisel arvestatakse eelmiste aastate tegelikke kulusid ja tulusid ning samuti tarbijahinna muutumist.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on analüüsimas ka võimalusi riigipoolse dotatsioonivajaduse vähendamiseks, sh ka indekseerimise mudeliga jätkamise otstarbekust.
Maanteeamet sõlmis ühistranspordikeskustega ning Hiiumaa ja Saaremaa vallavalitsustega halduslepingud 2018. aastal, mille alusel on korraldanud avalikke maakonna- ja kaugliine. Ühistranspordikeskused ja saarte kohalikud omavalitsused on taotlenud ministeeriumilt lisarahastust, et katta suurenenud liinikilomeetri hinnad, täiendavad veomahud, piletimüügisüsteemide kulud ja bussijaamade kasutamise kulud.
Käesoleval aastal hakkavad kehtima uued lepingud kõigil kolmel siseriiklikul lennuliinil. Siseriiklikel lennuliinidel kehtivates avaliku teenuse osutamise lepingutes ei ole ette nähtud teenuse maksumuse indekseerimist, küll on vedajatel õigus taotleda lennukikütuse hinna ja lennujaamatasude tõusu kompenseerimist. 2023. aastal tõstis Tallinna Lennujaam lennujaamatasusid, mille kasv tuleb vastavalt kehtivatele lepingutele vedajatele hüvitada.
Reisijate veol kehtib 2023. aasta 1. juulist otseleping AS-ga Eesti Liinirongid (edaspidi Elron). Otseleping kehtib 10 aastat ning peab katma riikliku tellimusega tellitava veomahuga seotud kulud osas, mida Elron piletituludest tagasi ei teeni. Lisaks kaetakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarvest Elroni kasutuses olevate diiselrongide kapitalirendi kulud.
Riikliku toetusega kaetakse Elronile ka raudteetaristu kasutustasud, seda nii AS Eesti Raudtee kui AS Edelaraudtee taristul. Kaubaveomahtude järsu languse tõttu on AS Eesti Raudtee peamiseks omatulu allikaks saanud reisirongiliikluse eest tasutav kasutustasu. Lisaks on tehtud ja tehakse jätkuvalt suuremahulisi investeeringuid taristusse just reisijateveo kvaliteedi tõstmiseks. Kõik see tõstab taristuettevõtja kulutusi ning koos reisirongiliikluse mahu suurenemisega suurendab ootusi laekuva kasutustasu suurusele. Riigieelarves on baastasemena AS Eesti Raudtee kasutustasude katmiseks aastaid arvestatud 13 miljoni euroga. 2024. aastal tõusid tasumäärad Elronile AS Eesti Raudtee võrgustikul 2 miljoni euro võrra võrreldes baastasemega. Aastaks 2025 ootab AS Eesti Raudtee sellele lisaks veel 3,4 miljoni euro võrra suuremat tasu.
5. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.
6. Eesti seisukohad laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Direktiiv laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise kohta on jõus 2011. aastast. Sellega on reguleeritud, kuidas lapsi seksuaalsete kuritegude eest kaitsta kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, mis on karistatav ja kuidas selliseid kuritegusid ära hoida. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja paljud kuriteod on kolinud üha enam internetti, vajab direktiiv ajakohastamist.
Muudatusettepanekute eesmärk tõhustada uurimist ja süüdistuste esitamist ning paremini ennetada laste vastu suunatud kuritegusid ja ärakasutamist. Uute normidega laiendatakse kuritegude määratlusi. Karistatavaks muutub laste seksuaalse väärkohtlemise ülekandmine reaalajas ning tehisintellekti kasutamine laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate piltide ja videote loomiseks. Kehtestatakse rangemad karistused ja spetsiifilisemad ennetustegevuse ja ohvriabi nõuded.
Euroopa Komisjon on pakkunud välja, et laste vastastel seksuaalkuritegudel võiksid olla väga pikad aegumistähtajad: sõltuvalt kuriteo raskusastmest 20, 25 või 30 aastat ohvri täisealiseks saamisest. Uute normidega soovitakse laiendada ohvrite õigusi rahalisele hüvitisele, mida saaks taotleda pikendatud kuriteo aegumise perioodil.
Eesti toetab direktiivi ajakohastamist, et tõkestada, ennetada ja vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist ja võtta paremini arvesse uute tehnoloogiate mõju. Peame samas oluliseks kõigi direktiivi algatuses sätestatud kuriteokoosseisude ja meetmete puhul õigusselguse, proportsionaalsuse ja piisava määratletuse tagamist. Toetame direktiivi kohaldamisalasse hõlmatud infoühiskonna vahendusteenuste osutajate suhtes piiratud vastutuse põhimõttest lähtumist. Nõustume, et aegumise puhul tuleks arvesse võtta kõnealuse kuriteoliigi raskust ja erisusi, kuid me ei toeta aegumise tähtaegade sätestamist Euroopa Liidu tasandil.
2023. aastal registreeriti Eestis 637 alaealise kannatanuga seksuaalkuritegu. Laste vastu suunatud kontaktsed seksuaalkuriteod moodustasid kõigist laste vastu suunatud seksuaalkuritegudest 2023. aastal 52% ning nende osakaal on võrreldes 2019. aastaga (48%) kasvanud. Füüsilise kontaktita seksuaalkuriteod pannakse üldjuhul toime internetikeskkonnas või infotehnoloogia vahendeid kasutades ning ka nende arv on Eestis viimase viie aasta jooksul kasvanud.
Ajakohastatud direktiivi vastuvõtmisel on vajalik täpsustada eelkõige karistusseadustikku.
